Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (eestkostja I, eestkostetava abikaasa) E.D , lepinguline esindaja Ivo Kaurit Puudutatud isik I (eeskostetav) Y.Q , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja, eeskostetava tütar) T.E Puudutatud isik III (eestkostetava poeg) D.B Eestkosteasutus (eestkostja II) Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja linnaosa vanem Anna Levandi
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Mitte menetleda avaldaja 17.03.2025 taotlusi.
2.Harju Maakohtu 27.02.2025 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda, v.a eestkostetava esindaja riigi õigusabi tasu ja kulu jätta riigi kanda.
5.Jätta muud menetluskulud peale riigi õigusabi tasu rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.E.D (avaldaja) esitas 07.08.2024 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule Y.Q-le (avaldaja abikaasa, kohtumenetluses puudutatud isik I, edaspidi: eestkostetav) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
1.1.Avaldaja ja eestkostetav (edaspidi koos: abikaasad) abiellusid 29.03.2017. Eestkostetaval diagnoositi 15.02.2024 Alzheimeri tõvest tingitud varajase algusega dementsus, aga tal on lühimäluhäireid juba alates 2020. a ja need süvenevad. Eestkostetav ei ole enam võimeline aru saama ümbritsevast (ei mäleta äsja toimunut) ega oma tegudest ning neid juhtida ilma kõrvalise abita.
1.2.Avaldaja palus end määrata eestkostjaks, sest ta on abikaasale kõige lähedasem isik, on valmis tema eest hoolitsema ja teda hooldama. Avaldaja on viimasel ajal aidanud eestkostetaval toimetada äriasju ja juhtida ettevõtet. Avaldaja käib autokoolis, et omandada juhtimisõigus ja edaspidi eeskostetavat sõidutada, sest eestkostetavalt võetakse ilmselt ära juhtimisõigus tema haigusliku seisundi tõttu. Avaldaja hoiab korras abikaasade ühist kodu ja aitab eestkostetavat kodustes lihtsates toimetustes. Avaldaja töötab müüjana, kuid on õppinud hooldajaks ja saab oma abikaasa hooldamisega hakkama.
2.Eestkostetava lapsed T.E (puudutatud isik II, edaspidi: tütar) ja D.B (puudutatud isik III edaspidi: poeg) avaldasid, et nad ei nõustu avaldaja eestkostjaks määramisega. Tütar on ise nõus olema eestkostja. Tütre arvates takistab avaldaja eestkostetava suhtlust lastega. Tütrel ja pojal on alus arvata, et avaldaja soovib piiramatut kontrolli eestkostetava vara üle. Avaldaja ei anna pahatahtlikult eestkostetavale välja kirjutatud ravimeid, mille tõttu on eestkostetava tervis halvenenud. Poeg on väga mures isa vaimse ja füüsilise tervise pärast. Isa on hirmul ja avaldaja täieliku kontrolli all, kes ei luba isal oma lastega suhelda. Ka poeg kahtlustab, et avaldaja ei anna eestkostetavale vajalikke ravimeid. Ravimeid ostetakse välja, aga isa sõnul ei võta ta midagi ja poeg on näinud suurt hulka kasutamata ravimeid Avaldaja toetab mittetraditsioonilist meditsiini.
3.Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, edaspidi: KOV) leidis, et avaldaja ei sobi eestkostjaks, vaid selleks sobivad poeg ja tütar. Tütre sõnul käitub avaldaja oma abikaasaga jämedalt, tõstab häält, kasutab ebatsensuurseid sõnu, teeb tema eest erinevaid otsuseid, on eestkostetava sisuliselt lastest ja lapselapsest isoleerinud ega luba neil suhelda. Tütre väitel on abikaasade korteris kaamera, mis jälgib isa siis, kui avaldaja on tööl. Kui avaldajale midagi ei meeldi, siis ta kohe helistab eestkostetavale ja korraldab skandaali. Tütre selgituse kohaselt on eestkostetav viimase kolme aasta jooksul muutunud seetõttu kartlikuks. Tütar kardab isa vaimse tervise pärast ega välista, et avaldaja kasutab psühholoogilist ja füüsilist vägivalda. Eestkostetav ei võta talle välja kirjutatud ravimid, sest avaldaja eelistab ravi mittetraditsiooniliste meetoditega. Avaldaja tahab saada kontrolli abikaasa vara üle.
4.Eestkostetavale määratud esindaja leidis, et avaldaja on sobiv isik eestkostjaks. Esindaja ei toetanud tütre ja poja eestkostjaks määramist. Esindaja kohtus eestkostetavaga ja suhtles temaga (privaatselt) üle tunni aja, kuid esindaja ei saa kinnitada, et ta oleks tajunud eestkostetava hirmu avalaja ees. Eestkostetava suhtumine avaldajasse väga soe, samas kinnitas ta head läbisaamist oma lastega. Küsimusele, et kui ta oleks näiteks haige ja ei saaks ise oma asju ajada, keda ta usaldaks oma asju ajama, vastas eestkostetav, et avaldajat. Neil on armastus, usaldus ja toetus, muidu ei ole mõtet koos elada. Avaldaja kinnitas esindajale, et on valmis olema eestkostja, samuti kinnitas, et annab abikaasale ravimeid, mis talle on välja kirjutatud. Avaldaja suhted eestkostetava tütre ja pojaga on halvad. Esindaja suhtles ka tütrega, kes on kategooriliselt vastu, et avaldaja oleks eestkostja, on viimase suhtes 2 (5)
negatiivselt meelestatud ja on kindel, et avaldaja soovib isale halba, kuid ei oska öelda, mis see halb on või miks. Tütar väidab, et avaldaja ei lase tal isaga suhelda, samas kinnitab, et kohtus isaga päev varem.
5.Maakohus rahuldas avalduse 04.11.2024 määrusega ning seadis taotletud eestkoste. Maakohus märkis, et eestkostetav võib iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid, luges ta valimisõiguse teostamise tähenduses teovõimeliseks ning lubas teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid kuus 400 € ulatuses. Maakohus määras eestkostjaks avaldaja tähtajaga viis aastat, st kuni 04.11.2029 ning määras kindlaks eestkostja ülesanded. Maakohus märkis, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Maakohus jättis riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda.
6.Avaldaja eeskostjana esitas 18.11.2024 kohtule avalduse eestkostetava varaga tehinguks nõusoleku saamiseks. Avaldaja soovis teha endaga tehingut eestkostetavale kuuluva korterihoonestusõigusega.
7.Poja määruskaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 23.12.2024 määrusega maakohtu 04.11.2024 määruse eestkostja isiku määramise ja eestkostja ülesannete osas ning saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas (eestkoste seadmine) jäi maakohtu määrus muutmata.
8.Avaldaja esitas 25.01.2025 täpsustuse, milles nõustus ringkonnakohtu määruses leituga, et korterihoonestusõiguse ümberkujundamise küsimuses korteriomandiks võib avaldajal tekkida huvide konflikt oma abikaasaga, kui ta oleks abikaasa eestkostjaks (varahoolduse küsimustes), mistõttu oleks vajalik määrata selles küsimuses teine eestkostja. Avaldaja pidas võimalikuks eestkoste teostamist järgmiselt: 1) avaldaja ja KOV on ühiselt eestkostjad; 2) avaldaja täidab eestkostja ülesandeid isikuhoolduse küsimustes ja KOV varahoolduse küsimustes; 3) KOV täidab eestkostja ülesandeid neis varahoolduse küsimustes, mis puudutavad otseselt korterihoonestusõigust ja selle ümberkujundamist korteriomandiks ning ülejäänud varahoolduse küsimustes ning kõikides isikuhoolduse küsimustes täidab eestkostja ülesandeid avaldaja. Avaldaja on selgitas, kuidas on kaitsnud eestkostetava huve ja seda ka tõendanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
9.Maakohus tegi 27.02.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras eestkostetava eestkostjaks avaldaja kuni 04.11.2029, v.a varaliste tehingute tegemise osas, mis ületavad eestkostetava igakuist sissetulekut – selles osas sai sama tähtajaga eeskostjaks KOV. Maakohus märkis, et eestkostja ülesannete ring on sama nagu määratud 04.11.2024 määrusega, ühtlasi tegi maakohus samad otsustused pistehingute, valimisõiguse ja perekonnaõiguslike tehingute kohta. Eestkostja isikute valikut põhjendas maakohus järgmiselt.
9.1.PKS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. PKS § 205 lg 3 kohaselt juhul, kui ei leita sobivat füüsilist või juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. PKS § 178 lg 2 võimaldab määrata mitu eestkostjat, kui see on konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt mõistlik. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine esindusõigus. Kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse.
9.2.Asja materjalidest nähtuvalt võib esineda huvide konflikt avaldaja poolt eestkostja ülesannete täitmisel korterihoonestusõigusega tehingu tegemisel. Samas nähtub seegi, et avaldaja suhted tütre ja pojaga on konfliktsed. Seetõttu ei saa määrata avaldajat ja tütart 3 (5)
ühisteks eestkostjateks. Avaldaja on eestkostetava abikaasa, nad elavad koos ja avaldaja täidab eestkostetava isikuhooldusega seotud ülesandeid. Kohtu hinnangul mõistab avaldaja eestkoste olemust ja eestkostja ülesandeid, sh võimalikku huvide konflikti eestkostetava nimel tema varaga tehingute tegemisel. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud määrata isikuhooldusega seotud küsimustes eestkostjaks avaldaja. Avaldaja määramist eestkostjaks isikuhooldusega seotud küsimustes toetavad ka teised menetlusosalised.
9.3.Samadel kaalutlustel on põhjendatud määrata avaldaja eestkostjaks ka varaliste tehingute osas, ulatuses, mis ei ületa eestkostetava igakuist sissetulekut. Avaldaja ja eestkostetava vara ja kulud on üldjuhul ühised tulenevalt nende varale kohalduvast ühisvararežiimist. Asjas puuduvad tõendid, et avaldaja ei tegutseks eestkostetava huvides seoses igapäevase varaliste tehingutega. Võimalik huvide konflikt on tulnud kõne alla üksnes hoonestusõiguse tehinguga. Varahoolduse küsimustes eraldi eestkostja määramine ei oleks eelnevast tulenevalt mõistlik, vaid eestkostjat ülemäära koormav.
9.4.Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata eestkostjaks KOV varaliste tehingute osas, mis ületavad eestkostetava igakuist sissetulekut. Tütart võib isikuomadustelt sobida eestkostjaks, kuid arvestades tema ja avaldaja konfliktseid suhteid ning asjaolu, et eestkostetav elab koos avaldajaga, kes on sobiv isik eestkostjaks, ei ole põhjendatud ega mõistlik määrata tütart eestkostjaks varahoolduse küsimustes. Rahvastikuregistri andmetel on eestkostetava elukoht Tallinnas, seega on ta kõige tugevamalt seotud Tallinna linnaga. KOVi määramisega eestkostjaks varahoolduse küsimustes nõustusid ka teised menetlusosalised.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Tütar esitas 12.03.2025 määruskaebuse ja palus määrata end KOV-i asemel eestkostjaks varaliste tehingute osas, mis ületavad eestkostetava igakuist sissetulekut.
10.1.Senise kohtupraktika järgi tuleb eestkostjana eelistada füüsilist isikut (nt (vt RKTKm 23.11.2011, 3-2-1-98-11, p 26). Maakohus ei põhjendanud piisavalt, miks eelistas ta tütrele KOV-i. Samuti tuleneb kohtupraktikast, et võimalike eestkostjate (füüsiliste isikute) vahelised, inimestevahelised või isegi eestkostetava varaga seotud konfliktid ei ole takistuseks kellegi eestkostjaks määramisel (TlnRnK 23.04.2024, 2-23-11270, p-d 24–29).
10.2.Tütar leiab, et ta sobib eeskostjaks, mida isikuomaduse osas sisuliselt jaatas ka maakohus. Tütrel on isaga head suhted, nad kohtuvad regulaarselt. Kuid ilmselt seadis maakohus avaldaja huvid eestkostetava huvidest kõrgemale. Seevastu ei saaks tütrel olla tõsiseid konflikte avaldajaga seoses ühegi eestkostja seaduspärase ülesande täitmisega. Puuduvad tõendid, nagu tahaks tütar eestkostetava vara oma huvides ära kasutada või tekitada muul viisil varalist kahju.
11.KOV ja poeg toetasid määruskaebust, avaldaja ja eestkostetav oma esindaja vahendusel vaidlesid sellele vastu. Avaldaja vastuses sisalduvad dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise ning tütre ja poja suhtes lähenemiskeelu kohaldamise taotlused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu õiguslike ja faktiliste põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
13.Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 04.03.2015, 3-2-1-161-14, p 17). Käesoleval juhul selliseid rikkumisi ei esine, mistõttu ringkonnakohus ei saa maakohtu valikut teise eestkostja osas muuta. 4 (5)
13.2.Õige ja asjakohane on tütre ning temaga nõustunud KOVi ja poja põhjendus, et üldjuhul määratakse eeskostjaks füüsiline isik (nii ka nt RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865/101, p 12.1). See tingimus on aga täidetud, sest valdava enamuse eestkostetava asjade ajamine tehti ülesandeks tema abikaasale ehk avaldajale. KOVi õigused ja kohustused eeskostjana on piiratud tehingutega, mille väärtus ületab eeskostetava igakuist sissetulekut. Nii ei ole maakohus rikkunud kaebuses ega eespool viidatud PKS §-de 204 ja 205 mõttest tuleneva põhimõtet eelistada eeskostjana füüsilist isikut.
13.3.Ühtlasi sedastas maakohus õigesti ja seda ei ole kaebemenetluses ka otseselt kahtluse alla seatud, et tütar võib oma isikuomaduste ning tema ja eeskostetava vahelise suhte põhjal sobida eestkostjaks. Ringkonnakohtul ei ole alust seda järeldust muuta. Siiski ei tähenda see, et maakohus eksis lõppjärelduse tegemisel, et tütre ja avaldaja koos eeskostjateks nimetamine ei ole eestkostetava huvides ning just nende kahe isiku omavahelise konflikti tõttu ei sobi tütar täitma teise eeskostja ülesandeid talle jäävas piiratud osas.
13.4.Menetlusosaliste seisukohtadest ja toimikust nähtub üheselt, et suhted ühelt poolt avaldaja ning teiselt poolt eestkostetava laste (tütre ja poja) vahel on pingelised. Kuigi tütar väidab kaebuses, et see ei takistaks tal olema isa eestkostja, ei kõrvalda ta sellega kahtlust, et eestkostjana võivad tema otsustused olla pigem mõjutatud vastasseisust avaldajaga, mitte aga isa parimatest huvidest. Teiseks eestkostjaks sobivus PKS § 204 lg 1 ja ka § 198 lg 1 tähendab käesoleval juhul mh seda, et puudub oluline konflikt mõlema eestkostja vahel. Nii on praegune olukord erinev kaebuses viidatud ringkonnakohtu varasemast praktikast, kus hinnati eeskostja kandidaatide vahelisi suhteid. Viidatud normide mõttega ei ole vastuolus, et KOV on eestkostja vaid olulisema väärtusega tehingute osas. Neil kaalutlustel otsustas maakohus õigesti, et tütar ei sobi teiseks eeskostjaks. Avaldaja määramist esimese eestkostjana ei ole praegu vaidlustatud.
14.Eeltoodud põhjendustel pole ringkonnakohtul vaja uurida muid tõendeid kui neid, mis esitati enne vaidlustatud lahendi tegemist. Samuti ei saa kohus käesolevas asjas kohaldada lähenemiskeelde, sest need väljuksid vaidluse esemest. Neil kaalutlustel ja juhindudes TsMS § 331 lg 1 mõttest jätab ringkonnakohus avaldaja vastuses sisalduvad menetluslikud taotlused menetlemata.
15.Eestkostetavale määratud esindaja tasu ja kulu jääb riigi kanda, sest talle määrati 15.08.2024 esindaja riigi arvel ilma hüvitamise kohustuseta. Kaebusega seotud muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Vaidluse sisu ja olemust silmas pidades pole õiglane panna kulusid TsMS § 171 lg 1 alusel tütre kanda. Puudub ka vajadus jätta kaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 3 ls 2 alusel riigi kanda. Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata, v.a riigi õigusabi tasu, mille kohta kohus teeb täna eraldi määruse.
16.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.