Pankrotiavalduse esitaja/võlgnik: Siiri Nukk (isikukood 49302214222, elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxx); Pankrotihaldur Andrus Õnnik (halduritunnistus nr 36, OÜ Pärnu Pinker Albert, Lai 10, Pärnu; e-post: [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Siiri Nukk’i pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.
2.Kinnitada Siiri Nukk’i pankrotimenetluses pankrotihalduri Andrus Õnnik’u 27.11.2019 koostatud aruanne ning selle lisana Siiri Nukk’i võlausaldajate tunnustatud nõuded ja nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: Nr.
Võlausaldaja
IPF Digital Estonia OÜ Swedbank AS Intrum Debt Finance AG SEB Pank AS Eesti Inkasso OÜ PlusPlus Capital AS Bondora AS Creditstar Estonia AS
Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväiteid esitanud.
3.Vabastada Andrus Õnnik võlgnik Siiri Nukk’i pankrotihalduri kohustustest.
Tsiviilasi nr 2-19-3592
4.Jätta Siiri Nukk’i pankrotimenetluses menetluskulud võlgnik Siiri Nukk’i kanda. Anda võlgnikule pankrotihalduri tasu kandmiseks xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx eurot, lisandub käibemaks) ulatuses menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.
5.Määrata Siiri Nukk (pankrotis) pankrotihalduri Andrus Õnnik’u töötasu suuruseks PankrS § 23 ja § 651 lg 1 alusel xxxxxxxxxxx € (kaheksasada eurot), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx (kokku summas 960,00 €), millest xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks 80,60 eurot tasuda pankrotivara arvelt ( st enne menetluse lõpetamise määruse jõustumist sinna laekuvate vahendite arvelt) ning xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € välja maksta menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
6.Algatada menetlus võlgnik Siiri Nukk’i kohustustest vabastamiseks. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
7.Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 173 järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi : Usaldusisik saab anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust, mis on võrdne v. ületab 4-kordset miinimumpalka (Täitemenetluse seadustiku § 131-132). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb Siiri Nukk’il esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tulust võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne perioodi 13.12.2019-31.12.2020 sissetulekute ja väljamaksete kohta esitada kohtule hiljemalt 30.01.2021.a.
8.Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele (sh. võlgnikule koos kohustustest vabastamise menetluse aruandeblanketiga ja 30.08.2019 jaotusettepaneku lisaga nr 4 – võlausaldajate
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-3592 rekvisiidid). Määrus saata peale jõustumist täitmiseks pankrotihalduri tasu osas Riigi Tugiteenuste keskusele.
9.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 11.04.2019 pankrotimäärusega kuulutati välja Siiri Nukk’i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur 27.11.2019 kohtule esitatud aruandes palub Siiri Nukk pankrotimenetluse lõpetada raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, puudub müüdav pankrotivara, tagasivõitmise võimalused ja sissetulek, millest saaks teha olulisi kinnipidamisi. Haldur taotles võlgniku nimel menetlusabi pankrotimenetluse kulude osaliseks katmiseks halduri tasu osas.
2.Pankrotihalduri aruande kohaselt on pankrotivarasse pankrotimenetluse kestel vahendeid laekunud kokku xxxxxxxxxxx € (halduri poolt sissetulekutest kinnipeetud summana). Pankrotimenetluse ajal on võlgnik töötanud AS-is Wendre ja tema netotasu on ~600-xxxxxxxxxxx. Kuna tal on 2 alaealist last, siis saab tema sissetulekut arestida vaid vähesel määral.
2.1.PankrS § 146 nimetatud väljamakseid on asjas kokku xxxxxxxxxxx €, so vastavalt 11.04.2019 kohtumäärusele ajutise halduri osaliseks tasuks (sh käibemaks). Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx € (so. 7 kuud ja 16 päeva x xxxxxxxxxxx/kuus, sh käibemaks). Kuludest xxxxxxxxxxx on kohus kinnitanud 11.11.2019.a. määrusega ja xxxxxxxxxxx on veel kinnitamata. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur täiendavate kulude kinnitamist ei taotle.
2.2.Siiri Nukk pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid, pandieseme müügist saadud tulu puudub. Aruande koostamise päevaks müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Jaotiste alusel väljamakseid ei ole vahendite puudumisel tehtud ja haldur palub kinnitada 9 võlausaldaja saamata jäävad nõuded kogusummas 16 600,77 eurot. Halduri selgitusel oli ajutise halduri aruande järgi Siiri Nukk ́i varade väärtuseks 0,00 € ja kohustuste suuruseks vähemalt 12-ne võlausaldaja ees kokku 20 032,73 eurot. Pankrotihaldur edastas PankrS § 34 märgitud teate kõigile teadaolevatele võimalikele võlausaldajatele. Nõudeavalduse pankrotimenetluses esitas 9 võlausaldajat, kelle nõuded tunnustati vastavalt avaldustele. Pankrotimenetluses on läbi viidud kaks nõuete kaitsmise koosolekut, kuna üks võlausaldaja esitas nõudeavalduse pärast esimese nõuete kaitsmise koosoleku toimumist, kuid enne jaotusettepaneku koostamist.
2.3.Pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude osaliseks või täielikuks väljamaksmiseks. Siiri Nukk pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole PankrS § 106 alusel kohtus nõudeid vaidlustatud. Kohtukulud puuduvad.
3.Siiri Nukk pankrotimenetluse käigus pankrotihaldur vormistas enda nimele võlgniku pangakontode kasutusõiguse, on koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele, valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud ja esitanud kohtule PankrS § 132 sätestatud aruande ning jaotusettepaneku, suhelnud võlausaldajatega, suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-3592 laekumisi, teinud vajalikud arvutused, andnud üle laekunud mittearestitavad summad ja koostanud menetluse lõpetamise aruande, kogu töömaht 12 tundi ja 30 minutit.
4.Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik laenude võtmine tingimustes, kus tal puudusid vahendid laenude tasumiseks ning ühtede laenude teistega kustutamine. Maksejõuetus tekkis 2014-l aastal suurema laenu võtmisel Bondora AS-st, mille tagastamiseks tal tegelikult vahendid puudusid. Pankrotiseaduse mõistes on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.
5.Siiri Nukk pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist, oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 kohaselt. Samas on võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 kuulutati pankrot välja. Pankrotihalduri kinnitusel Siiri Nukk pankrotimenetluses puudub müüdav pankrotivara ning sissetulekut on lubatud arestida ainult vähesel määral. Eelnevast lähtuvalt on vahendite pankrotivarasse laekumine lähiajal ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude täies ulatuses väljamaksmiseks.
6.Pankrotihalduril on Siiri Nukk’i pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kulunud 12 t ja 30 min. Siiri Nukk pankrotimenetluses on pankrotivarasse laekunud halduri tegevuse tulemusena xxxxxxxxxxx €. PankrS § 651 lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks 65,79 € ja lõikes 2 sätestatud ülemmäär 115,13 €. Kumbki neist ei vasta antud pankrotimenetluses kulunud halduri töö mahule. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni xxxxxxxxxxx/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu sellises ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx, millest xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx tasuda pankrotivara arvelt ja tasu xxxxxxxxxxx eurot ning lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert.
7.Siiri Nukk on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Pankrotihalduri hinnangul puuduvad asjas PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolud, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ega keegi teine ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku nimetamiseks ega avaldanud soovi usaldusisikuks hakkamiseks. Haldur palub kohtul rakendada PankrS § 172 lg-t 6 ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
8.04.12.2019 kohtus toimunud ärakuulamisel võlgnik Siiri Nukk kinnitas, et on pankrotihalduri aruandega tuttav ja midagi lisada ei soovi, nõus halduri taotlusega. Selgitab, et töötasust on igakuiselt laekunud summad pankrotipessa, summat ei tea täpselt, see võib olla küll 403+käibemaks. Töötab praegu Wendres, töötasu suurus on 600-800 eurot. Alaealisi lapsi on kaks. Võlgnik kinnitas, et jääb oma kohustustest vabastamise avalduse juurde. On nõus ise olema usaldusisik ja täitma neid ülesandeid. Kohtunik selgitab võlgnikule kohustustest vabastamise menetlust kestusega 5 aastat, töötamise (vajadusel töö otsimise) kohustust, aruannete esitamise kohustust ( 1 kord aastas). Kohtumääruse põhjendused
8.Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-3592 Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas toimusid võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekud 15.07.2019 ja 12.08.2019 vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Kokku 9 võlausaldajat on esitanud ja kaitsnud nõuded summas 16 600,77 eurot, neist II rahuldamisjärgus 14 891,47 eurot ja 1709,30 eurot, jaotiste alusel midagi välja ei ole makstud. Seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud, summas 16 600,77 eurot. Siiri Nukk’il puudub pankrotimenetluse jätkamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik pankrotimenetluse ajal on töötanud, kuid tema töötasu on olnud enamasti 600-800 eurot, lisaks on võlgniku ülalpidamisel kaks alaealist last, mis ei võimalda sissetulekust olulisi kinnipidamisi teostada. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest.
9.Pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja PankrS § 150 lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik Siiri Nukk kanda. PankrS § 65 lg 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel (maksimaalne tasumäär xxxxxxxxxxx/tund). Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse vähest keerukust ja halduri tegevuse mahtu arvestades on kohtu hinnangul halduri mõistlik töömaht asjas 12 t 30 min. Sellise töömahu juures taotletava tasu määr ca xxxxxxxxxxx/tund (xxxxxxxxxxx:12,5) jääb oluliselt alla PankrS § 65 lg 11, § 651 ja § 23 sätestatud menetlusabi taotlusega seotud piirangute (maksimaalne tasumäär xxxxxxxxxxx/tund) ja küsitud tasu on mõistlik. Seega kohus määrab halduri tasu suuruseks taotletud summas kokku xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Sellest xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx, kokku xxxxxxxxxxx on võimalik tasuda pankrotivara arvelt. Kuna halduri tasu nõuet täies ulatuses pankrotivara arvel rahuldada ei saa, siis lähtudes PankrS § 65 lg 11 ja menetlusabi taotlusest, tuleb määrata asjas võlgnikule menetlusabi andmine haldurile tasu maksmiseks ning mõista TsMS § 183 lg 2 alusel halduri kasuks välja tasu xxxxxxxxxxx eurot (+ käibemaks xxxxxxxxxxx €), mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda. Summad kanda pankrotihalduri taotlusel tema büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Kohus kinnitab PankrS § 66 alusel pankrotihalduri vajalikud kulutused aprill – juuni 2018 eest (xxxxxxxxxxx/kuus) summas 72 eurot (varasem kulu 4 kuu eest summas xxxxxxxxxxx on kinnitatud 24.05.2018 kohtumäärusega. Pankrotihaldur täiendavate vajalike kulude kinnitamist ei taotle.
10.Kohustustest vabastamine menetlus. PankrS § 171 lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-3592 Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 04.07.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule, mille päevakorras oli usaldusisiku kinnitamine, ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Ükski isik ei ole ka soovinud usaldusisiku ülesandeid enda peale võtta, mistõttu haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud. PankrS § 172 lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda Siiri Nukk suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Samuti kohtul ei ole alust kahelda võlgniku usaldusväärsuses, võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara ja sissetulek puudub. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik või mitte. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita, eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama endal igasuguse sissetuleku või muu tulu tekkimisest, elu- ja töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Kohtu selgitused ärakuulamisel 04.12.2019 võlgnikule: kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele maksete tegemise kohustust, mis summas sissetulekust tuleb tasuda võlausaldajatele ja kuidas seda arvutada. Vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määrusele, selles toodud vastavalt jaotise protsendimäärale ja kõigepealt teise järgu nõuded, hilisemalt alles kolmanda järgu nõuded. Kohus selgitanud, et peale pankrotimenetluse lõpetamist saab võlgnik ise oma pangakontod avada ja ise käsutada neid. Aruanne tuleb esitada 1 kord aastas ja aruandega koos tuleb esitada kindlasti pangakonto väljavõtted. Samuti tuleb kohtule teatada oma töö- ja elukoha vahetusest. Kohus hoiatab Siiri Nukki, et kui võlgnik süüliselt (s.o hooletusest või tahtlikult) rikub PankrS § 173 sätestatud kohustusi (eelkõige kohustusi: tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida; mitte varjata oma tulusid ja vara ning oma sissetulekutest seaduses ettenähtud osa hoiustada ja üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta), keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast.