Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
17.12.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-18786
Tsiviilasi
Harku Valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus XX (X) üle eestkoste seadmiseks, talle eestkostja määramiseks ja paigutamiseks ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2019 määrus, mida on parandatud 24.04.2019 ja 26.04.2019 määrustega
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Harku Vald Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja v/adv Annemarie Kunila, eestkostja YY
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.04.2019 määrus (mida on parandatud 24.04.2019 ja 26.04.2019 vea parandamise määrustega) jätta muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud
1.18.12.2018 algatas maakohus puudutatud isikule eestkoste seadmise, eestkostja määramise ning isiku paigutamise menetluse ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse avaldaja 12.12.2018 avalduse alusel. Avalduse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire püsikululine paranoidne skisofreenia, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata oma tervislikku seisundit, tegevuse tagajärgi ega ravivajadusi. Isik ei ole võimeline iseseisvalt kodustes tingimustes toime tulema. Tema õigused ja varad vajavad kaitset. Samuti ei ole talle võimalik tagada kodustes tingimustes ööpäevaringset järelevalvet, mistõttu tuleks isik paigutada kinnisesse erihoolekandeasutusse, kus talle oleks tagatud järjepidev ravi ja ööpäevaringne järelevalve. Varasema hospitaliseerimise põhjuseks on olnud isiku agressiivne käitumine naabrite suhtes, nt auto peksmine kepiga, tapmisega ähvardamine, naabrite aias aiamööbli peksmine, karjumine ja märatsemine. Kodustes tingimustes näeb puudutatud isik oma sõnul madusid ja politsei käib tema kodus vargil. Ravita jäämisel on ta käitumiselt ettearvamatu ja ohtlik iseendale ning teistele. Vajab järjepideva ravi tagamiseks juhendamist ja järelevalvet, mis on tagatud teenusena erihoolekande asutuses. Avaldaja palus määrata enda puudutatud isiku eestkostjaks.
2.Kohus määras puudutatud isiku tervisliku seisundi ja eestkoste seadmise vajaduse hindamiseks ekspertiisi. 04.02.2019 kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisiaktist nähtuvalt esineb isikul püsikululine paranoidne skisofreenia, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. Tema vaimne seisund ei võimalda tal iseseisvalt langetada otsuseid, teha tehinguid, v.a pisitehinguid. Isik ei ole võimeline adekvaatselt aru saama abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Tema vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Isik vajab eestkostet. 18.03.2019 kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisiaktist nähtuvalt põeb puudutatud isik skisofreeniat (F20.00). Ta vajab pidevat psühhiaatrilist ravi. Ravivajadusest ta aru ei saa ja ravita jäämisel tervislik seisund halveneb. Isik võib olla kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele. Tema suhtes ei ole peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise muude abinõude kasutamine võimalik. Tema tervislik seisund ei võimalda tal osaleda kohtuistungil, kus arutatakse tema ravi küsimust. Tavalises keskkonnas on võimalik teda ära kuulata ja see ei kahjusta isikut. Isik ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline oma tahet avaldama.
3.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust. Esindaja on kohtunud isikuga kahel korral – 02.02.2019 ja 13.03.2019. Kummalgi korral temaga kontakti ei saanud. Ta oli pahane, ei vastanud küsimustele. Ta väljendab pahameelt, et politsei oli ta füüsilise jõuga ilma põhjuseta kodust psühhiaatriahaiglasse toonud. Ta ei olevat kedagi tülitanud, on terve ja mingit ravi ei vaja. Puudutatud isiku ajutine eestkostja Harku Vallavalitsus saab küll jälgida, et tal oleks olemas kõik vajalik, kuid ei ole mõeldav, et sotsiaaltöötaja saaks tagada tema korrapärase ravimite manustamise. Ravikuuri katkemisel või lõpetamisel läheb ta vaimne tervis järjekordselt kontrolli alt välja ja nagu see varem korduvalt on olnud, muutub ta siis tõsiselt ohtlikuks nii
naabritele kui sotsiaaltöötajatele, keda on füüsilise vägivallaga ähvardanud. Esindaja leidis, et isik ei suuda vaimuhaiguse tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Tema huvide kaitsmine abiliste kaudu või volituse andmisega on tema olukorras ja psüühilise tervise juures välistatud, mistõttu talle tuleb määrata eestkostja kõigi tehingute tegemiseks, v.a rahalised tehingud kuni 50 eurot. Ainsaks võimalikuks eestkostjaks on avaldaja, kes on ka ise selleks soovi avaldanud. Esindaja ei näinud muud võimalust puudutatud isiku enda heaolu ja teiste isikute ohutuse tagamiseks, kui tema paigutamine kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele.
4.Kohus kuulas 25.03.2019 ära puudutatud isiku SA PERH Psühhiaatriahaiglas. Kohus veendus vahetu mulje põhjal, et isik vajab eestkostet ning hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamist. Vestluse käigus leidsid kinnitust avalduses väidetud asjaolud, mh agressiivne käitumine naabrite suhtes (isik lubas kannatanud kullaga maha rahustada). Seejuures oli isiku jutt kohati arusaamatu, kohati luululine ja väga hüplik erinevate ajajärkude ning episoodide vahel. Nt rääkis isik vahepeal mingist saksa sõjakiivrist – miks ja millega see seotud oli, jäi aga võrdlemisi segaseks. Oli keeruline aru saada, millest isik igal ajahetkel täpsemalt räägib. Kohtu küsimustele mõnikord vastati selgelt, mõnikord räägiti jällegi mingil hoopis teisel teemal. Isik küll väitis, et saab oma elu korraldamisega ise hakkama, nt käib poes, kuid jäi mulje, et iga poeskäik oli problemaatiline, alatasa juhtus midagi, kas kaaskodanike või siis vallatöötajatega. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus tegi 18.04.2019 määruse (mida on parandatud 24.04.2019 ja 26.04.2019 vea parandamise määrustega), millega paigutas puudutatud isiku tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga 1 aasta, s.o kuni 18.04.2020 ning seadis isiku üle eestkoste ja määras eestkostjaks avaldaja. Kohus märkis, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on isiku esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning talle elukoha, hoolduse, järelevalve, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kohus tuvastas, et puudutatud isik ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ning tunnistas ta valimisõiguse osas teovõimetuks. Eestkostjal tuleb esitada kohtule puudutatud isikule hetkel kuuluva vara nimekiri hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruse kättesaamisest. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 20. juuniks. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Kohtule tuleb viivitamatult teatada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab hiljemalt 18.04.2024, kas eestkoste jätkamine on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
6.Kohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõikele 2 ning perekonnaseaduse (PKS) § 203 lõigetele 1 ja 2 ning leidis, lähtudes asjas kogutud tõenditest ja hinnates neid kogumis, et puudutatud isik on piiratud teovõimega ning tema üle tuleb seada eestkoste.
7.04.02.2019 kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisiaktist nähtuvalt esineb isikul skisofreenia, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid adekvaatselt juhtida ja
oma elu iseseisvalt korraldada. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule eestkoste seadmine vajalik ja põhjendatud eksperdi otsuse kohaselt, samal seisukohal on ka riigi õigusabi korras määratud esindaja ja elukohajärgne vallavalitsus. Kohus leidis, et antud juhul on täidetud PKS § 203 lõikes 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks. Puudutatud isikul diagnoositud skisofreenia tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, seega on vajalik eestkoste seadmine. Kohus oli kogutud tõendite põhjal seisukohal, et isiku huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste tuleb seada puudutatud isiku üle kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamiseks, mis oluliselt võivad kahjustada eestkostetava huve. Kohus tunnistas isiku valimisõiguse osas teovõimetuks. Kohus tuvastas, et isik ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
8.Puudutatud isiku eestkostjaks tuleb PKS § 204 lõigete 1 ja 4 ning § 205 lõike 1 alusel määrata avaldaja, kes on kinnitanud nõusolekut eestkostjaks hakata.
9.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 ja lõike 3 ning PKS § 203 lõike 4 alusel märkis kohus, et otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 18.04.2024. Kooskõlas PKS § 194 lõikega 2 kohustas kohus eestkostjat esitama iga aasta 20. juuniks eestkostetava vara ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande.
10.Järgnevalt otsustas kohus isiku paigutamise kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Kohus tugines sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lõikele 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-44-13 (punktid 11, 13 ja 14). Kohus, veendunud nii vahetu mulje põhjal kui uurinud puudutatud isiku tervislikku seisundit iseloomustavaid tõendeid, leidis, et täidetud on kõik kolm tingimust selleks, et avaldus rahuldada. Puudutatud isikul esineb skisofreenia, mida tõendab asjas läbiviidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ei saa aru ravivajadusest. Tema psüühiline seisund halveneb oluliselt ravita jäämisel ja käitumine muutub ebaadekvaatseks ja ohtlikuks. Puudutatud isik võib kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral olla ohtlik iseendale ja teistele isikutele. Tema suhtes varasemalt muude abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks.
11.Tõendatud on isiku ohtlikkus. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik korduvalt viibinud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus. Ravita psüühiline seisund süvenevalt halvenes, naabrid kurtsid, et uuritav käitub ebaadekvaatselt, märatseb, karjub ja lõhub, hirmutab lapsi. Sotsiaaltöötajat majja ta sisse ei lasknud, arsti juurde viimise plaanile reageeris agressiivselt. Viimati hospitaliseeriti 02.10.2018 kiirabi poolt, kuna käitus naabrite suhtes agressiivselt, ähvardas naabrit tappa ning peksis kepiga autot. Vastuvõtutoas oli patsient rahutu, sekeldav ning segase mõttekäiguga. Avaldas paranoilisi luulumõtteid maffiast ja naabritest. Käitumine ja tahte- ning tundeelu olid luulumõtetest juhitud. Valvearst vormistas talle tahtest olenematu ravi otsuse 02.10.2018, mida pikendati kohtu loal 40 päevani (tsiviilasi nr 2-18-14806). 08.03.2019 toimetati isik kiirabi ja politsei saatel psühhiaatriakliinikusse, kuna karjus ja räuskas tänaval, ähvardas panna kõik põlema. Ta oli agressiivne kiirabitöötajate vastu, lukustas end majja, mistõttu majja pääsemiseks kutsuti kohale Päästeamet. Psühhiaatriakliiniku valvetoas oli patsient trotsliku olekuga, demonstratiivne, rahutu, välimuselt hoolitsemata. Patsiendi mõttekäik oli sihipäratu, ta räuskas ja ropendas, küsimustele sisukohaselt ei vastanud. Patsient hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu ravi otsusega 08.03.2019
kell 14.43. Harju Maakohus määras isiku samal päeval tahtest olenematule psühhiaatrilisele ravile kuni 40 päevaks (tsiviilasi nr 2-19-3651). Isiku üle vajaliku järelevalve ja ravi kindlustamine kodustes tingimustes ei ole mõeldav. Tema suhtes varasemalt muude abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks.
12.Kohtu hinnangul ei võimalda puudutatud isiku tervislik seisund toimetulekut väljaspool ööpäevaringse järelevalvega kinnist hoolekandeasutust. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus TsMS § 538 lõike 2 ja SHS § 105 lõike 5 alusel avalduse ning paigutas puudutatud isiku tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga 1 aasta, s.o kuni 18.04.2020 (maakohtu määruse põhjendustes ekslikult märgitud 18.04.2019).
13.TsMS § 172 lõigete 1 ja 3 alusel jättis kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
14.22.05.2019 määruskaebuses palub puudutatud isik vaadata läbi maakohtu määruse. Isik ei nõustu, et on kuulutatud teovõimetuks ning leiab, et ta ei ole midagi kurja teinud. Isik märgib, et määras oma eestkostjaks sugulase YY ning palub kohtul temaga ühendust võtta.
15.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
17.03.09.2019 tegi Harju Maakohus määruse, millega vabastas avaldaja tema taotluse alusel eestkostja ametist ja määras uueks eestkostjaks YY (Y) tähtajaga kuni 18.04.2024. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.04.2019 määrus (mida on parandatud 24.04.2019 ja 26.04.2019 vea parandamise määrustega) on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
19.Kaebusest nähtuvalt ei ole puudutatud isik esmalt rahul sellega, et tema üle seati eestkoste ning teiseks ei ole ta rahul eestkostja isikuga. Kolleegium selgitab, et isikule eestkoste seadmise üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei saa. Kaevatavast määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks puudutatud isikule tuleb PKS § 203 lõike 1 järgi määrata eestkostja. Kohus on tuvastanud kõigi viidatud paragrahvis sätestatud eelduste esinemise ning on vastavale järeldusele jõudnud kõiki tõendeid objektiivselt ja kogumis hinnates, kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav. Kaebuses ei ole toodud esile selliseid (uusi)
asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Seega leidis kohus õigesti, et puudutatud isiku üle tuleb seada eestkoste.
20.Seoses puudutatud isikule määratud eestkostja isikuga märgib kolleegium järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on peale vaidlustatud määruse tegemist ja määruskaebuse esitamist avaldaja esitanud maakohtule 27.05.2019 avalduse uue eestkostja määramiseks. Nimetatu alusel on Harju Maakohus 03.09.2019 määrusega vabastanud avaldaja eestkostja ametist ja määranud puudutatud isiku uueks eestkostjaks YY. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku määruskaebus eestkostja isiku osas aktuaalsuse kaotanud. Kolleegium märgib, et vaidlustatud määruse tegemise ajal oli PKS § 204 lõigete 1 ja 4 ning § 205 lõike 1 alusel õige kohtu otsustus määrata eestkostjaks eestkostetava elukohajärgne kohalik omavalitsus, kuna sobiv füüsiline või juriidiline isik, kes oleks nõustunud eestkostjaks hakkama, kohtule teadaolevalt puudus.
21.Seoses määruskaebemenetluses kohtule täiendavalt teatavaks saanud asjaoludega (eestkostetava rahulolematus YY-ga) märgib kolleegium, et eestkostja vahetamise üle otsustamine on maakohtu pädevuses. Lisaks nähtub Kohtute Infosüsteemist, et puudutatud isik on esitanud 28.11.2019 määruskaebuse maakohtu 03.09.2019 määrusele, kuid selle menetlemine on praegusel hetkel veel pooleli maakohtus. Kuivõrd tegemist on ka iseseisva määruskaebemenetlusega, puudub ringkonnakohtul alus ja võimalus praeguses menetluses 28.11.2019 määruskaebuse osas seisukohta võtta.
22.Kuigi määruskaebuses puuduvad põhjendused isiku kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise vaidlustamise osas, on ringkonnakohus ka selles osas maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust kontrollinud. Kolleegium nõustub maakohtu vastava otsustusega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
23.TsMS § 172 lõike 3 teise lause alusel jäävad menetluskulud määruskaebemenetluses riigi kanda. Määratud esindaja riigi õigusabi tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega vastava taotluse esitamisel.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.