Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

Häädemeeste Vallavalitsus (menetluse alguses Tahkuranna Vallavalitsus, kes liitus 2017. aasta lõpus Häädemeeste vallaga) nõustus oma seisukohas avaldusega leides, et juurdepääs tuleb määrata võimalikult vähe teisi isikuid koormaval viisil.

Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu; edaspidi RMK) esitas omapoolse seisukoha, milles nõustus juurdepääsu määramisega üle Kastani kinnistu ja reformimata riigimaa, kuid teisest kohast kui avaldaja seda taotleb. Seisukoha kohaselt on metsaseaduse § 58 sätete alusel servituut tasuline ning tasu suuruse ei või olla väiksem kui 0,03 eurot/m2 aastas, millele lisandub käibemaks. Lisaks aastatasule tuleb juurdepääsutee kasutajal tasuda kõik tee kasutamisega seotud seadusest tulenevad maksud ja koormised ning teostada omal kulul tee ehitamine, projekteerimine ja hooldamine.

Avaldaja nõustus ärakuulamisel RMK poolt pakutud juurdepääsutee asukohaga, mille kohta on maakohtule esitatud täpne plaan koos koordinaatidega. Ehitatava tee eelprojekti Elektrilevi OÜ poolne kooskõlastus (osa teest jääb elektriliini alla) on olemas. RMK pakutud juurdepääsu tasu suurusele avaldajal vastuväiteid ei olnud. Samas ei nõustunud avaldaja kandma kogu tee ehitamise, projekteerimise ja hooldamisega seotud kulusid, sest avaldaja sissetulek võimaldab tal investeerida tee ehitusse maksimaalselt 3000 eurot.

Esimese astme kohtu määrus

Juurdepääsu tasuks on 0,03 eurot iga tee alla jääva ruutmeetri kohta. Nimetatud summa tuleb juurdepääsu omajal tasuda üks kord aastas ühekordse maksena teealuse maa omanikule Eesti Vabariigile. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jättis maakohus menetluskulud kindlaks määramata. Maakohus lähtus asja lahendamisel AÕS § 156 lg-st 1 ning menetlusosaliste esitatud seisukohtadest. Kohus leidis, et täidetud on juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused: 1) avalikult teelt puudub vajalik juurdepääs avaldaja kinnisasjale; 2) taotletav juurdepääs on maakorralduslikult võimalik; 3) taotleja huvi juurdepääsu vastu on ülekaalukas, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Kohus tuvastas vaatlusel, et soovitava tee rajamine on võimalik ja ei häiriks ühegi naaberkinnistu omanikku. Eesti Vabariik kui võimaliku rajatava teealuse maa omanik ei ole vastu tee ehitamisele. Seega on põhjendatud määrata ehitatava tee piirid/koordinaadid vastavalt kohtule esitatud plaanile. Maakohus leidis, et sisuliseks probleemiks on tee ehitamise maksumus, mis on üle 40 000 euro. Kuid kohus ei saa juurdepääsu asjas panna tee ehitamise finantseerimise kohustust kolmandale isikule (käesoleval juhul kohalikule omavalitsusele, kes küll maareformi läbi viies lasi tekkida olukorra, kus avaldaja kinnistu eraldati avalikust teest), vaid see kohustus saab olla vaid avaldajal või isikul, kelle kinnistutel tee kulgeb. Kuna koormatava kinnistu omanik Eesti Vabariik ei ole takista tee rajamist, ei ole alust ka temale selliste kohustuste panemiseks. Seega tuleb tee rajamine koos kõigi sellega kaasnevate kuludega jätta avaldaja kanda. Määruskaebus ja sellele esitatud seisukohad

Häädemeeste Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu leides, et kuna tegemist on ühe kinnistu teenindamiseks vajaliku teega, siis on selle valla kulul rajamine ebamõistlik. Ühelgi teisel kinnistu juurdepääsuks ei saa teed kasutada ning kellelgi teisel ei ole selleks vajadust. Tahkuranna Vallavolikogu 31. mai 2012. a määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt määratakse avalikuks kasutamiseks juurdepääsutee, mis teenindab vähemalt kolme kinnistut. Seetõttu ei ole põhjendatud tee rajamine lähtudes avalikult kasutatavale teele kehtestatavatest nõuetest, kuna see teeb tee ehituse kallimaks. Kinnistule korraliku eraldiseisva tee rajamine tõstab oluliselt kinnistu väärtust ja edaspidine kasusaaja on maaomanik, mistõttu peaks tee ehitamise kulu jääma avaldaja enda kanda.

Menetluse edasine käik

võimalikult väikeste kuludega, s.t arvesse tuleb võtta võimalike juurdepääsuteede rajamise keerukust ja maksumust. Praegusel juhul kasutab avaldaja oma kinnistule juurdepääsuks olemasolevat teed, mis läbib Puukooli tee 2, Puukooli tee 8, Puukooli tee 1, Puukooli tee 3 ja Puukooli tee 5 eraomandis olevaid kinnistuid. Avalduse kohaselt on nimetatud juurdepääsutee avaldaja kinnistuni lühim (paarkümmend meetrit). Sellest juurdepääsust jäi avaldaja ilma omandireformi tõttu. Maakohus ei ole seda juurdepääsu võimalust põhjalikult kaalunud, vaid lähtus selle kõrvale jätmisel üksnes avaldaja seisukohast, et see juurdepääsutee on teiste kinnistute omanikke kõige enam koormav. Seejuures ei ole maakohus arvestanud avaldaja rahaliste võimalustega ning suutmatusega juurdepääsutee ehituskulud oma vahenditest kanda. Avaldaja on seda menetluse käigus korduvalt rõhutanud (tl 165 ja 170). Maakohus on juurdepääsutee ehitusmaksumust (natuke üle 40 000 euro) küll oma põhjendustes probleemina välja toonud, kuid ei ole sellele vaatamata kaalunud muid juurdepääsu võimalusi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Puukooli tee kaudu avaldaja kinnistuni tee rajamiseks puudu umbes paarikümne meetri pikkune lõik, samas, kui uue tee pikkus peaks olema umbes 328 meetrit (vt tee asendiplaan, mille kohaselt on tee pindala on 1 313 m2 ning laius 4 m, tl 139). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega enda nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, et avaldaja kinnistuni minev juurdepääsutee on olemas ning avaldaja on olnud läbivalt seisukohal, et temal puudub võimekus tagada avalduses taotletud uue juurdepääsutee rajamist, tulnuks maakohtul kaaluda ka olemasolevat teed juurdepääsu võimalusena. Riigikohus on leidnud, et olenevalt kinnisasja suurusest, tee ja hoonete asukohast sellel, ja teistest asjaoludest võib juurdepääs üle mitme kinnisasja olla nende omanikele vähem koormavam, kui juurdepääs üle ühe kinnisasja selle omanikule (vt RKTKo 12.04.2004, 3-2-1-45-04, p 16).

lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohtadega (vt RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 24).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Vallo Kariler

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.