X.Z hagi N.J vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2023/8229
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X.Z (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Eelistungil 6. mail 2025 ja edasi kirjalikus menetluses
Kostja N.J (isikukood XXX); kostja seaduslik esindaja A.F (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2023/8229 täies ulatuses.
3.Jätta jõusse Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2024. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täiteasjas nr 084/2023/8229 täitemenetluse kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni, käesoleva otsuse täitmist tagava abinõuna.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.X.Z (hageja) esitas hagiavalduse N.J (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2023/8229. Kohtutäitur D.A saatis hagejale 8. detsembril 2023 täitmisteate, millest nähtub, et täitemenetluse aluseks on kostja 28. novembril 2023 esitatud avaldus ja sisuks on 14 247 euro 24 sendi suurune elatise võlg, mis on tekkinud 1. augustist 2013 kuni
31.detsembrini 2023. Täitmisteade ei sisalda teavet selle kohta, milliste konkreetsete kuude eest väidetavalt tasumata elatist on sundkorras sisse nõudma hakatud.
1
2-23-18371 1.1 Hageja suhtes on eelmärgitud kohtuotsuse sundtäitmisega seoses läbi viidud juba kaks täitemenetlust: täitemenetlus nr 185/2013/1360 lõppes 29. juulil 2014 elatise nõude rahuldamisega; täitemenetlus nr 084/2023/220 lõppes 29. augustil 2023 samuti nõude rahuldamisega. Kuivõrd varasemad täitemenetlused on lõppenud nõuete täieliku rahuldamisega, tuleks vaidlustatav sundtäitmine tunnistada lubamatuks juba sundtäidetud nõuetega kattuvas, st 29. augustile 2023 eelnevas osas. Hetkel tohiks olla lubatav sundtäitmine viimase sundtäitmise järel tekkinud elatise võla sissenõudmiseks. 1.2 Sundtäitmine 14 247 euro 24 sendi suuruse elatisvõla nõude osas, on kordades suurem kui võlgnevus olla saab. 2023. aasta augustist kuni 31. detsembrini 2023 pidi hageja maksma elatist 1460 eurot, aga maksis 620 eurot. Seega saaks kohtutäitur sundtäita vaid 840 euro suurust nõuet. Kuid ka selle nõudmine peaks olema lubamatu, sest hageja on esitanud 2023. aasta maikuus hagi elatise vähendamiseks. 1.3 Hageja esitas taotluse kuni kohtuotsuse tegemiseni peatada käimasolev täitemenetlus. Täiteteate kohaselt hakkab kohtutäitur nö jõuga raha ära võtma alates 8. jaanuarist 2024. 1.4 Elatise väljamõistmise otsuse alusel tuli hagejal hakata elatist tasuma alates 2012. aasta augustikuust. Hageja on elatust tasunud ka muul moel, nt lastehoiu eest (2012. aasta juulis ja oktoobris) ja lasteaia eest (2013. aasta mai ja juunis). 2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta märtsini tasus hageja ka kostja ja tema ema elukohaks oleva eluruumi eest. 2021. aasta märtsikuus soovis lapse ema, et hageja tasuks elatise lapse kontole. Seda hageja ka tegi. 2021. aasta oktoobrist maksis hageja elatist lapse ema järgmisele elukaaslasele, kes last päriselt kasvatas. 2022. aasta augustist soovis lapse ema elatist saada enda kontole. Hageja on elatist maksnud ka riideid, jalanõusid ja spordivarustust ostes, sest lapse ema oli tihtipeale saatnud poja hageja juurde käima aastaaegade vahetuse tõttu muutunud ilmastikuoludele mittevastavas riietuses või pojale harjumuspäraselt vajalikke sporditarbeid kaasa panemata. Nendel juhtudel kandis hageja konkreetse kuu eest ostukulutuste võrra vähem raha lapse ema kontole. Näiteks 2014. aasta märtsis ja aprillis, 2016. aasta märtsis, 2021. aasta märtsis, 2022. aasta märtsis-aprillis ja 2023. aasta märtsis. 1.5 Hageja on pangaülekandega maksnud raha poja ülalpidamiseks lapse ema pangakontole 21 700 eurot 50 senti, poja pangakontole 1940 eurot, poja tegeliku ülalpidaja pangakontole 2883 eurot 76 senti ja kohtutäiturite pangakontodele 2118 eurot 16 senti. Samuti on hageja pangaülekandega maksnud raha ema ja poja eluaseme üürimise eest 1291 eurot 88 senti ning lastehoiu ja lasteaia teenuste eest 451 eurot 50 senti.
2.Kohus peatas 4. jaanuaril 2024 hagi tagamise abinõuna täitemenetluse täiteasjas nr 084/2023/8229 üksnes elatise võlgnevuse (14 247 eurot 24 senti) osas kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni (dtl 305-307).
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja on korduvalt jätnud täitmata oma alaealise lapse ülalpidamisekohuse ega tasu ka praegu regulaarselt elatist. Nii varasemate, kui ka senini ülalpidamise kohustuse eiramise suhtes ongi kostja olnud sunnitud pöörduma kohtutäituri poole, et praeguseks kogunenud võlg saaks täidetud. Kostja arvutuskäigu kohaselt oli hageja kohustus 2012. aasta augustikuust kuni 2023. aasta detsembrikuuni kokku 32 771 eurot (dtl 315-320). Tasunud on hageja aga 20 463 eurot 76 senti (dtl 324). Kostja on arvesse võtnud
2
2-23-18371 last kasvatanud isikule laekunud ja võtnud arvesse maksed, mida on teinud kolmandad isikud ja 1646 eurot, mis on laekunud kohtutäiturilt. Kostja ei ole saanud kohtutäiturilt elatise katteks 2118 eurot 16 senti, nagu väidab hageja. Täitemenetluse võlgnevus on kokku 12 247 eurot 24 senti (32 771 - 20463,76). Praeguseks on võlgnevus taaskord kasvanud 2024. aasta jaanuari ja veebruari kuu maksete tasumata jätmise tõttu. 3.1 Kui laps on isa juures külas, siis selle lühikese perioodi jooksul kannab hageja hoolt lapse eest. Hageja on andnud lapsele 11 aasta jooksul 1940 eurot taskuraha (mis teeb keskmiselt kuus ca 14 eurot), siis see pole samuti elatise osa. Lapse ema võiks nõuda hagejalt kuluka motospordi hobi eest lisatoetust, kuid ta ei tee seda. Lapse ülalpidamine on määratud lapse igapäeva eluliste vajaduste rahuldamiseks, kuid oma vastutust ja kohustust selles osas hageja täidab puudulikult. 3.2 Hageja väited elatise tasumise kohta muude maksete näol ei ole tõesed. Eluase oli perel siiski ühine. X.Z töökoht xxxx- seetõttu ka nö eraldi elamist. Lasteaiamakseid jms tasusime mõlemad. Sularahas elatise maksmist ei ole kostja seaduslik esindaja kunagi palunud. 3.3 Hagejal on piisavalt vahendeid ülalpidamiskohuse täitmiseks. Seda näitavad mitmed reisid aasta jooksul, koduhoovis seisvad sõidukid ja kinnisvara. 3.4 Kostja selgitas 5. märtsil 2025 kohtule, et elatise võlgnevuse suuruseks on 12 781 eurot 24 senti.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
4.Hageja ei ole sihikindlalt jätnud täitmata oma poja ülalpidamiskohustust. Kostja seadusliku esindaja seekordne avaldus on omakasupüüdlik, sest ta nõuab hageja sularahas tasutud elatist kohtutäituri kaudu teist korda. Hageja möönab, et elatise maksmises on esinenud küll mõningaid hälbeid, kuid suures plaanis on ta valdavas ulatuses ülalpidamiskohustust siiski täitnud vabatahtlikult. Käesoleval hetkel maksab hageja elatist 292 eurot kuus. 4.1 Kostjal tuleb esitada tõendid selle kohta, et talle on laekunud vaid 1646 eurot. 4.2 Praeguses menetluses ei saa väidetava võla arvestus ulatuda ajaliselt kaugemale, kui täitemenetluses (kuni 31. detsembrini 2023) esitatud sundtäitmise nõue. 4.3 Hageja ei ole taotlenud elatise tasumisena pojaga ühist ajaveetmist, toitu, maiustusi, kino, meelelahutust vmt. Küll soovib hageja, et arvestatakse tema tehtud kulutusi pojale riiete, jalanõude ja spordivarustuse ostmiseks ja pojale makstavat taskuraha. Eluaseme üürimise kulu on hageja arvestanud elatise maksmisena ainult pärast kooselu lõppemist ruumide eest, mida kasutasid ainult kostja ja tema ema. Hageja ei saanud neid ruume kasutada ühiselu lõppemise tõttu ning hageja maksis neid kulusid vaid seetõttu, et kostjal oleks kusagil võimalik elada. Hageja on elatist tasunud ka sularahas. 4.4 Väidetava võla tegeliku suuruse üle vaidluse lahendamisel on oluline see, et Harju Maakohtu menetluses on kohtuvaidlus selle üle kui suur on õiglase elatise suurus alates 2023. aasta maist. 4.5 2023. aasta jaanuaris kinnitati kohtumäärusega suhtluskord, kuna kostja seaduslik esindaja seda korrektselt ei täitnud, siis maksis hageja elatist vähendatud määras kolme kuu jooksul,
3
2-23-18371 lootes sellega mõjutada kohtumääruse täitmist. Kostja seaduslik esindaja pöördus kohtutäituri poole ja nõudis maksmata elatise sundtäitmist. Enne 1. jaanuari 2023 elatisvõlga ei olnud. Vastasel korral oleks ju kohtutäitur ka selle koos maksmata jäetud elatisega sundtäitmise korras sisse nõudnud. 4.6 Kohtuotsuse järgi (kehtivas miinimumarvestuses pidi hageja maksma 1. augustist 2012 kuni 31. detsembrini 2023 32 771 eurot, tegelikult on hageja erineval viisil maksnud 41 438 eurot. 4.7 Hageja selgitas, et tal oli kostja seadusliku esindajaga järgmised kokkulepped: hageja maksab elatist poja lastehoiukulude tasumise teel; hageja maksab elatist eluruumi üüri tasumisega eluruumi eest, milles kostja koos emaga elasid; hageja maksab detsembris 2012 ning jaanuaris ja veebruaris 2013 elatist sularahas; ajal, mil kostja seadusliku esindaja pangakontod on võlgade katteks arestitud maksab hageja elatise poja pangakontole; ajal, mil kostja oma emaga koos ei ela, maksab hageja elatist sellele, kelle juures kostja elab; hageja ostab ilmastikule vastavad riided, kui kostja tema juure tuleb ja selle võrra tasub hageja vähem elatist; hageja annab kostjale taskuraha ja selle võrra tasub hageja vähem elatist; osa aega elab kostja hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. 4.8 Ei ole õiglane sundtäita elatist aja eest, mil kostja pidi olema hageja ülalpidamisel. 2023. aasta jaanuaris tegi kohus määruse, milles oli päevade täpsusega määratud ajavahemik, mil kostja seaduslik esindaja peab saatma kostja hageja juurde. Määruse jõustumisest kuni aasta lõpuni pidi kostja olema hageja juures kokku 97 päeva. Kostja seaduslik esindaja aga eiras kohtumäärust ja kostjal tegelikult hageja juurde minna ei lubanud. Selle aja eest ei saa elatist nõuda. Kostja seaduslik esindaja on selliselt eiranud jõustunud kohtulahendit, mis on õigusrikkumine ja sellest rikkumisest ei saa seetõttu tuleneda mingeid emale kasulikke tagajärgi.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse lõpuni.
7.Kohtule esitatust nähtub, et X.Z on N.J (sündinud xxxxxxxxxxxxxxx) isa. Kostja seaduslik esindaja A.F on esitanud täitmisavalduse Tartu Maakohtu 14. detsembri 2012. a otsuse tsiviilasjas nr 2-12-42263 alusel elatise võla perioodil 1. august 2012 kuni 31. detsembrini 2023 sissenõudmiseks (dtl 9, 12). 8. detsembri 2023. a täitmisteate järgi on elatise võlgnevus nimetatud perioodil 14 247 eurot 24 senti (dtl 12). TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on
4
2-23-18371 täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja kohtumäärus tsiviilasjas. X.Z on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2023/8229 (sissenõudja N.J) elatise osas. Hageja esitas hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas.
8.Kohtule esitatust nähtub, et kohtuotsuse täitmiseks, millega elatis välja mõisteti, on läbi viidud juba kaks täitemenetlust, mis on lõppenud nõude rahuldamisega, st: täitemenetlus nr 185/2013/1360 lõppes 29. juulil 2014 elatise nõude rahuldamisega (dtl 3) ja täitemenetlus nr 084/2023/220 lõppes 29. augustil 2023 samuti nõude rahuldamisega (dtl 4). Seega on õige hageja käsitlus, et kuivõrd varasemad täitemenetlused on lõppenud nõuete täieliku rahuldamisega, on vaidlustatav sundtäitmine lubamatu juba sundtäidetud nõuetega kattuvas, st
29.augustile 2023 eelnevas osas. Vastupidine käsitlus rikuks õiguskindluse põhimõtet, sest täitemenetluses on eelnevalt kinnitatud, et kuni 29. augustini 2023 on hageja ülalpidamiskohustus täidetud ning selles osas ei saa sissenõudjal enam korduvat nõuet olla.
9.Hageja on esile toonud, et 2023. aasta augustist kuni 31. detsembrini 2023 pidi ta maksma elatist 1460 eurot, aga maksis 620 eurot, mistõttu saaks kohtutäitur sund täita vaid 840 euro suurust nõuet. Kuid ka selle nõudmine peaks olema lubamatu, sest hageja on esitanud 2023. aasta maikuus hagi elatise vähendamiseks.
10.Pooled on siiski käsitlenud elatise võlgnevust alates 1. augustist 2012 kuni 31. detsembrini 2023 ning ühel meelel leidnud, et selle aja eest oli hageja kohustuseks tasuda kostja ülalpidamiseks 32 771 eurot. Ühel meelel ei ole pooled selles, kui suures ulatuses hageja sellel ajal elatist tasus. Hageja on märkinud, et ta on erineval viisil maksnud 41 438 eurot ning pärast eelistungil antud selgitusi, et see summa on 40 164 eurot 76 senti (dtl 409). Hageja esitas alljärgneva tabeli.
ELATISE MAKSMISE VIIS
Kostja ema pangakontole Teiste isikute kontodelt Kostja pangakontole Kostja tegeliku ülalpidaja pangakontole Kohtutäiturite kontodele Kostja emale sularahas Lasteaiatasu maksmine Kostja elukoha üüri tasumine Riiete ja spordivarustuse ostmine Kostja ülalpidamiskulude vahetu kandmine
12.Kostja arvutuskäigu järgi on hageja eelnimetatud ajavahemikul tasunud aga 20 463 eurot 76 senti (dtl 324). Kostja selgitas 5. märtsil 2025 kohtule, et elatise võlgnevuse suuruseks on 12 781 eurot 24 senti.
5
2-23-18371
13.Kohus on 11. novembril 2024 selgitanud tõendamiskoormust (dtl 341-342) pooltele järgmiselt, et kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja võlgnikuna tõendama, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (RKTKm 24.03.2015 nr 3-2-1-177-14, p 11).
14.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendamiskoormust täitnud, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kohus on andnud mitmel korral kostjale tähtaja esitada elatise võlgnevuse arvutuskäik (dtl 374). Sama kordas kohus eelistungil (dtl 403), kuid kostja kohtu nõuet ka pärast meeldetuletust ei täitnud (dtl 410).
15.Kuivõrd hageja on täitedokumendis ettenähtud summa ulatuses kostjale ülalpidamist andnud, on täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud. Järelikult on täiteasjas nr 084/2023/8229 sundtäitmine lubamatu TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt. Seetõttu rahuldab kohus esitatud hagi. Kohus selgitab täiendavalt, et hagi rahuldamisest olenemata on hagejal kohustust ka edaspidi täitedokumenti täita ning käesoleva otsusega pole täitedokumendiga väljamõistetud elatise suurust muudetud. Hageja on esile toonud, et elatise suuruse muutmise nõue on hetkel Harju Maakohtu menetluses, mistõttu võib elatise suurus alates hagi esitamisest muutuda.
16.Kohus on 4. jaanuari 2024. a määrusega hagi taganud ning peatanud täiteasjas nr 084/2023/8229 täitemenetluse (dtl 305-307). TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse, et tagada kohtulahendi täitmist. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
18.Kohus jätab menetluskulud (hageja tasutud riigilõivu) TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda sõltumata hagi rahuldamisest, kuna kostjaks on laps, kes vajab ülalpidamist ning maakohtu hinnangul on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kui menetluskulud jääb tema kanda.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.