XX kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 03. oktoobri 2018 otsusele täiteasjas nr 026/2018/1118
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. jaanuari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Mati Roodes Sissenõudja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), lepinguline esindaja Margit Maidla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 30. jaanuari 2019 määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta XX kanda.
4.Võtta tsiviilasja juurde kohtutäitur Mati Roodese poolt 18.03.2019 esitatud tõendid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kaebuse põhjendused
1.XX (avaldaja) esitas 13.09.2018 kohtutäiturile kaebuse täiteasjas nr 026/2018/1118, milles leidis, et tema töötasu arestimine on ebaseaduslik, kuna võlgnevuse 80 eurot ja kohtutäituri tasu 22 eurot oleks saanud maha võtta tema arvestitud arvelt LHV Pangas. Selles tulenevalt on põhjendamatu suuremas summas kohtutäituri tasu nõudmine.
2.Kohtutäitur jättis 03.10.2018 otsusega kaebuse rahuldamata.
3.Avaldaja esitas 15.10.2018 kohtutäituri otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt sai avaldaja 11.09.2018 teada, et kohtutäitur on kohustanud avaldaja tööandjat arestima avaldaja sissetuleku summas 194 eurot, sh põhinõue 80 eurot ja kohtutäituri tasu 114 eurot. Avaldajale teadaolevalt arestis kohtutäitur kõik avaldaja pangakontod, sh pangakonto LHV Pangas. LHV Pangas olevad rahalised vahendid võimaldasid katta nii põhinõude kui ka kohtutäituri tasunõude summas 22 eurot, kuna täitmine oli täies ulatuses võimalik elektroonilise arestimissüsteemi kaudu. Kohtutäitur on esitanud paljasõnalise väite, et LHV pank ei ole liitunud elektroonilise arestimissüsteemiga. Samuti ei peaks arestimisakti toimetamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu tasu määramisel omama mingit tähendust, kuna kohtutäituri tasu arvestamisel on oluline nõude rahuldamine. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on ebaõigesti jätnud arestimata avaldaja pangakonto LHV Pangas ning ebaõigesti määranud kohtutäituri tasu. Avaldaja ei usu, et kohtutäitur on avaldaja tööandjale saatnud töötasu arestimise akti. Puudutatud isikute seisukohad
4.Kohtutäitur palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur saatis 17.08.2018 avaldaja tööandjale sissetuleku arestimise akti. Kohtutäitur on 03.10.2018 otsuses selgitanud avaldajale, et LHV Pank ei ole elektroonilise arestimissüsteemiga liitunud. Sissenõudja nõue on 80 eurot, täitemenetluse alustamise tasu on kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 lg 2 p 3 järgi sellise nõude puhul 30 eurot. KTS § 35 lg 1 kohaselt moodustab kohtutäituri põhitasu 65 eurot. KTS § 32 lg 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Seega moodustab kohtutäituri tasu kokku 114 eurot. Avaldaja pangakonto LHV Pangas on arestitud. Vaatamata avaldaja väitele, et tal oli LHV Pangas võla tasumiseks piisavalt raha, ei ole tema kontolt täitemenetluses midagi laekunud. Ainus laekumine on AS Y kaudu summas 2.57 eurot 09.11.2018.
5.Sissenõudja seisukoha kohaselt puudutab avaldus kohtutäituri tegevust ja selle eest tasu nõudmist, mistõttu jätab ta selgituste esitamise kohtutäiturile. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 30.01.2019 määrusega rahuldamata avaldaja kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 03.10.2018 otsusele täiteasjas nr 026/2018/1118 ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. 2 (5)
7.Maakohus leidis, et kohtule esitatud tõenditest, kohtutäituri 03.10.2018 otsusest ning kohtutäituri poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et LHV Pank ei ole elektroonilise arestimissüsteemiga liitunud, mistõttu ei olnud kohtutäituril elektroonilise arestimissüsteemi kaudu võimalik avaldaja LHV Pangas asuvat arvelduskontot arestida. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Maakohus leidis, et kuna kohtutäituril ei õnnestunud võlausaldaja nõuet rahuldada avaldaja pangakontodel oleva raha arvelt, siis oli kohtutäituril õigus arestida avaldaja töötasu ning kohtutäituri otsus oli õiguspärane. Avaldaja ei ole põhjendanud oma väidet, mille kohaselt on kohtutäitur avaldaja töötasu arestimisakti koostanud ebaseaduslikult. Samuti leidis maakohus, et kohtutäituri poolt nõutud tasu on seadusega kooskõlas. Määruskaebus
8.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 15.02.2019 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaebus rahuldada.
9.Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtutoimikus ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et LHV Pank ei ole elektroonilise arestimissüsteemiga liitunud. Avaldajal on tekkinud kahtlus, et arestimisakti ei ole LHV Pangale saadetud. Kohtutäitur on arestinud avaldaja vara neljas erinevas pangas ning Maksu- ja Tolliameti kontol kokku summas 710 eurot. Lisaks koostas kohtutäitur sissetuleku arestimise akti summas 194 eurot, mille edastamise kohta tööandjale ei ole toimikus tõendeid. Avaldaja sissetuleku arestimine on olnud lubamatu, kuna TMS § 53 lõike 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Kohtutäitur ei ole nõudnud võlgnevuse tasumist avaldaja toonase pankrotihalduri kaudu. Kohtumääruses on ebaõigesti kasutatud avaldaja sõna juures täiendust „pankrotis“. Seda saab kasutada üksnes juriidiliste isikute puhul.
10.Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks kohtutäituri tegevuse kooskõla põhiseaduse (PS) §-dega 14 ja 32, kuna riigi avalik-õiguslike nõuetega tegeleb kohtutäitur, kelle kaudu nõude täitmine on isiku jaoks koormavam kui määratud trahv. Vastus määruskaebusele
11.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik oli täitemenetluse algatamise ajal pankrotis. Pankrotimenetlus lõpetati Harju Maakohtu 14.11.2018 määrusega raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, ning algatati kohustustest vabastamise menetlus. Kohtutäitur on esitanud tõendi, et LHV Pank ei ole liitunud elektroonilise arestimissüsteemiga. Käesolevas täiteasjas on võlgnikult laekunud kokku 5,33 eurot, sealhulgas AS Y kaudu 2,57 eurot ja LHV Pank kaudu 2,76 eurot. Edasine menetluse käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht 3 (5)
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
14.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sellest tulenevalt võib uusi asjaolusid ja tõendeid esitada ka vastaspool. Seega võtab ringkonnakohus vastu kohtutäituri 18.03.2019 seisukohaga esitatud kirjavahetuse AS-iga LHV Pank seoses avaldaja konto arestimisega.
15.Avaldaja leiab, et kogu nõue oleks tulnud rahuldada LHV pangakonto arestimisega elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, mistõttu oleks pidanud olema väiksem ka kohtutäituri tasunõue. Kolleegium märgib, et tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on esitanud 20.12.2018 maakohtule Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 13.12.2018 selgituse selle kohta, et LHV Pank ei kasuta automaatset arestide edastamise teenust. Põhjendamatu on ka avaldaja väide, et tema arvelduskontole LHV Pangas ei olegi üldse aresti seatud. Kohtutäituri 18.03.2019 seisukoha lisaks olevast LHV Pank teatest nähtub, et avaldaja konto AS-is LHV Pank on arestitud. Samuti märgib kohus, et KTS § 401 järgi on kohtutäituri põhitasu 22 eurot, kui täitedokumendi täitmine on täies ulatuses võimalik elektroonilise arestimissüsteemi kaudu ning see rakendub juhul, kui nõue täidetakse elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest arvates. Kohtutäituri 18.03.2019 vastuse kohaselt on võlgnikult laekunud kokku 5,33 eurot, sh LHV Panga kaudu 2,76 eurot. Seega ka juhul, kui LHV Pangas oleks saanud arvelduskonto arestida elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, ei saaks rakendada KTS § 401, kuna nõuet ei saanud selles sättes märgitud tingimustel täita. Lisaks oleks ka elektroonilise arestimissüsteemi kaudu täitedokumendi täitmisel tulnud lisaks põhistasule tasuda täitemenetluse alustamise tasu.
16.Avaldaja on märkinud, et tööandjale ei ole arestimisakt saadetud. Ringkonnakohus viitab, et asja materjalides on avaldaja tööandjale adresseeritud sissetuleku arestimise akt 17. augustist 2018. Kohtutäitur on maakohtule esitatud vastuses öelnud, et avaldaja tööandjale saadeti arestimisakt samuti 17.08.2018. Kolleegium märgib, et isegi kui lähtuda avaldaja väitest, et tema tööandja ei ole arestimisakti saanud, siis jääb selgusetuks, kuidas on sellega rikutud avaldaja õigusi.
17.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses tuginenud sellele, et kohtutäitur on avaldaja vara arestinud suuremas ulatuses kui TMS § 53 lg 1 lubab. Kolleegium märgib, et ülemääraseks arestimiseks saaks pidada olukorda, kus reaalselt on arestitud võlgniku vara rohkem, kui on vaja sissenõudja ja kohtutäituri tasu nõude rahuldamiseks. Kuna käesoleval juhul ei ole kohtutäituril õnnestunud sissenõudja nõuet ja kohtutäituri tasu nõuet täies ulatuses täita, siis ei saa seatud areste pidada ülemääraseks arestimiseks. Mis puudutab määruskaebuse väidet, et kohtutäitur ei ole nõudnud võlgnevuse tasumist avaldaja toonase pankrotihalduri kaudu, siis kolleegium märgib, et asjaoludest nähtuvalt tekkis vaidlusalune nõue pärast avaldaja pankroti väljakuulutamist, mistõttu ei olnud sissenõudja ja kohtutäituri puhul tegemist pankrotivõlausaldajatega. Avaldaja viide, et maakohus on määruses avaldaja nime juures märkinud sõna „pankrotis“, ei ole asjaoluks, mis saaks olla aluseks kohtumääruse tühistamiseks. 4 (5)
18.Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtutäituri tegevus võib olla vastuolus põhiseaduse §-dega 14 ja 32, kuna kohtutäituri tasu on ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäituri tasu reguleerib käesolevas asjas KTS § 34 lg 2 p 3 ja KTS § 35 lg 1. Ainuüksi asjaolu, et väikese nõude puhul võib täitemenetluse kulud olla suuremad kui sissenõutav nõue, ei anna alust pidada vaidlusaluseid kohtutäituri seaduse sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada. Eeltoodud põhjustel jääb määruskaebus rahuldamata.
20.Maakohtu määruste muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 2 korras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.