Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.01.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-16863
Tsiviilasi
Common Invest OÜ hagi CEOCAN OÜ vastu hoonestusõiguse tagasilangemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
50 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Common Invest OÜ (registrikood 11416873), lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun Kostja: CEOCAN OÜ (registrikood seaduslik esindaja juhatuse liige U Õ
Asja läbivaatamine
12674809),
Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohustada kostjat CEOCAN OÜ (registrikood 12674809) andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud hoonestusõiguse omanikukande parandamiseks selliselt, et CEOCAN OÜ kohta tehtud omaniku kanne kustutatakse ja hoonestusõiguse omanikuna kantakse kinnistusraamatusse Common Invest OÜ (registrikood 11416873) ning asendada CEOCAN OÜ nõusolek omanikukande parandamiseks käesoleva kohtulahendiga. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista kostjalt CEOCAN OÜ hageja Common Invest OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1750 eurot (sh riigilõiv 1000 eurot ning põhjendatud õigusabikulu 750 eurot). Menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2-19-16863 Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord Kostja võttis 05.12.2019. a vastuses hagi õigeks ning teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja soov on hagis esitatud nõuet tunnustada. Hageja ei vaidle kostja õigeksvõtule vastu ning on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja esitas koos hagiga menetluskulude nimekirja ja palub mõista kostjalt välja 1750 eurot (riigilõiv hagilt 1000 eurot ja lepingulise esindaja tasu 750 eurot) ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Sellise otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga saab taotleda TsMS § 448 lg 3 alusel. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus ei pea võimalikuks menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 168 lg-st 6, kuna hagi esitamine ei ole hagejale etteheidetav. Hageja hoiatas kostjat enne hagiavalduse esitamist, et notarisse ilmumata jätmise korral pöördub hageja nõudega kohtusse. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik hageja e-kirjaga tutvuda ja sellele vastata või muid asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et kostja ei andnud enda käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja vabatahtlikult tahteavaldust ei andnud ega teatanud hagejale ka põhjustest selle mitteandmiseks, oli põhjendatud kohtusse pöördumine. Seetõttu tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 162 lg 1 kohasest üldreeglist. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohtutoimiku ja hageja menetluskulude nimekirja põhjal on hageja menetluskuludeks riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning vastavad menetluse käigule ning esitatud dokumentide koostamiseks vajalikule tööle, st 5 tundi hagi koostamiseks, sh materjalidega tutvumiseks, lisade kokkupanemiseks, kliendiga nõupidamiseks ja kõigi muude kaasnevate toimingute tegemiseks ei ole ülemäärane. Hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetluse keerukust arvestades on lepingulise esindaja tasumäär põhjendatud. Hageja ei nõua käibemaksu hüvitamist menetluskuludelt. Kohus märgib TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel, et hüvitatavatelt menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
2 (3)
2-19-16863 kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.