Igor Oleiniku hagi TREN-TRAILERS OÜ vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks 403,92 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. septembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Igor Oleiniku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Igor Oleinik (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (kostja): TREN-TRAILERS OÜ (rk: 14070820), esindaja Roman Maksimenko
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 9. septembri 2019 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Igor Oleiniku kanda.
3.Välja mõista Igor Oleinikult TREN-TRAILERS OÜ kasuks 160 eurot menetluskulude katteks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Igor Oleinik (hageja) esitas 20.02.2019 maakohtule hagi TREN-TRAILERS OÜ (kostja) vastu saamata jäänud töötasu 403,92 eurot väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon jättis 21.01.2019 otsusega hageja nõude töötasu 403,92 eurot saamiseks rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt lubati hageja 21.06.2018 tööle tööandja TREN-TRAILERS OÜ juurde täitma konsultandi ametikohustusi. Kokkuleppe järgi pidi kostja maksma hagejale miinimumtöötasu. 15.07.2018 ütles kostja töölepingu ühepoolselt üles. Alammääras töötasu 21.06.–15.07.2018 eest (17 tööpäeva, hageja töötas täistööajaga 8 tundi päevas) moodustab 403,92 eurot. Kostja on keeldunud töötasu maksmast, väites, et ei ole hagejaga töölepingut sõlminud. Andmed töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta on kantud EMTA töötajate registrisse ning kostja kandis 21.06.2018 hageja pangakontole 95 eurot selgitusega „avansiaruanne“. Hageja tasus sellega 22.06.2018 kütuse eest, tankides kostjale kuuluvat autot, mida ta kasutas kostja antud tööülesande täitmiseks.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et hageja ei ole kostja juures töötanud. Hageja töötas kõnealusel ajal BAJARWOOD OÜ-s (hageja on esitanud hagi ka BAJARWOOD OÜ vastu) autojuhina. Kostja ja BAJARWOOD OÜ tegid koostööd ning hageja kasutas ühel reisil BAJARWOOD OÜ antud tööülesannete täitmiseks kostjale kuuluvat sõidukit (Mercedes-Benz XXXXXX), seda põhjusel, et hageja oli unustanud oma töövahendiks oleva auto võtmed koju. Märge töötajate registris on informatiivne ja tehti selleks, et piiriületusel probleeme ei tekiks. Ülekanne selgitusega „avansiaruanne” tehti hagejale BAJARWOOD OÜ palvel. Summa on kostjale tagastatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 9. septembri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõitis hageja 21.–29.06.2018 kostjale kuuluva sõidukiga Mercedes-Benz (XXXXXX), täites veoautojuhi töökohustusi. Hageja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et poolte vahel oli sõlmitud töösuhe, et sellele olid eelnenud kokkulepped ja läbirääkimised või et hageja oleks täitnud kostja heaks töökohustusi. Kohtule on esitatud hageja e-kiri kostjale, milles palutakse saata töögraafik perioodil 21.06.– 15.07.2018, kõik arved hageja isiklike kulude kohta seoses tööülesannete täitmisega, CMR ja tööleping. E-kirja saatmise kuupäev ei ole näha, kuid nähtub, et hageja vajas andmeid töövaidluskomisjonile esitamiseks. Seega hageja saatis kostjale päringu ajal, kui poolte vahel oli juba tekkinud vaidlus. Hageja on esitanud ka tööajagraafiku, kus on märgitud tööpäevad
perioodil 21.06.–15.07.2018. Tegemist on tavalise kalendrilehega, millel ei ole märget, et see oleks edastatud hagejale kostja kui tööandja poolt. 21.06.2018 on kostja kandnud hageja kontole 95 eurot selgitusega „avansiaruanne”. Hageja on selle eest ostnud 22.06.2018 Alexela Kuusalu tanklas kütust. Kohus leidis, et ülekanne on tehtud autole kütuse ostuks, selgitus ülekandel poolte vahel töölepingulisi suhteid ei loo. Töötajate registri väljavõtte kohaselt on kostja teinud kande, et alates 21.06.2018 kuni 15.07.2018 on hageja töötamise liik tööleping. Kanne töötajate registris on informatiivne ja iseenesest töösuhet ei loo. Hageja selgituste kohaselt kasutas ta kostja autot, kuna täitis kostja antud töökohustusi. Hageja selgitas ka, et täitis kostja ettevõttes konsultandi töökohustusi, kuid sel korral tegi ta autojuhi tööd. Kostja väitel kasutas hageja kostjale kuuluvat autot, kuna oli unustanud oma tööauto (mis kuulub BAJARWOOD OÜ-le) võtmed koju. Kuna BAJARWOOD OÜ ja kostja omanikud olid abikaasad, siis tehti koostööd ning kauba veoks oli võimalik kasutada kostja autot. Selle kohta on BAJARWOOD OÜ ja kostja sõlminud 01.06.2018 vara kasutamise lepingu ning kostja poolt on antud ka kinnituskiri. Rahvusvahelise kaubaveo saatekirjade kohaselt vedas 21.06.2018 Venemaale kaupa kostjale kuuluv auto Merceds-Benz (XXXXXX). Kauba vedajaks on märgitud TVG-TRANS OÜ. Vedude tabelist nähtub, et hageja on teinud kaks reisi kostja autoga, teised reisid on tehtud BAJARWOOD OÜ-le kuuluvate autodega. Inimesel on õigus teha tööd mitmel töökohal, kui töö iseloom seda võimaldab. Hageja selgitas, et tema töökohustuseks oli kostja telefoni teel konsulteerimine, fotode saatmine ja informatsiooni andmine dokumentide osas. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta oleks nimetatud töökohustusi täitnud (nt telefonikõnede väljavõtted, fotode saatmised või mistahes muul viisil informatsiooni jagamine). Selgusetuks on jäänud, millist infot ja kellele täpselt tuli jagada, keda informeeriti ning mis pilte saadeti. Ei nähtu ka, et hageja oleks kasutanud kostja töövahendeid, mida oleks vaja konsulteerimise läbiviimiseks. Tööleping peab olema kirjalik. Töölepingu peab vormistama tööandja, kuid samas on töötajal õigus nõuda töölepingut (töölepingu seaduse (TLS) § 5), mida hageja teinud ei ole. Kuna hageja tegi kauba vedamiseks sõidu Venemaale kostja autoga, siis tuli rahvusvahelised saatelehed vormistada selliselt, et nendes on märgitud kostja auto number, vastasel juhul ei oleks olnud võimalik piiri ületada. Kohus möönab, et töötajate registri kanne võis samuti olla tehtud selleks, et hageja saaks kostjale kuuluva sõidukiga piiri ületada ja Venemaale kaupa vedada, kuna poolte vahel volitused vms dokumendid puudusid. Kohus järeldas, et hageja täitis 21.06.–15.07.2018 tööülesandeid töölepingu alusel, mis oli sõlmitud BAJARWOOD OÜ-ga. Kuna poolte vahelised töösuhted ja töölepingu sõlmimine on tõendamata, tuleb jätta saamata jäänud töötasu nõue rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.I. Oleinik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 9. septembri 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas kohus tõendeid ebaõigesti. Hageja on tõendanud kostjaga töösuhte olemasolu. Töötajate registri väljavõtte järgi oli 21.06.–15.07.2018 hageja töötamise liik tööleping. Töötajate registri kanne sisaldab informatsiooni töölepingu kehtivuse ja töölepingu lõpetamise aluse kohta. Antud informatsiooni tuleb mõista vastavalt maksukorralduse seadusele, mille §-st 252 järeldub, et kostja, kandes andmed registrisse, lähtus olemasolevatest faktilistest asjaoludest, st töölepingu sõlmimisest hagejaga. Kostja väljendas tahteavaldust sõlmida hagejaga tööleping ja ta sõlmis selle. Kohtu järeldus, et töötajate registri kanne oli tehtud selleks, et hageja saaks tööandja sõidukiga riigipiiri ületada, on ebaõige.
Kostja kandis 21.06.2018 hageja kontole 95 eurot selgitusega „avansiaruanne” seoses hageja poolt töökohustuste täitmisega vastavalt kostjaga sõlmitud töölepingule. Kohus on eelistanud menetlusosalise (tööandja esindaja) selgitust, mis ei ole tõendiks, hageja esitatud dokumentaalsele tõendile. Kohtu väide seonduvalt sõiduki Merceds-Benz (XXXXXX) kasutamisega on vastuoluline. Sõidukil oli kaks kasutajat: kostja ja BAJARWOOD OÜ. Kostja selgitas, et töötajate registri kanne tehti selleks, et hageja ületaks piiri tööandja TREN-TRAILERS OÜ sõidukiga MercedesBenz (XXXXXX). 21.06.2018 kandis tööandja TREN-TRAILERS OÜ hagejale üle raha kütuse ostmiseks antud sõidukile. Antud asjaolu viitab sellele, et hageja tegutses kostja korraldusel ja tema huvides, mis samuti kinnitab hageja töösuhet kostjaga.
5.TREN-TRAILERS OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kostjaga töösuhte olemasolu. Hageja töötas kõnealusel ajal autojuhina BAJARWOOD OÜ-s. Hageja püüab viia kohut eksitusse. 07.11.2018 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses väitis hageja, et töötas kostja ettevõttes autojuhina. Töövaidluskomisjoni istungil kinnitas ta, et töötas kostja juures konsultandina. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, milliseid teenuseid ta kostjale konsultandina osutas. Hageja väitel töötas ta kostja juures üle kolme nädala. Seega TLS § 4 lg 5 kohaselt oleks ta pidanud nõudma kostjalt kirjaliku töölepingu sõlmimist või töö lõpetama. Hageja ei ole esitanud kirjalikku lepingut ega tõendeid, millest nähtuks poolte kavatsus tööleping sõlmida. Võlaõigusseaduse § 11 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, kui seadus näeb ette lepingu kirjaliku vormi. TLS § 4 lg 5 kohaselt leping kehtivusega üle kahe nädala peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. 21.06.2018 maksekorraldus nr 517 hageja kontole 95 euro kandmiseks bensiini ostmiseks ei tõenda poolte vahel töösuhte olemasolu, sest selline õigus bensiini eest tasumiseks oli kostjal sõiduki Mercedes-Benz (XXXXXX) tasuta kasutamise lepingu alusel. Maksekorralduse selgituses ei ole märgitud, et 95 eurot oleks töötasu, ei ole ka viidet töölepingule. BAJARWOOD OÜ on nimetatud summa kostjale tagastanud (28.07.2018 arve nr 12). Maksekorraldus nr 517 võeti arvesse kohtuotsuses hageja töövaidluses BAJARWOOD OÜ-ga. Kuna hageja täitis BAJARWOOD OÜ käsundi kostjale kuuluval autol, siis kostja pidi teavitama töötajate registrit, et hageja ületab piiri nagu firma töötaja. Selline teavitus on informatiivne ega tõenda töösuhte olemasolu. Reaalselt eksisteerivate töösuhete tõendamiseks peab töötajate registri käsutuses olema vähemalt töölepingu ärakiri. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et andis alates 01.06.2018 tasuta kasutamise lepingu alusel BAJARWOOD OÜ kasutusse oma autofurgooni Mercedes-Benz (XXXXXX). Kuna hageja oli 21.06.2018 unustanud BAJARWOOD OÜ-le kuuluva auto võtmed tööle kaasa võtta, siis andis BAJARWOOD OÜ hagejale tööülesannete täitmiseks sõiduki Mercedes-Benz
(XXXXXX).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
9.septembri 2019 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.
7.Apellatsioonkaebuses on hageja korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti. Vaidlustatud otsuses on maakohus andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud
õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud hageja nõude põhjendatult rahuldamata. Seetõttu puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
8.Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg 1) ning põhjendanud, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (TsMS § 442 lg 8 kolmas lause). Kohtuotsuse põhjendustes märgitud tõendite analüüs on järgitav ning hageja mittenõustumine maakohtu poolse tõendite hindamisega ei tähenda seda, et maakohus oleks tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Muu hulgas on maakohus hinnanud ka hageja esitatud väljavõtet töötajate registrist ning õigesti leidnud (millega on ka hageja nõustunud), et nimetatud tõend on informatiivse tähendusega, mis eraldivõetuna ei tõenda töösuhet. Maakohus on õigesti viidanud asjakohasele Riigikohtu lahendile (19.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5811), mille kohaselt tuleb töölepingu sõlmituks lugemiseks tuvastada poolte vastastikused tahteavaldused, mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud, samuti see, kas pooled saavutasid kokkuleppe kõikides töölepingu olulistes tingimustes. Juhul, kui puuduvad muud tõendid, mis kinnitavad töölepingu sõlmimist, ei ole üksnes töötajate registri kande alusel võimalik tuvastada töölepingu sõlmimist. Seejuures on kostja usutavalt põhistanud, miks ta töötajate registrisse hageja kohta andmed esitas. Asja materjalidest nähtuvalt töötas hageja autojuhina BAJARWOOD OÜ-s ning BAJARWOOD OÜ kasutas TREN-TRAILESR OÜ-ga sõlmitud lepingu lausel viimasele kuuluvat sõidukit Mercedes-Benz (XXXXXX). Tööülesande täitmiseks autojuhina (kütuse ostmiseks) kandis TREN-TRAILERS OÜ hagejale 95 eurot, mis hüvitati TREN-TRAILERS OÜ-le hageja tööandja, s.o BAJAWOOD OÜ poolt (tl 116). Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud tõendid ei tõenda töösuhet hageja ja kostja vahel. Hagiavalduse kohaselt lubas kostja hageja tööle konsultandi ametikohale. Maakohus on õigesti märkinud, et kui hageja väide oleks tõene, oleks tal olnud võimalik esitada mingeidki tõendeid oma väite kinnitamiseks.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema menetluskulud (lepingulise esindaja õigusabikulud) 5 tunni eest kokku 400 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kuna tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega ning vastuses apellatsioonkaebusele on korratud varasemas menetluses esitatud seisukohti, siis on põhjendatud ja vajalikuks kostja kuluks kokku 2 tunni eest 160 eurot. Nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.