Harju Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Kohtujurist
Ege Pilme
Määruse tegemise aeg ja koht
14.01.2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-15872
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäituri E V avaldus võlgniku T P ́a kohustamiseks vara nimekirja esitamiseks ja vande andmiseks täiteasjas 022/2016/6949 Avaldaja: Tallinna kohtutäitur E V, xxxx, e-post: xxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Avaldaja seaduslik esindaja: kohtutäituri abi V K e-post: xxxx Puudutatud isik I (võlgnik): T P (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Puudutatud isik II (sissenõudja): T OÜ, registrikood: xxxx, asukoht xxxx, e-post: xxxx)
Avalduse läbivaatamata jätmine
oli puudutatud isikul I 09.09.2019, kuid puudutatud isik I käesoleva ajani vara nimekirja esitanud ei ole. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut I esitama vara, sh kohustuste, nimekiri ja kohustada teda vandega kohtus kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on temale teadvalt õiged. Vara ja kohustuste nimekirja mitteesitamisel palub avaldaja kohaldada puudutatud isiku I suhtes sundtoomist ja aresti. Kohus võttis avalduse menetlusse 22.10.2019. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TMS (täitemenetluse seadustiku) § 59 lg 1 järgi on võlgnikul kohustus anda kohtutäiturile vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 60 lg 1 kohustab võlgnikku esitama kohtutäiturile oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja. TMS § 62 lg 1 alusel võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada sundtoomist ja vajaduse korral aresti, kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust. Avaldusest nähtuvalt edastas kohtutäitur võlgnikule täitmisteate isiklikult allkirja vastu 27.12.2016 aadressile xxxx. 28.08.2019 edastas kohtutäitur võlgniku e-posti aadressile xxxx teabenõude varanimekirja esitamiseks. Kohus saatis 22.10.2019 kohtumääruse, avalduse materjalid ja kohtukutse xxxx, millisele aadressile dokumente kätte toimetada ei õnnestunud ning milliselt aadressilt tagastati kohtule põhjusel, et saaja ei olnud kohal ning hoiutähtaja möödumisel. Kohtul ei õnnestunud võlgnikule kohtudokumente edastada ka teistel kohtule teadaolevatel võimalikel võlgniku aadressidel: xxxx (kohtu käskjalg üritas võlgnikule dokumente edastada kolmel korral, kuid saajat kohal ei olnud), xxxx (dokumente üritati edastada kahel korral, kuid saaja ei viibinud kohal) ja xxxx (dokumente üritati edastada kolmel korral, kuid saaja ei viibinud kohal). Kohus on edastanud materjalid ka kohtule teadaolevale võlgniku e-posti aadressile xxxx, kuid kinnitust dokumentide kättesaamise kohta kohtule tulnud ei ole. Kohtul ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul kohtudokumente võlgnikule kätte toimetada ega kohaldada sundtoomist, kuivõrd teada ei ole võlgniku viibimiskoha aadress. Kohus on teinud kõik võimaliku võlgnikule menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, saatnud menetlusdokumendid kõikidele kohtule teadaolevatele võlgniku aadressidele, kuid sellele vaatamata ei ole kohtul menetlusdokumentide kättetoimetamine võlgnikule õnnestunud. Kohtul puuduvad muud andmed võlgniku tegeliku viibimiskoha kohta. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et asja menetluse käigus on ilmnenud, et avaldaja poolt esitatud avaldusega taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada, mistõttu jätab kohus avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuna teada ei ole võlgniku viibimiskoht, ei ole võimalik kohaldada ka sundtoomist võlgniku suhtes. Kohtu hinnangul tuleb avaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ka põhjusel, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Esitatud avaldusest nähtuvalt edastas kohtutäitur võlgnikule võlgniku e-posti aadressile xxxx teabenõude varanimekirja esitamiseks, kuid võlgniku teistel teadaolevatel aadressidel ei ole teabenõuet võlgnikule edastatud ei ole. Võlgniku kinnitus täitmisteate ja vara nimekirja esitamise nõude kättesaamise kohta puudub. TMS § 10 lg 1 esimese lause kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene
teisiti. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Kohtu pädevuses on kohustada võlgnikku vandega kinnitama vara nimekirja õigsust, mis eeldab, et kohtutäitur on vara nimekirja esitamise nõude võlgnikule kätte toimetanud ja seejärel on võlgnik esitanud kohtutäiturile andmed vara kohta. Kohus selgitab, et alles siis, kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja, võib kohus vara nimekirja esitamiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti (TMS § 62 lg 1 alusel). Kohtu hinnangul ei ole täidetud eeldus kohaldada võlgniku seadusliku esindaja suhtes sundtoomist ja aresti, kuna käesoleval juhul ei saa lugeda, et vara ja kohustuste nimekiri oleks võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetatud ja ta oli kohtutäituri nõudest, esitada vara nimekiri, teadlik ning möödunud oleks vara ja kohustuste nimekirja esitamise (mõistlik) tähtaeg. Avaldusest ei nähtu, et kohtutäitur oleks võlgnikuga püüdnud kontakteeruda võlgniku teadaolevate võimalike elukohtade aadresside või telefoni kaudu. Käesoleva juhul ei ole avaldusest nähtuvatel asjaoludel möödunud vara ja kohustuste nimekirja esitamise (mõistlik) tähtaeg, mida saaks arvestama hakata alates vastava nõude nõuetekohasest kättetoimetamisest. Kohus ei saa kohaldada sunnimeetmeid seaduses sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks enne, kui võlgnik on kohustatud seaduse alusel toimingu tegema. Seetõttu jätab kohus avalduse läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ka põhjusel, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus selgitab, et avaldajal on võlgniku kohta täiendavate andmete teadasaamisel õigus pöörduda uuesti sama taotlusega kohtu poole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.