1.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna määrus osas, milles nõuti J.W-lt notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse esitamist kinnistusregistriossa nr XXXXXXXX ühisomanike K. J.W ja J.W kandmiseks ainuomaniku K. J.W asemele (määruse resolutsiooni p 1), samuti osas, milles puuduste kõrvaldamiseks anti tähtaeg kuni 17. aprill 2025. Muus osas jätta kinnistusosakonna määrus muutmata.
2.Sõnastada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna määruse resolutsioon järgmiselt:
kohtutäitur Mati Roodese nõusolek kande tegemiseks;
2.1.2.AS Alexela nõusolek kande tegemiseks.
Puuduse kõrvaldamiseks anda aega 21 päeva kinnistusosakonna määruse jõustumisest.
Määratud tähtpäevaks puuduste mittekõrvaldamisel ja sellekohaste dokumentide kinnistusosakonnale esitamata jätmisel jäetakse kinnistamisavaldus rahuldamata.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse läbivaatamisel tekkinud menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.J.W (avaldaja) esitas 26. märtsil 2025 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavalduse, milles palus teha kinnistu nr XXXXXXXX II jaos kandes nr 1 parandus, mille kohaselt on korteriomandi ühisomanikud K. J.W (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja avaldaja. Kinnistamisavaldusele oli lisatud 24. märtsi 2025 avaldus omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks ja 24. märtsil 2025 notariaalselt tõestatud omandiõiguse tunnistus, mille kohaselt kuulub K. J.W, isikukood XXXXXXXXXXXX, ja J.W, isikukood XXX, kui abikaasade ühisvara hulka varaühisuse kestel omandatud korteriomand asukohaga XXX X, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 12, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Korteriomand on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXXXX all.
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakond andis 1. aprilli 2025 määrusega nr 332712025 avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja palus esitada järgmised dokumendid: 1) J.W notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus kinnistusregistriossa nr XXXXXXXX ühisomanike K. J.W ja J.W kandmiseks ainuomaniku K. J.W asemele; 2) kohtutäitur Mati Roodese nõusolek kande tegemiseks; 3) AS Alexela nõusolek kande tegemiseks. Taotletud kinnistusraamatu toimingute tegemine on takistatud. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 1 kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas: 1) on esitatud nõutavad dokumendid (KRS § 35), mis vastavad nõutavale vormile; 2) kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Vastavalt KRS § 631 lg-le 3 kui asjaõigus kuulub abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvara hulka, kuid kinnistusraamatusse on ebaõige kandemääruse alusel selle omajana kantud ainult üks abikaasa või registreeritud elukaaslane, tuleb kande parandamiseks kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvara hulka. Vastavalt tõestamisseaduse (TõS) § 372 lg-le 1 abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel tõestab notar tunnistuse (edaspidi omandiõiguse tunnistus) selle kohta, et ese kuulub abikaasade 2
või registreeritud elukaaslaste ühisvara hulka. Vastavalt KRS 34 lg-le 7 1 kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. J.W on esitanud digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavalduse. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg-le 2 keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Kinnistusregistriosa nr XXXXXXXX kolmanda jao kehtivast kandest nr 2 ei nähtu, et kinnisasja käsutamine oleks keelatud osaliselt. Riigikohus on korduvalt, nt lahendi 2-23-16934 punktis 9, selgitanud, et keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, st "lukustab" kinnistusraamatu ja välistab edasised kanded. RKTKo 13.02.2008, 3-2-1-140-07, p 42; RKTKm 03.10.2006, 3-2-1-79-06, p 22). Riigikohus on lahendi 3-2-1-167-10 punktis 12 leidnud, et keelumärke järgi õigustatud isiku nõusolekul on kannete tegemine lubatud ja et sarnases olukorras tuleb määrata tähtaeg nõusoleku esitamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on 2. aprilli 2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-20-1030 selgitanud, et kinnistamisavalduse rahuldamiseks tuleb sellele lisada kõikide keelumärke järgi õigustatud isikute nõusolekud, st nii kohtutäituri kui ka sissenõudja nõusolek.
3.Avaldaja esitas 15. aprillil 2025 kinnistusosakonna määruse peale määruskaebuse. Notariaalselt tõestatud omandiõiguse tunnistus ei ole käsutustehing KRS § 34 lg 7 1 tähenduses, sest selle dokumendi alusel ei muutu avaldaja ja tema abikaasa vahelised omandisuhted. Korteriomand kuulub abikaasade ühisomandisse alates esmase kinnistamise kandest ning seda staatust ei muudeta. Avaldaja palub avalduses parandada kinnistusraamatus ebaõige kanne. Käsutustehinguga oleks tegemist näiteks siis, kui abikaasad oleks soovinud ühisvara jagada ning kanda kinnistusraamatusse abikaasad kaasomanikena. Kande tegemist ei takista ka keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS Alexela (registrikood 10015238) ja kohtutäitur Mati Roodes (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks. Kuna kandeavalduses palutakse parandada ebaõige kanne, siis ei ole tegemist kinnisasja käsutamisega ning keelumärge ei saa takistada avalduses soovitud kande tegemist. Kinnistu oli avaldaja ja tema abikaasa ühisomandis enne kohtutäituri keelumärke tegemist ning kohtutäituril ei ole õigust takistada kinnistusraamatus paranduskande tegemist, millega tehakse avaldajale juba ammu kuuluv õigus avalikult nähtavaks. Sarnaselt ei saa keelumärge takistada ka kannete tegemist näiteks inimese nime muutmisel, pärimise korral või juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ärinime muutmise korral.
4.Kohtunikuabi edastas määruskaebuse 17. aprilli 2025 kirjaga kohtunikule läbivaatamiseks. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi leidis, et taotleja määruskaebus on küll põhjendatud kinnistamisavalduse vormi osas, kuid mitte muus osas. Kohtunikuabi leidis täiendavalt, et kuivõrd määruskaebusest nähtuvalt avaldaja taotleb kinnistusregistriossa nr XXXXXXXX 25. veebruaril 2002 tehtud omanikukande muutmist selliselt, et TMS § 14 lg 1 sätestatust tulenevalt kohtutäituril osutuks raskendatuks või võimatuks keelumärkest tuleneva õiguse realiseerimine, tuleb kohtutäitur lugeda ka KRS § 341 lg 1 järgi puudutatud isikuks, kelle nõusolek kande muutmiseks on nõutav.
5.Tartu Maakohtu kohtunik leidis, et taotleja määruskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud ja edastas selle 6. juuni 2025 kirjaga läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Maakohus selgitas, et AÕS § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle 3
ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu kinnistusraamatu kanne. Riigikohus on korduvalt selgitanud (RK 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 38 jj; 29.09.2015 määrus nr 3-2-1-95-15, p 18, 22), et keelumärke puhul on ühisvarasse kuuluva kinnistu omandiõiguse kande tegemiseks kandest seni välja jäänud abikaasal kaks võimalust: 1) esitada TMS §-s 222 sätestatud hagi või 2) nõuda AÕS § 65 lg 1 järgi kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Riigikohus selgitas, et kuna kande parandamine ei ole kinnisasja käsutamine, ei ole kande jaoks vaja kolmandate isikute nõusolekut. Kui kinnistusraamatusse on aga kantud keelumärge, on kandeks AÕS § 63 lg-st 2 tulenevalt vajalik keelumärke järgi õigustatud isiku nõusolek.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu kinnistusosakonna määrus tuleb tühistada osas, milles avaldajalt nõuti notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse esitamist. Muus osas on maakohtu kinnistusosakonna 1. aprilli 2025 määrus põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus.
7.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 1 nõuti avaldajalt notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse esitamist KRS 34 lg 71 alusel. KRS 34 lg 71 sätestab, et kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Tegemist on erinormiga KRS § 34 lg 21 esimeses lauses sätestatud üldnormi suhtes. KRS § 34 lg 2 1 esimese lause kohaselt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Kohtunikuabi leidis määruskaebust läbi vaadates, et avaldaja määruskaebus on selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub avaldaja seisukohaga. TõS § 372 lg 1 alusel tõestatud omandiõiguse tunnistus selle kohta, et ese kuulub abikaasade ühisvara hulka, ei ole käsutustehing. Notar saab selle tunnistuse välja anda ainult juhul, kui abikaasad esitavad talle ühise notariaalselt tõestatud avalduse ja notar tuvastab, et ese juba kuulub abikaasade ühisvara hulka. Seega võib kinnistamisavaldus, millele on lisatud omandiõiguse tunnistus, olla ka digitaalselt allkirjastatud.
8.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2 nõuti avaldajalt kohtutäitur Mati Roodese ja p-s 3 sissenõudja AS Alexela nõusolekute esitamist kande tegemiseks. Kohtunikuabi ja maakohtu kohtunik viitasid Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on sellises olukorras omanikukande parandamiseks asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg-st 2 tulenevalt vajalik keelumärke järgi õigustatud isiku nõusolek (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 38; RKTKm 29.09.2015, 3-2-1-95-15, p 22).
9.Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi ja maakohtu kohtuniku seisukohaga, et Riigikohus on AÕS § 63 lg-t 2 kohaldanud viisil, mille kohaselt on ühisomanikust abikaasa kinnistusraamatusse kandmiseks vajalik keelumärke järgi õigustatud isiku nõusolek. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et praegusel juhul on keelumärge kinnistusraamatusse kantud „kinnisasja käsutamise keelamiseks“ ja kande parandamisel ei ole tegemist kinnisasja käsutamisega. Nagu praeguses asjas, oli ka tsiviilasjas nr 3-2-195-15 kinnistusraamatusse kantud kinnistu käsutamise keelumärge sissenõudja kasuks.
10.Kuna kinnistusosakonna määrusega antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (hiljemalt 17. aprill 2025) on juba möödunud, muudab ringkonnakohus ka määruse seda osa ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 21 päeva alates kinnistusosakonna määruse jõustumisest. 4
11.Kuna kaebus jääb osaliselt rahuldamata, siis jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.