Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-15259
Tsiviilasi
YY ja XX avaldus kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YY ja XX ühine määruskaebus
kaasomandi
kasutuskorra
Menetlusosalised ja nende Avaldajad YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja XX esindajad ringkonnakohtus (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste Puudutud isik CC (isikukood XXXXXXXXXXX; samuti AA, Soome Vabariigi isikukood XXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt määruse põhjendusi.
2.Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a määrus on jõustunud resolutsiooni p-de 1.1-1.2, 1.4-1.10, 1.12-6 ja menetluskulude jaotuse osas.
3.Jätta YY ja XX määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt YY ja XX kanda.
Määrata kindlaks CC-le hüvitatavate menetluskulude suurus ja mõista YY-lt ja XXlt solidaarselt CC kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 780 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda CC-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõusutmisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.YY ja XX (avaldajad) esitasid 13. oktoobril 2017 Harju Maakohtule avalduse, mida täpsustasid 20. mail 2019, Tallinnas XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) kasutuskorra määramiseks. Mh palusid avaldajad kindlaks määrata, et korteri 1 sissepääs elamusse toimub ainult XXX tänava poolsest välisuksest ja korteri 2 sissepääs elamusse toimub ainult sisehoovi poolsest välisuksest. Menetluskulude palusid avaldajad jätta kostja kanda. Avalduse kohaselt on avaldajad ja CC (puudutatud isik) Tallinnas XXX asuva kinnisasja kaasomanikud. Avaldajatele kuulub 156/450 ja puudutatud isikule 294/450 mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasjal asub kahepereelamu (elamu), mille eluruumide (korterid 1 ja 2) kasutuskord on selge, kuid ebaselge on kasutuskord elamu sissepääsude, keldri, parkimiskohtade ja maa kasutuse osas. Puudutatud isik ei ole kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest huvitatud ja eirab teiste kaasomanike õigusi. Kasutuskorra kindlaksmääramiseta ei ole tagatud elamu säilimine (sh tuleohutus) ja kinnisasja korrashoid. Kuna tegemist on kahepereelamuga, on mõistlik seada kasutuskord selliselt, et peredel on eraldi sissepääsud oma eluruumidesse ning kasutada erinevad abihooned ja maa-ala. Varem oli korterisse 1 sissepääs üksnes tänava poolt.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldajate kanda. Puudutatud isiku vastuse kohaselt on kinnisasjal olemas väljakujunenud kinnistu valdamise ja kasutamise kord ning puuduvad mõjuvad põhjused selle korra muutmiseks. Tööde teostamine kinnisasja korrashoidmiseks ja parendamiseks on võimalik kõigi kaasomanike kokkuleppel. Nõustuda ei saa kaasomandi kasutuskorra muutmisega keldriruumide ja parkimiskorra osas. Korterisse 1 ei ole kunagi olnud sissepääsu tänava poolt. Kinnisasja kasutuskorra muutmine viisil, mille kohaselt hakkaks juurdepääs korterisse 1 toimuma tänavapoolse välisukse kaudu, oleks puudutatud isiku jaoks põhjendamatult koormav ja ebaõiglane. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus määras 18. oktoobri 2019. a määrusega Tallinnas XXX asuva kinnisasja kasutuskorra järgmiselt: •
korteri 1 koosseisu kuuluvad elamu esimesel korrusel asuvad ruumid, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 3 numbritega 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja sinise viirutusega. Korter 1 jääb puudutatud isiku ainukasutusse (resolutsiooni p 1.1);
•
korteri 2 koosseisu kuuluvad elamu mansardkorrusel asuvad ruumid, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 3 numbritega 7, 8, 9 ja punase viirutusega. Korter 2 jääb ühiselt YY ja XX ainukasutusse (resolutsiooni p 1.2); korterisse 1 ja korterisse 2 toimub sisspääs elamu sisehoovi välisuksest, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 1 (otsvaade) punase viirutusega ning korterisse 1 toimub täiendavalt sissepääs XXX tänavaga piirnevast küljest mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 1 (esivaade) sinise viirutusega (resolutsiooni p 1.3); elamu pööningule ja katusele pääseb väljastpoolt redeliga või seestpoolt trepikoja kaudu. Kinnisasja igakordsed omanikud võimaldavad trepikoja kaudu elamu pööningule ja katusele juurdepääsu elamu remondi- ja hooldustööde tegemiseks (resolutsiooni p 1.4);
•
•
2 (7)
•
puudutatud isiku ainukasutusse ja valdusesse jäävad elamu keldrikorrusel asuvad ruumid, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2 numbritega 7, 8 ja sinise viirutusega (resolutsiooni p 1.5); • avaldajate ühisesse ainukasutusse ja valdusesse jääb elamu keldrikorrusel asuv ruum, mis on tähistatud käesoleva kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2 numbriga 6 ja punase viirutusega (resolutsiooni p 1.6); • kaasomanike ühiskasutusse ja valdusesse jäävad elamu keldrikorrusel asuvad sissepääs ja ruumid, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2 numbritega 1, 2, 3, 5 ja kollase viirutusega ning numbriga 4 punase viirutusega (resolutsiooni p 1.7); • kõikidel omanikel tuleb tagada, et ühiskasutuses olevaid keldriruume saavad kõik omanikud kasutada ühiselt ja hoiustada seal enda asju võrdses ulatuses (resolutsiooni p 1.8); • puudutatud isiku ainukasutusse ja valdusesse jääb kinnisasja maa-ala ja sellel asuv kuur, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 4 sinise viirutusega ja tähisega „PK“ (resolutsiooni p 1.9); • avaldajate ühisesse ainukasutusse ja valdusesse jääb kinnistu maa-ala ja sellel asuv kuur, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 4 punase viirutusega ja tähisega „G“ (resolutsiooni p 1.10); • avaldajatel tuleb tagada nende ainukasutusse jäävalt maa-alalt sisehoovi trepi juurest puudutatud isikule ja korteri 1 kasutajatele juurdepääs korterisse 1 (resolutsiooni p 1.11); • kaasomanike ühiskasutusse ja valdusesse jääb kinnisasja maa-ala ja sellel asuvad kaks parkimiskohta, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 4 kollase viirutusega ja tähisega „P1“ ja „P2“ (resolutsiooni p 1.12); • puudutatud isik saab ainukasutusse parkimiskoha „P1“ (resolutsiooni p 1.13); • avaldajad saavad ühiselt ainukasutusse parkimiskoha „P2“ (resolutsiooni p 1.14); • igakordsed kaasomanikud kohustuvad parkima kinnistul üksnes käesoleva kasutuskorraga ette nähtud parkimiskohal. Parkimiskohtade loomisega seotud kulutused kannavad kaasomanikud võrdsetes osades (resolutsiooni p 1.15); •
•
igakordsel kaasomanikul on õigus teiste kaasomanike nõusolekuta anda tema ainukasutusse jäävat osa kolmanda isiku kasutusse. Seejuures säilib kasutusse andjal kohustus tagada, et kaasomandi osa kasutamisel (sealhulgas kolmandate isikute poolt) järgitaks kõiki käesoleva kaasomandi kasutuskorra tingimusi, ennekõike tagataks teiste kaasomanike õigused (resolutsiooni p 1.16);
kaasomaniku ainukasutuses oleva elamu osa ja kinnistu maa-alaga seotud kulutused (sealhulgas hooldusega seotud kulutused) kannab täies ulatuses see kaasomanik, kelle ainukasutuses elamu osa ja kinnisasja maa-ala on ning tal ei ole õigust nõuda kulutuste hüvitamist teistelt kaasomanikelt (resolutsiooni p 1.17); • puudutatud isiku ainukasutusse ja valdusesse ning avaldajate ühiskasutusse ja valdusesse kuuluvad maa-alad kinnisasjal eraldatakse üksteisest loodusliku piirde, heki või aiaga, millised kulud kannab see omanik, kes kulutuse teeb (resolutsiooni p 1.18); • avaldajad hooldavad kinnisajaga piirnevate naaberkinnistute XXXA, XXX 17B ja YYY ühiseid piirdeaedu ja katavad hooldusega seotud kulud ning puudutatud isik hooldab ülejäänud kinnisasjaga piirnevate naaberkinnistute ühiseid piirdeaedu ja katab hooldusega seotud kulud (resolutsiooni p 1.19). Maakohus jättis rahuldamata avaldajate taotlused kaasomandile tehtud kulutuste kandmise korra, elamusse eraldi sissepääsude, trepikoja kaudu elamu pööningule ja katusele remondi- ja hooldustööde tegemise juurdepääsu korra kindlaksmääramiseks, samuti keldriruumi D (nr 4) avaldajate ainukasutusse määramiseks (resolutsiooni p 2). Maakohus jättis rahuldamata 3 (7)
puudutatud isiku taotlused kaasomandile tehtud kulutuste-, maa-ala kasutamise- ja parkimiskorra kindlaksmääramiseks, samuti kokkuleppel täiendavate ehitiste ehitamise korra ja YY kanalisatsioonitorude parendamistööde tegemise kohustamiseks (resolutsiooni p 3). Määruse lahutamatuks lisaks on sellele lisatud plaanid 1–4 (resolutsiooni p 4). Maakohus asendas puudutatud isiku tahtevalduse kinnistusraamatusse kasutuskorra kohta märkuse tegemiseks (resolutsiooni p 5) ning jättis rahuldamata avaldajate taotluse saata määrus kinnistusosakonnale täitmiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldajate ja puudutatud isiku kaasomandis on Tallinnas XXX asuv kinnisasi, millest avaldajatele kuulub 156/450 (ca 35% kaasomandist) ja puudutatud isikule 294/450 (ca 65% kaasomandist) mõttelist osa. Vaieldakse kinnisasja parkimiskohtade, maa kasutukorra, elamu sissepääsude ja keldri kasutuskorra osas. Maakohus leidis, et kinnisasja kasutuskord tuleb kindlaks määrata, arvestades menetlusosaliste ettepanekuid ja huve. Maakohus võttis aluseks avaldajate 20. mai 2019. a avalduse täpsustuse. Kaasomandi esemega seotud kulutuste kandmist reguleerib seadus, mistõttu kasutuskorra kindlaksmääramine selles osas ei ole põhjendatud (asjaõigusseadus (AÕS) § 72 lg 4 ja § 75 lg 1). Kuna vaidlust ei ole, et puudutatud isikul on õigus ainuisikuliselt kasutada korterit 1 ja avaldajatel korterit 2 koos nende juurde kuuluvate ruumidega, tuleb selles osas taotlus rahuldada. Maakohtu hinnangul tuli jätta taotlus korteritele 1 ja 2 eraldi sissepääsude määramiseks rahuldamata. Põhjendamatu on sellise kasutuskorra kindlaksmääramine, mis piiraks ajalooliselt projektiga ette nähtud ja välja kujunenud korterite sissepääsu sisehoovi poolt. Tunnistajate MM ja AA ütluste ning elamu projekti ja eksplikatsiooni plaanidega on tõendatud, et ajalooliselt on korteri 1 sissepääs ette nähtud nii tänava poolt kui ka sisehoovi poolt. 29. novembri 2018. a paikvaatluse protokollist nähtub, et elamusse sisenetakse sisehoovi, mitte XXX tänavaga piirnevast küljest. Kaasomandis oleva kinnisasja omanikud peavad arvestama, et kaasomandis olevat asja ei ole võimalik kasutada selliselt, nagu oleks see avaldajate ainuomandis. Elamusse sisehoovipoolse sissepääsu ühisesse kasutusse määramine ei piira avaldajate ja puudutatud isiku ainukasutuses olevate korterite kasutust. Eelnevat arvestades on põhjendatud kasutuskord, mille järgi korteritesse 1 ja 2 pääseb sisehoovi välisuksest ning korterisse 1 täiendavalt XXX tänavaga piirnevast küljest. Veel määras maakohus kindlaks elamu pööningu ja keldrikorruse ruumide, kinnistul asuvate abiruumide ning maa-ala kasutamise ja valdamise, sh ainukasutusse jäävad parkimiskohad. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 1.3 ja 1.11 osas (korteritesse sissepääsu määramine) ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks elamusse sissepääs selliselt, et: 1) korteri 1 sissepääs toimub ainult XXX tänava poolsest sissepääsust (tähistatud plaanil 1 sinise viirutusega); 2) korteri 2 sissepääs ainult sisehoovipoolsest sissepääsust (tähistatud plaanil 1 punase viirutusega). Määruskaebuse kohaselt tuvastas maakohus valesti, et ajalooliselt on korteril 1 olnud kogu aeg kaks eri sissepääsu. Kui maakohus oleks arvestanud MM kirjaliku kinnitusega ja ütlustega, XXX majavalduse plaaniga ja 1986. a ostu-müügi lepinguga, oleks ta jõudnud järeldusele, et ajalooliselt ja praktilises elus on korteril 1 olnud sissepääs üksnes XXX tänava pool. Maakohus jättis tähelepanuta avaldajate väite, mille puudutatud isik menetluses omaks võttis, et puudutatud isik ja temale eelnenud korteri 1 omanik kasutasid sisehoovipoolset korteri ust (mis avaneb kööki) üksnes trepikojas asunud kuivkäimla kasutamiseks. Vaidlust ei ole, et mõlemal korteril on välja ehitatud korterisisesed WC-d, mistõttu korteril 1 puudub vajadus sisehoovipoolset välisust kasutada. Veel ei arvestanud maakohus sellega, et puudutatud isik hoiustab sisehoovipoolses trepikojas oma prügikotte ja muid esemeid, mis takistavad niigi väikses ja kitsas trepikojas liikumist ning 4 (7)
juurdepääsu korterisse 2. Samuti sellega, et sisehoovipoolne trepikoda on väga halvas seisukorras, trepikoja katus laseb läbi ning elektrijuhtmed vanas kuivkäimlas on pinge all, mistõttu on elamu ohtlik. Kui sisehoovipoolne trepikoda oleks avaldajate ainukasutuses, teeksid nad selle omal kulul korda. Maakohtu määratud kasutuskord korterite sissepääsu küsimuses ei lahenda sissepääsu probleemi ja tekitab edaspidi menetlusosaliste vahel pingeid ja konflikte, mis ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Puudutatud isiku tõttu ei ole olnud võimalik elamut kindlustada ega selle remontimiseks pangast laenu saada. Maakohus jättis tähelepanuta, et kui korter 2 saab oma ainukasutusse sisehoovipoolse sissepääsu, on kaitstud mõlema perekonna privaatsus, tagatud perekonna ja eraelu puutumatus.
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude palus puudutatud isik jätta avaldajate kanda.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada määruse põhjendusi. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldajad vaidlustavad maakohtu määrust osaliselt, s.o korteritesse sissepääsude määramise osas (resolutsiooni p-d 1.3 ja 1.11). Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
8.Ringkonnakohtus vaidlevad kaasomanikud selle üle, kas kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb määrata korteri 1 sissepääs ainult XXX tänava poolsest sissepääsust (plaanil 1 sinise viirutusega) ja korteri 2 sissepääs ainult kinnistu hoovipoolsest sissepääsust (plaanil 1 punase viirutusega; vt 13. oktoobri 2017. a avalduse lisa 1; tl 5).
9.Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud määruskaebuse väide maakohtu poolt oluliste menetlusõiguse normide rikkumiste kohta, mis on viinud asja ebaõige lahendini. Maakohus on välja selgitanud kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning on tõlgendanud ja kohaldanud õigesti kaasomandi kasutuskorra määramise kohta käivaid sätteid (AÕS § 72 lg 5). Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi tõendite hindamise osas, sest maakohus ei ole kõiki tõendeid analüüsinud ega põhjendanud, miks avaldajate poolt esitatud tõendid nende väiteid ei kinnita.
9.1.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega, mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12). Tulenevalt TsMS § 477 lgst 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus ei ole eeltoodud põhimõtete vastu eksinud.
9.2.Maakohus ei ole hinnanud 17. oktoobri 1986. a kaasomandi mõttelise osa müügilepingut (tl-d 46-47). Kolleegium lisab põhjendused, miks nimetatud tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust. Esiteks ei ole praegused menetlusosalised selle lepingu pooleks. Teiseks ei saa nõustuda avaldajate poolt müügilepingu p-le 9 antud tõlgendusega. Müügilepingu p 9 järgi on müügilepingu pooled kokku leppinud majavalduse kasutuskorras järgmiselt: ostja kasutusse läheb majavalduse katusekorrus, 5 (7)
milles on kaks tuba ja köök ning trepikoda; üks 8 m2 suurune keldriruum ja 10 m2 suurune kuur. Avaldajate poolt välja toodud lepingupoolte ühist tegelikku tahet trepikoja all oli mõeldud hoovipoolse välisukse ainukasutus - ei ole avaldajad tõendanud (VÕS § 29 lg 1). Mõistliku isiku tõlgenduse kohaselt saab sellise kokkuleppe sõnastusest järeldada, et trepikoja all peeti silmas trepiga ruumi mansardkorrusel, mis viib teisele korrusele, kus asub korter 2 (vt vaatusprotokolli fotod 23 ja 25).
9.3.Muus osas ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud (TsMS § 232 lg 1). Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult võtnud asja lahendamisel arvesse praeguse olukorra, kus korteri 1 sissepääs on üksnes hoovipoolsest välisuksest, teine sissepääs korteri 1 sees on kinni ehitatud ning tänavapoolse välisukse trepp on lammutatud (vt 29. novembri 2018. a vaatlusprotokoll; fotod 3, 4, 32, 34). Tunnistaja AA ütluste kohaselt on alates puudututud isiku kaasomandi osa omandamisest olnud elamusse sissepääs hoovipoolse välisukse kaudu, kuna tänavapoolne välisuks on olnud kogu aeg kinni ehitatud. Eeltoodud tunnistaja ütluste usaldusväärsust ei ole maakohus kahtluse alla seadnud ning selleks pole kolleegiumi hinnangul ka põhjust. Tunnistaja ütlused haakuvad teiste asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. XXX elamu ehitamise projekti ja elamu plaani kohaselt on elamul kaks sissepääsu ning korteri 1 ruumidesse saab siseneda kahelt poolt (tl-d 42 ja pöördel; 8586 pöördel). Maakohus on hinnanud tunnistaja MM ütlusi, kus ta kirjeldas 1967. aastal aset leidnud vestlust, koos teiste tõenditega ja leidnud, et kasutuskorra määramisel ei saa piirata ajalooliselt projektiga ette nähtud ja välja kujunenud korterite sissepääsu sisehoovi poolt.
9.4.Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et puudutatud isik oleks alates kaasomanikuks saamisest, s.o 2. august 2000, tänavapoolset välisust kasutanud. Puudutatud isik ei ole oma kirjaliku seletusega kinnitanud väidet, et korteri 1 juurdepääs hoovipoolsesse esikusse oli üksnes seetõttu, et saaks kasutada kuivkäimlat. Selline avaldajate tõlgendus puudutatud isiku 26. veebruari 2018. a seisukoha p-st 3.1.1 on meelevaldne. Nimetatud seisukohas on puudutatud isik selgitanud, et alates 2000. aastast ei ole tänavapoolset välisust kasutatud ning arvestades korteri 1 planeeringut, on tänavapoolne välisuks otse korteri magamistuppa. Selle välisukse kasutamine eeldaks korteri 1 planeeringu muutmist (tl-d 21-24). Samuti ei saa avaldajate esitatud väidete ja ühe foto pinnalt tuvastada puudutatud isiku pahatahtlikku käitumist – prügi ladustamine esikusse (tl 41).
9.5.Avaldajad väidavad, et oma korterisse pääsemiseks peavad nad avama ja sulgema kokku neli ust. Eeltoodud asjaolu ei ole selline oluline asjaolu, mis tingiks hoovipoolse välisukse avaldajate ainukasutusse jätmise. Asjast ei nähtu, et uste arv sõltuks puudutatud isiku poolt välisukse kasutamisest. Planeeringu järgi ei ole tegemist kahepereelamuga. Elamu on projekteeritud individuaalelamuks (vt elamu eksplikatsioon; tl-d 85-86 pöördel).
9.6.Täiendavalt on avaldajad esitanud põhjendusi, miks peaks hoovipoolse välisukse kasutamine jääma nende ainukasutusse (määruskaebuse p-d 4.3 ja 4.4) – hoovipoolne trepikoda on halvas seisukorras ja ohtlik ning puudutatud isiku tõttu ei ole saanud teha elamule kindlustust ega võtta pangast elamu remontimiseks laenu. Eeltoodud asjaolud ei mõjuta praeguses asjas hoovipoolse välisukse kasutamise määramist olukorras, kus puudutatud isikul puudub oma korterisse teine sissepääs.
9.7.Avaldajad on viidanud ka vajadusele kaitsta nende perekonna- ja eraelu ning kodu puutumatust. Kolleegiumi hinnangul ei riiva puudutatud isiku poolt hoovipoolse välisukse kasutamine avaldajate põhiseadusega kaitstud õigusi. Maakohus on kaalunud kõigi kaasomanike huve ning leidnud põhjendatult, et kaasomandis oleva kinnisasja omanikud ei saa eeldada, et saavad kaasomandis olevat asja kasutada enda ainuomandina. Avaldajate korter asub teisel korrusel, mis tagab neile täieliku kodu puutumatuse ka juhul, kui puudutatud isik kasutab hoovipoolset välisust (vt tl 173). 6 (7)
10.Kuna avaldajate määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.1.Puudutatud isiku 8. jaanuari 2020. a menetluskulude nimekirja kohaselt on määruskaebuse menetlusega seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 1014 eurot (käibemaksuga), sh kulus esindajal toimingutele 6 tundi ja 30 min tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) (tl-d 197-198). Kolleegiumi hinnangul saab ajakulu 6 tundi ja 30 min lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ning määruskaebuse sisu ja mahtu arvestades võis vandeadvokaadil sellega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ja seisukoha koostamisele selline aeg kuluda. Puudutatud isik taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Puudutatud isiku esindaja tunnihinda 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei saa praeguse vaidluse puhul lugeda põhjendatud tasumääraks. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud lugeda tasumääraks 120 eurot (käibemaksuga). Seega on puudutatud isikule hüvitatavate menetluskulude suurus 780 eurot. Vastavalt puudutatud isiku taotlusele tuleb avaldajatel TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
10.2.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.