lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-799/23

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-799/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1314
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Inkasso OÜ12438291(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

16.01.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-799

Kohtuasi

XX (X) kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 07.01.2019 otsusele täiteasjas nr 175/2018/1766

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.05.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Margit Pent Puudutatud isik I Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik II (sissenõudja) Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 10.05.2019 määruse resolutsiooni punktid 1-4 muutmata ja määruskaebus selles osas rahuldamata.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 10.05.2019 määruse resolutsiooni punktid 5 ja 6 muutmata ning määruskaebus selles osas rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
XX (avaldaja, võlgnik) esitas 17.01.2019 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) 07.01.2019 otsusele täiteasjas nr 175/2018/1766. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 07.01.2019 otsus viidatud täiteasjas. Samuti palus ta tühistada kohtutäituri 27.11.2018 täitmisteade võlgnikule ja 27.11.2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Samuti palus ta kohustada kohtutäiturit tagastama 776,4 eurot koos viivisega Margit Pendi arvelduskontole. Maakohus jättis 07.02.2019 määrusega menetlusse võtmata nõude kohustada kohtutäiturit tagastama 776,4 eurot XX arvelduskontole. Viivisenõuet viidatud määruses maakohus ei käsitlenud. Avaldaja 13.12.2018 kohtutäiturile edastatud kaebusest nähtus, et avaldaja palus ka 27.11.2018 keelumärke seadmise avalduse tühistamist, kuid kohtule esitatud kaebuses seda nõuet ei esitanud.

Kohtutäituri tasu otsusest ei nähtunud, missugust konkreetset kohtutäituri seaduse (KTS) sätet kohtutäitur avaldaja suhtes kohaldas. Täitmisteade oli õigustühine, sest tsiviilasjas nr 2-18-8039 olid vaidluse all kohtutäituri 11.05.2017 otsused täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 ning kui otsused osutuvad lõplikult õigustühiseks, olid õigustühised ka kõik täiteasjas nr 175/2018/1766 tehtud kohtutäituri otsused. Avaldaja ei põhjustanud viivitust, mille eest viivist nõuti. Arusaamatu oli, miks algatas kohtutäitur viivisenõude osas kahe täiteasja asemel ühe. Kohustuse vabatahtlik täitmine ei piiranud avaldaja õigust esitada kohtutäituri tegevuse/otsuse peale hiljem kaebus. Kohtutäitur eksis viivisearvestuses. Puudutatud isikute seisukohad

2.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur lähtub täitemenetluse algatamisel üksnes sissenõudja täiteavaldusest. Praegusel juhul soovis sissenõudja ühe täitemenetluse algatamist ning viivise sissenõudmist summas 740,4 eurot. Ekslik oli kaebuse esitaja seisukoht, et kohtutäitur rikkus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 33 lg-t 4 ja § 8 lg-t 1 ning sissenõudmisele kuuluva viivise suuruse arvestas välja kohtutäitur.
3.Eesti Inkasso OÜ (sissenõudja) oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu lahend
4.Maakohus jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri 07.01.2019 otsusele täiteasjas nr 175/2018/1766 (määruse resolutsiooni p 1). Samuti jättis kohus rahuldamata taotluse tühistada samas täiteasjas kohtutäituri 27.11.2018 täitmisteade võlgnikule koos lisatud viiviseraportitega (resolutsiooni p 2), 27.11.2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja kohtutäituri 07.01.2019 kaebuse läbivaatamise otsus (resolutsiooni p 3, 4). Maakohus jättis läbivaatamata nõude mõista kohtutäiturilt välja viivis 776,4 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 07.12.2018 kuni 776,4 euro tagastamiseni (resolutsiooni p 5). Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda (resolutsiooni p 6). Sissenõudja esitas täiteavalduse, milles oli täitedokumendina välja toodud Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsus nr 2-15-19174 ja nõude sisuna viivis 740,4 eurot. Nõude täitmiseks ja kooskõlas TMS § 33 lg-s 4 sätestatuga algatas kohtutäitur täiteasja nr 175/2018/1766. Praeguses asjas vaatas kohus läbi täiteasjas nr 175/2018/1766 esitatud kaebust, mistõttu ei olnud asjakohased avaldaja viited täiteasjade nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 alustamiste tingimuste rikkumistele. Avaldaja heitis ette viivise ebaõiget arvestust. Viivisearvestuse esitas sissenõudja. Tulenevalt TMS § 2 lg-st 1 ja täitemenetluse formaliseeritusse printsiibist ei saanud kohtutäitur hinnata täitedokumendi alusel esitatud viivisenõude asjaolusid ja arvestust. Lisaks esitas avaldaja kohtule esitatud kaebuses viivisearvestuse kohta väiteid, mida ta ei esitanud kaebuses kohtutäiturile, minetades õiguse nendele hiljem tugineda. 27.11.2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus vastas KTS § 31 lg 2 p-s 4 sätestatud tingimustele. Asja materjalidest nähtus, et avaldajale oli kohtutäituri tasu otsus arusaadav. Nimelt oli otsuses mh märgitud, et kui võlg tasutakse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, kuulub tasumisele koos täitemenetluse alustamistasuga kokku 776,4 eurot; avaldaja likvideeris võlgnevuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, tasudes 776,4 eurot. Kuivõrd käesolevas asjas oli tegemist täiteasjaga nr 175/2018/1766, milles oli täiteavalduse alusel nõude sisuks üksnes viivisenõue Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsuse nr 2-15-19174 alusel, ei saanud tsiviilasja nr 2-18-8039 aluseks olevad kohtutäituri otsused muuta õigustühiseks praeguses asjas esitatud kaebusega seonduvat täitmisteadet.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus

5.Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus, millega võlgniku kaebus rahuldada. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Asja lahendamisel omas tähtsust tsiviilasja nr 2-18-8039 tulemus ning maakohus jättis ebaõigesti sellega arvestamata. Ilma täiteasjadeta nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 ei oleks ka täiteasja nr 175/2018/1766. Täiteasjas nr 175/2018/1766 sissenõutav viivis ei tulenenud otse kohtuotsusest, vaid tekkis täiendavalt täitemenetluse käigus. Sissenõudja arvestas viivist võlasummalt 412,5 eurot ehk täiteasjas nr 175/2017/801 esitatud võlanõudelt (kulud ringkonnakohtus) ja võlasummalt 2 972,67 eurot ehk täiteasjas nr 175/2017/802 esitatud võlanõudelt (kulud maakohtus, põhivõlg). Maakohus jättis põhjendamatult käsitlemata viivisearvestuse. Avaldaja oli teadlik, et kui kohtumenetluses esitatakse nõue, mida varem ei ole kohtutäiturile esitatud, siis ei saa nõuet esitada ka kohtumenetluses. Samas menetlusökonoomika seisukohalt oli otstarbekas käsitleda viivisearvestust ning kaebust kohtutäituri otsusele ühes ja samas kohtumenetluses. Kohtutäituri tasuotsus ei olnud selge. Tasuotsus oli koostatud universaalsena, hõlmates kõikvõimalikke variante kohtutäituri tasu väljamõistmisel. Kohtutäitur oleks pidanud otsusest välja noppima sätted, mis praeguses asjas ei kohaldunud. Nõude tasumine ei muutnud otsust korrektseks. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Puudutatud isikud määruskaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Avaldaja esitas määruskaebuses samad väited, mis esitas ka kaebuse esialgsel menetlemisel maakohtus ning millele maakohus vaidlustatud määruses ammendavalt ja korrektselt ka vastas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 koosmõjus TsMS §-ga 659 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Praeguse asja lahendamist ei vääranud tsiviilasja nr 2-18-8039 tulemus. Kohtud vaatasid läbi täiteasjas nr 175/2018/1766 esitatud kaebuse ning tsiviilasjas nr 2-18-8039 menetleti täiteasjade nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 alustamise võimalikkust. Pealegi on tänaseks tsiviilasjas nr 2-18-8039 jõustunud lahendiga selgunud, et kohtutäitur ei rikkunud täiteasjade nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 algatamisel õigusnorme. Maakohus ei pidanud menetlema avaldaja väidet, mida avaldaja ei esitanud eelnevalt kohtutäiturile, s.t mille osas oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. TMS § 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Kohtutäituri tasuotsus oli piisavalt selge ja jälgitav ning vastas KTS § 31 lg 2 p-s 4 sätestatud tingimustele. Kuivõrd tasuotsus esitatakse juba koos täitmisteatega ning võlgnikul on võimalik kujundada maksmisele kuuluvat tasu suurust (tasub võla vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul või mitte), on mõistetav, et kohtutäitur esitab tasuotsuses alternatiivsed õiguslikud käsitlused (vt ka KTS § 32 lg 4). See ei muuda otsust ebaselgeks ja õigusnorme rikkuvaks. Muudele vaidlustatud lahendis tehtud maakohtu otsustustele (sh viivisenõude läbivaatamata jätmisele) avaldaja määruskaebuses vastuväiteid välja ei toonud. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus. Määrus on vaidlustatav osaliselt, s.o resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas. TMS § 218 lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada, kui täitemenetluses täidetakse rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2 000 eurot ning on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Vastavalt TsMS §-le 427 koosmõjus TsMS §-ga 659 võib maakohtu avaldust läbivaatamata jätva määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, v.a juhul, kui avaldus jäeti läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p-des 2, 7-10 ja 12 nimetatud alustel. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium