nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Galina Sorokina (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXXX), lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko (e-post: [email protected]) Puudutatud isik Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (asukoht: Rakvere 17, 41533 Jõhvi, e-post: [email protected]) Puudutatud isik Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, asukoht: Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, epost: [email protected]), lepinguline esindaja: Kaie Kaju (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 25. aprilli 2025 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada Galina Sorokina kaebus ning tühistada kohtutäitur Natalja Malahhova 31. detsembri 2024 otsus täiteasjas nr 042/2024/949 ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Galina Sorokina (avaldaja) esitas 9. jaanuaril 2025 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Natalja Malahhova 31. detsembri 2024 otsuse peale täiteasjas 042/2024/949. Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur 15. novembril 2024 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga avaldaja arvelduskontol 561,90 eurot Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2024 määruse (tsiviilasi 2-23-17595) sundtäitmiseks sissenõudja Maksu- ja Tolliameti kasuks. Avaldaja taotles 29. oktoobri 2024 e-kirjas täitemenetluse lõpetamist, kuna riigilõiv 385 eurot tsiviilasjas nr 2-23-17595 oli tasutud enne täitemenetluse algatamist.
27.novembril 2024 edastas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada arestimise ja riiklikust pensionist kinnipidamise akt ja lõpetada täitemenetlus.
31.detsembri 2024 otsusega jättis kohtutäitur täitemenetluse lõpetamata ja kaebuse selles osas rahuldamata ning otsustas jätkata avaldaja vara suhtes täitemenetlust kuni kohtutäituri tasu täies mahus tasumiseni. Avaldaja selgitas kohtule, et kodulehel kohtud.ee oleva avaliku info kohaselt tasutakse kohtuasjade
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Sissenõudja Maksu- ja Tolliamet esitas täitmisavaldusega võlgniku (G. Sorokina) vastu menetluskulude 385 eurot sissenõudmiseks täitedokumendi, milleks oli Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2024 kohtumäärus tsiviilasjas 2-23-17595. Kohtutäitur tegi võlgnikule ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult. Võlgnik vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul nõuet ei rahuldanud ega esitanud maksekorraldusi. Täitemenetlus ei kuulu lõpetamisele kuni kohtutäituri tasu tasumiseni. Kohtutäitur leidis, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 3 alusel peab võlgnik maksma täitemenetluse alustamise tasu 36,60 eurot ja põhitasu 140,30 eurot.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu. Tartu Ringkonnakohus kohustas avaldajat 8. mai 2024 määruse nr 2-23-17595 alusel tasuma menetluskulud summas 385 eurot nelja võrdse osamaksega vastavalt määruse lisa “Makseinfo” järgi Maksu- ja Tolliametile. Avaldaja on esitanud tõenditena maksekorraldused 385 euro tasumise kohta, mille kohaselt on neli osamakset kantud Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 selgitusega “Riigilõiv tsiviilasjas nr 223-17595, G. Sorokina”. Avaldaja kasutas tasumiseks teisi rekvisiite, mitte neid, mis Ringkonnakohus talle andis. Kuna kohtu määratud menetluskulud on tasutud valele kontole, siis ei saa neid lugeda nõuetekohaselt tasutuks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus jättis 25. aprilli 2025 määrusega kaebuse kohtutäitur Natalja Malahhova 30. detsembri 2024 otsuse peale rahuldamata. Maakohus selgitas kaebust läbi vaadates välja järgmised asjaolud. Kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt esitas avaldaja 13. detsembril 2023 Viru Maakohtule hagi J. Holodenko vastu (tsiviilasi 223-17595). Nimetatud asja raames taotles avaldaja menetlusabi. Viru Maakohtu määrusega 2
kohustati avaldajat tasuma riigilõiv 770 euro nelja osamaksega 4 kuu jooksul. Avaldaja vaidlustas määruse. Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2024 määrusega tühistati maakohtu määrus osaliselt ja vabastati avaldaja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt 385 euro ulatuses ning võimaldati avaldajal tasuda riigilõiv 385 eurot nelja osamaksena. Maksekorraldused osamaksete tasumise kohta tuli esitada Viru Maakohtule. Asjas puudub vaidlus, et avaldaja tasus tsiviilasjas 2-23-17595 riigilõivu osamaksetena ringkonnakohtu määratud tähtaegadel ja esitas maksekorraldused tsiviilasjas 2-23-17595. Avaldaja väitel kasutas ta riigilõivu tasumiseks https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-jamenetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine avaldatud avaliku informatsiooni, mille kohaselt kohtuasjade toimingute riigilõivud, osakapitali deposiidid, tagatised ja kautsjonid tasutakse rahandusministeeriumi kontodele: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Maakohus märkis, et riik on deklareerinud, et nendele kontodele tasutud summad kajastuvad emaksuametis/e-tollis isiku riigilõivu ja tagatiste kontol. Samas see aga ei tähenda, et riigilõivu nendele kontotele tasumise korral tuleb lugeda, et kohustus on täidetud kohaselt. Sissenõudja poolt esitatud Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2024 määruse lisa järgi kohustati avaldajat tasuma 385 eurot menetluskulud, märkides selgitusena: „Menetluskulud riigile tsiviilasjas nr 2-2317595“, saajana: „Maksu- ja Tolliamet“ ja viitenumbrina „99924700013882“ (vt dtl 80). Maksete tasumine pidi toimuma kontodele SEB Pank EE351010052031000004 Swedbank EE522200221013264447 Luminor Pank EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2024 määrus tsiviilasjas 2-23-17595 ja määruse lisa on avaldaja esindajale J. Tuštšenkole kätte toimetatud määruse tegemise päeval. Seega oli avaldaja teadlik talle määratud kohustusest ja nende täitmiseks määratud täpsest viisist. Kohus selgitas, et kohtumenetlustes määratud riigilõivude tasumise kohustuste täitmised toimuvad läbi Nõuete Arvestamise Programmi (NAP), mis on seotud Maksu- ja Tolliametiga. Kohtulahenditega määratud kohustused kajastuvad Maksu-ja Tolliametis maksunõuetena, millede sundtäitmise õigus läheb üle Maksu-ja Tolliametiile kui sissenõudjale. Maksunõuete ja -kohustuste täitmise alused on reguleeritud maksukorralduse seaduse 9. peatükis, mille § 105 lg 1 esimese lause järgi on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud kontole. Kuna kohustuse täitmine ei ole toimunud Maksu- ja Tolliameti kontole ja tasumiseks määratud viitenumbriga, siis ei täitnud võlgnik kohustust kohtumäärusega määratud viisil ja kontole. Sellest tulenevalt ei olnud tema tasutud summad maksuhaldurile nähtavad, mis on tinginud ka võlgniku vastu täitemenetluse algatamise. Seega ei esinenud alust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 2 alusel lõpetamiseks, kuna võlgniku poolt kohtutäiturile esitatud maksekviitungid ei kinnitanud sissenõudjale kohustuse täitmist.
3
Maakohus jättis kaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et menetluskulusid oleks tekkinud, siis kulude rahalist suurust kindlaks ei määratud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja esitas Viru Maakohtu 25. aprilli 2025 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend, millega tühistada osaliselt 30. detsembri 2024 kohtutäituri otsus ja kohustada kohtutäiturit esitatud kaebust uuesti läbi vaatama. Avaldaja on seisukohal, et vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt ja riiklikust pensionist kinnipidamise akt on ebaseaduslikud ja kuuluvad tühistamisele. Avaldaja esitas täiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna riigilõiv 385 eurot Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2024 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-23-17595 oli tasutud täies mahus enne täitemenetluse algatamist. Praeguses täiteasjas ei nõudnud kohtutäitur sisse täitmisel olevat nõuet ehk riigilõivu 385 eurot . Asjaolu, et 2024. a novembris kandis sissenõudja avaldaja makstud 385 eurot üle Rahandusministeeriumi arvelduskontolt Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole, ei anna alust väita, et nimetatud summa nõudis sisse ja maksis välja kohtutäitur. KTS § 32 lg 5 tulenevalt pole kohtutäituril õigust nõuda kaebajalt põhitasu tasumist ja seega jätkati avaldaja suhtes täitemenetlust põhitasu 140,30 eurot sissenõudmiseks ebaseaduslikult.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
5.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäitur leiab, et kohtutäituri põhitasu kuulub tasumisele täies ulatuses vastavalt KTS § 41 lg-le 3, kuna võlgnik saatis kviitungid kohtutäiturile pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist.
6.Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Alternatiivselt tuleks määruskaebus jätta läbi vaatamata. Menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ja TMS § 217 lg 6 tulenevalt on ta kaotanud õiguse sellele hiljem tugineda. Sissenõudja leiab, et isegi, kui avaldaja oleks vaidlustanud kohtutäituri põhitasu otsuse, ei oleks temalt põhitasu nõudmine alusetu tuginedes KTS § 41 lg-le 3. Puudub vaidlus selles, et avaldaja ei tasunud nõuet nõuetekohaselt (nõue tasuti valele kontole, ja teisele adressaadile, samuti ei kasutatud nõude tasumisel ettenähtud viitenumbrit). Avaldajal oli võimalus oma eksimusest koheselt teada anda ning hiljemalt peale täitemenetluse algatamisest teadasaamist oleks ta pidanud oma eksimusest teada saama ja sellest täiturit või sissenõudjat teavitama.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse ning tühistab kohtutäituri 31. detsembri 2024 otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse, milles ta taotles täitemenetluse lõpetamist, ning kohustab kohtutäiturit avaldaja kaebuse uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4
9.Asja materjalidest nähtub, et avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse, milles märkis, et on seisukohal, et vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt ja riiklikust pensionist kinnipidamise akt on ebaseaduslikud ja kuuluvad tühistamisele. Võlgnik palus 29. oktoobri 2024 taotluses kohtutäituril lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 042/2024/949, kuna see alustati pärast Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2024 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-23-17595) täies mahus täitmist.
31.detsembri 2024 otsusega rahuldas kohtutäitur võlgniku kaebuse osaliselt ja vabastas võlgniku pangakonto aresti alt, kuid leidis, et täitemenetlus ei kuulu lõpetamisele kuni kohtutäituri tasu tasumiseni. Praeguses asjas on vaidluse all küsimus, kas esinevad alused, mis toovad kaasa täitemenetluse lõpetamise ja kelle kanda jääb kohtutäituri tasu.
10.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kaebus hõlmab ka kohtutäituri tasu, kuigi formaalselt ei ole täitemenetluse alustamisel nimetatud täituri tasu otsust eraldi vaidlustatud.
11.Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on eksinud nii Tartu Ringkonnakohus, lisades sundtäitmisele mittekuuluvale määrusele ebaõige makseinfo, kui ka Maksu- ja Tolliamet, kes esitas täitmiseks sundtäitmisele mittekuuluva määruse, samuti kohtutäitur, kellel oleks võinud tekkida kahtlus, et tegemist ei ole sundtäidetava kohtumäärusega. Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2024 määrus (tsiviilasi nr 2-23-17595) ei ole täitedokument, sellega ei mõistetud avaldajalt midagi välja ega kohustatud teda midagi maksma. Määrusega andis ringkonnakohus isikule menetlusabi ja vabastas osaliselt riigilõivu tasumisest ning osaliselt andis võimaluse tasuda hagi esitamisel riigilõiv osamaksetega. Õiguslik tagajärg, kui avaldaja oleks kohtu määratud tähtajaks esimese osamakse tasumata jätnud, oleks olnud maakohtu õigus keelduda hagi menetlusse võtmisest ja järgnevate osamaksete tasumata jätmisel oleks maakohtul olnud õigus jätta hagi läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2024 määrusega ringkonnakohus tühistas maakohtu 16. aprilli 2024 määruse (tsiviilasi nr 2-23-17595) osaliselt, kuid ei toonud oma määruses ära lahendi terviklikku resolutsiooni, millega rikkus menetlusnorme ja mis võis kohtutäituri eksimust soodustada. Olulisem rikkumine seisneb selles, et ringkonnakohtu määrusele oli lisatud teave vale makseinfoga. Avaldaja ringkonnakohtu määrusele lisatud ebaõiget makseinfot ei järginud, vaid tasus riigilõivu osamaksed kohtute lehel avaldatud informatsiooni alusel õigele adressaadile (Rahandusministeerium) ja õigele kontole (sama info oli ka maakohtu 16. aprilli 2024 määruse lisas). Kuna avaldaja tasus riigilõivu õigesti ja õigel ajal, siis tema hagi võeti 23. mai 2024 maakohtu menetlusse. Kahjuks Maksu- ja Tolliamet määruse sisuga ei tutvunud, vaid pööras sundtäitmisele mittekuuluva lahendi sundtäitmisele. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et kuigi Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-17595 ei olnud sundtäitmisele kuuluv täitedokument, vastas see formaalselt TMS § 2 lg 1 p 1 nõuetele. Riigilõiv tuli tasuda Eesti Vabariigile ja avaldaja tasus riigilõivu enne täitemenetluse alustamist. KTS § 41 lg 1 järgi maksab sellisel juhul sissenõudja menetluse alustamise tasu.
12.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikutega, et avaldaja oleks saanud ja ka pidanud pärast täitemenetluse alustamisest teada saamist täiturit informeerima kohtumäärusest ja selle alusel tasutud osamaksetest. Teisalt ei saabu kohtumäärust nõuetekohaselt täitnud isikule õiguslikke tagajärgi sellest, et riigiasutuste ja kohtutäituri kumuleerunud eksimuste tõttu asuti täitma täitedokumendiks mitteolevat kohtumäärust.
5
13.Ülaltoodust tulenevalt on maakohus jätnud ebaõigesti avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse, millega avaldaja vaidlustas kohtutäituri 31. detsembri 2024 otsuse osas, milles täitemenetlust ei lõpetatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse. Arvestades avaldaja kaebuses esitatud taotlust kohustab ringkonnakohus kohtutäiturit tühistatud osas eelnimetatud kaebuse uuesti läbi vaatama.
14.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus jätab kohtumenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja oleks saanud kohtumenetlust vältida, kui ta oleks vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täituri poole pöördunud. Avaldaja kasutas õigusteadmistega esindajat, kes eeldusel, et ta oli täitemenetlusest teadlik, ei täitnud praegusel juhul oma ülesandeid piisava hoolikusega. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.