AS Eesti Liinirongid (RK 10520953, asukoht: Vabaduse pst 176, 10917 Tallinn, e-post: [email protected])
Kostja lepinguline esindaja:
M. L. (tel xxx; e-post: xxx)
(e-post:
RESOLUTSIOON
Jätta S. K.i hagi rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.S. K. esitas 20.09.2019.a. Viru Maakohtule hagi AS-i Eesti Liinirongid vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise nõudes. Hageja nõuab: tuvastada hageja ja AS Eesti Liinirongid vahel 01.07.2019.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus; lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 29.08.2019.a.; mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis hageja 3 kuu keskmise töötasu suuruses.
2.Hagiavalduse kohaselt asus S. K. tööle AS Eesti Liinirongid puhastusteenindajana 01.07.2019.a. Tööleping sõlmiti määramata ajaks ja töötaja asus tööle täistööajaga 40 tundi nädalas. Lisaks kohaldati lepinguga töötaja suhtes katseaega 4 kuud. Tööandja esitas 29.08.2019 töötajale 28.08.2019 kuupäeva kandva töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 29.08.2019 üles TLS § 86 lg 1 alusel, s.o katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Ülesütlemisavalduses heitis tööandja töötajale ette tööülesannete lohakat täitmist, töökorraldustele põhjendamatut vastuvaidlemist. Näiteks 18.08 jättis töötaja koristamata pool rongi vagunit ja 21.08 tehtud tööde ülevaatusel ilmnes palju vigu. 25.08 töötajale koristada antud vagunis jäid istmed, istmete vahed, aknad ja radiaatorid puhastamata, nii et vanempuhastusteenindaja oli sunnitud kõik töötaja poolt tegemata tööd ära tegema. Töötaja on keeldunud kandmast ohutusvesti. Kaastöötajatega suhtlemisel on ähvardav, pealetükkiv kasutab ebaviisakat kõnepruuki. Naiskolleegid ei tunne end temaga töötades turvaliselt.
3.Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu enne katseaja lõppu ei olnud põhjendatud, tööandja väited on ebaõiged ja alusetud. Hagejale ei ole töötamise ajal tehtud tööülesannete kohta ühtegi märkust. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemise tegelik põhjus on see, et ta teatas tööandjale eesti keele kursustel õpingute alustamisest ning palus seetõttu teha tööajagraafikus muudatused. TLS § 96 kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu üles 29.08.2019 ilma etteteatamise tähtaega järgimata. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Tööandja poolne töölepingu ülesütlemine on tühine, sest tööandja ei järginud seaduses vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtaega; töötajale tehtud etteheited on alusetud. Hageja leiab, et kuna töölepingu ülesütlemine on tühine, siis on töötajal õigus hüvitisele TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
4.14.11.2019 toimunud kohtuistungil selgitas S. K., et ta püüdis ja ka täitis kõiki nõudmisi, mida tööandja nõudis. Etteheiteid tema käitumisele ja sobimatutele isikuomadustele ei olnud, vastupidi kolleegid olid tööga rahul ja kiitsid teda. Väidetavalt algasid etteheited pärast keelekursustel osalemisest teatamist. Puhastustööde juht (otsene juht) ei ole kordagi hagejale maininud väidetavatest käitumisprobleemidest.
Hageja viitab Riigikohtu seisukohtadele, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena. Töötaja nõrgema seisundi tasakaalustamiseks on kohtul
töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus. Töötaja kui nõrgema poole kaitse väljendub kohtumenetluses selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-14311, 01.02.2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 ja 20.10.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-82-10). Hageja leiab, et tõendamiskoormus on tööandjal. Töölepingu ülesütlemisel katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu on just tööandja selle informatsiooni valdajaks, mille alusel töölepingu lõpetamise otsustus on tehtud. Hageja leiab, et ükski ülesütlemisavalduses nimetatud asjaolu ei vasta tegelikkusele, tema subjektiivse hinnangu kohaselt sai ta kaastöötajatega hästi läbi ja vahetud juhid kiitsid teda töösse suhtumise ja ülesannete täitmise korrektsuse eest. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud hageja kaastöötajate seletuskirjad ei ole käsitletavad tõendina tsiviilkohtumenetluses. Samuti ei tõenda puhastustööde juhi E. Toimi ettepanek tööandja ülesütlemisavalduses esitatud asjaolude paikapidavust. Ka ei ole tõendina käsitletavad tööandja esindajate kohtuistungil antud seletused. Hageja arvab, et kui hageja kaastöötajate seletuskirjades esitatud asjaolud vastavad tegelikkusele, siis oleks pidanud kostja tööandjana seaduse järgimiseks vormistama töötajale vastava hoiatuse. See oleks juhtinud töötaja tähelepanu tema töös esinevatele puudustele ja oleks vältinud töötaja arusaamatust töölepingu ülesütlemisavalduses esitatud asjaolude ja väidete osas. Tööandjal ei olnud mingeid takistusi väidetavate töötajapoolsete töökohustuste rikkumiste õigeaegseks ja korrektseks fikseerimiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata.
6.Kostja on seisukohal, et hageja tööleping on üles öeldud vastavalt töölepingu seaduses toodud nõutele ja on kehtiv. Hagejaga sõlmiti 01.07.2019.a tööleping nr 950, mille punkti 2.1. kohaselt asus hageja 01.07.2019.a kostja juures tööle puhastusteenindajana. Töötaja suhtes rakendati katseaega 4 kuud, kaitseaeg oleks lõppenud 31.10.2019.a. Töötaja kohustused puhastusteenindajana on reguleeritud töölepingus ja lisaks ametijuhendis. Kostja jõudis katseaja jooksul järeldusele, et hageja oskused, võimed ja isikuomadused ei vasta nõuetele, mis on vajalikud kostja juures töötamiseks. Hageja ei olnud nõus täitma töölepingus kokkulepitud tööülesandeid vajaliku hoolsusega ka peale seda, kui sellele eraldi tähelepanu juhiti, vaid vastupidi, kostja poolne tähelepanu juhtimine ja selgitamine tekitas hagejas negatiivset vastureaktsiooni; hageja käitumine, kõneviis ja kasutatavad väljendid ei ole sobivad kostja töökollektiivi, sest tekitasid kaastöötajates ebamugavust ja hirmu. Kindlasti taunib kostja igasugust kaastöötajate ahistamist ja ähvardamist töökohal. Puhastusteenindajad töötavad brigaadides ning oluline on oskus teiste kaastöötajatega koostööd teha. Rongide puhtus enne rongi liinile saatmist on otseselt kostja majandustulemust mõjutav tegur, sest mustad ja koristamata rongid võivad vähendada reisijate arvu. Ülaltoodust tulenevalt öeldi hageja tööleping katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu TLS § 86 alusel üles. Ülesütlemise aluseks olevad faktilised asjaolud on otseselt seotud TLS § 6 kohase katseaja eesmärgiga ning olid välja toodud ka hagejale esitatud ülesütlemisavalduses.
7.Kostja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-16-9199, milles kohus märgib, et katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele).
Kostja lisab, et hageja väide nagu oleks tööleping etteteatamistähtaega järgimata üle öeldud, ei vasta tõele. Hagejale hüvitati lõpparvega vähem etteteatatud 15 päeva, mis tagab töötajale samad majanduslikud tagajärjed kui tööl kohal käimine. Hageja töötas graafiku alusel ja TLS § 96 kohase 15 kalendripäevase ajavahemiku sees oli hageja töögraafikus ette nähtud 11 tööpäeva. Kostja selgituste kohaselt hageja väide, et töölepingu ülesütlemise põhjusteks oli hageja soov alustada õpinguid, ei vasta tõele ning on hageja poolt ka tõendamata.
8.Kohtuistungil selgitasid kostja esindajad, et töösuhte lõpetamise peamiseks põhjuseks oli hageja häiriv ja pealaetükkiv käitumine, vahetuse vanema mittekuuletumine ning mõistmatus, millised tööd tuleb korralikult teha ja millele tuleb rõhku panna. Vastuseks hageja viidatud Riigikohtu lahendites väljendatule, märgib kostja, et Riigikohus on selgelt öelnud, et igakordselt tuleb kaalutleda, kas menetluses oleva juhtumi puhul on töötajal tööandjaga võrreldes väiksem tõendamiskoormus ning mil määral on konkreetses menetluses vajalik töötaja tõendamiskoormust vähendada. Nimetatud lahend annab õiguse tõendamiskoormust TsMS § 230 erinevalt jagada. Kõikides episoodides, mis on olnud ülesütlemise aluseks, on hageja isiklikult osalenud, seega valdab hageja informatsiooni, mille alusel töölepingu lõpetamise otsus tehti. See, et hageja hindab subjektiivselt asjaolusid erinevalt kostjast, ei tähenda, et hagejal informatsioon puudub. Kostja selgitusest tulenevalt hageja on viidanud TsMS § 229 lg-le 2, kus on välja toodud loetelu tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditest, millest üheks on dokumentaalne tõend. TsMS § 272 lg 2 kohaselt on muuhulgas dokumentideks ka ametlikud ja isiklikud kirjad.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - S. K. asus tööle AS Eesti Liinirongid puhastusteenindaja ametikohale alates 01.07.2019.a, mille kohta on sõlmitud tööleping nr 950. Töötaja suhtes rakendati katseaega 4 kuud (tl 1012) - Tööandja ütles töölepingu üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu alates 29.08.2019.a. (tl 14-16).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli alust hagejaga sõlmitud tööleping katseajal üles öelda ja kas ülesütlemine vastas seaduse nõuetele. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peab ülesütlemine: tuginema ülesütlemise alusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (töölepingu seaduse (TLS) § 85-93); vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik. Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine (TLS § 104 lg 1) järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
S. K. on seisukohal, et töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu enne katseaja lõppu ei olnud põhjendatud, hageja täitis korrektselt talle ametijuhendi- ja töölepinguga määratud ülesandeid ja kohustusi. Hageja väitis nii hagiavalduses kui kohtuistungil, et töötamise ajal ei tehtud talle tööülesannete täitmise kohta ühtegi märkust, kolleegid kiitsid teda ja olid tema tööga rahul. Hageja arvab, et kui hageja kaastöötajate seletuskirjades esitatud asjaolud vastavad tegelikkusele, siis oleks pidanud kostja tööandjana seaduse järgimiseks vormistama töötajale vastava hoiatuse. See oleks juhtinud töötaja tähelepanu tema töös esinevatele puudustele ja andnud võimaluse end parandada. Kostja leiab, et S. K. oskused, võimed ja isikuomadused ei vastanud nõuetele, mis on vajalikud kostja juures töötamiseks. Hageja ei olnud nõus täitma töölepingus kokkulepitud tööülesandeid vajaliku hoolsusega ka peale seda, kui sellele eraldi tähelepanu juhiti, vaid vastupidi, kostja poolne tähelepanu juhtimine ja selgitamine tekitas hagejas negatiivset vastureaktsiooni; hageja käitumine, kõneviis ja kasutatavad väljendid ei ole sobivad kostja töökollektiivi, sest tekitasid kaastöötajates ebamugavust ja hirmu.
12.TLS § 86 lg 1 järgi võib tööandja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama paragrahvi 4. lõike järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärk on TLS § 6 lg 1 järgi hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Seega tuleb tööandjal töölepingut üles öeldes katseajal ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-169199/37 p 11)
13.Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ja 2). TLS § 95 lg 3 kohaselt TLS § 95 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause) (vt ka Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11).
14.Kostja esitas TLS § 86 lg 1 alusel hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse 29.08.2019 (tl 14-15) ning toimetas selle hagejale kätte (tl 15). Seega on täidetud TsÜS § 69 lg 1 nõue. 29.08.2019 ülesütlemisavalduses on tööandja põhjendusena toonud, et hageja võimed ja isikuomadused ei vasta tasemele, mis on vajalikud töölepingus kokku lepitud töö (puhastusteenindaja töö) tegemiseks (töötaja täidab tihti lohakalt või poolikult talle vanempuhastusteenindaja poolt antud tööülesandeid ning tihti vaidlustab vanempuhastusteenindaja poolt antud töökorraldusi). Hageja pealetükkiv käitumine häirib kaastöötajaid. Kuna töösuhe hagejaga lõppes töösuhte lõpetamisest teatamise päeval ehk 29.08.2019.a., on tööandja maksnud hagejale etteteatamistähtaja rikkumise eest hüvitise. Seega täidetud TLS § 100 lg 5 nõue. Eeltoodut arvestades on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud (ülesütlemine vastab TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele).
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli TLS § 86 lg 1 järgi alus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda (materiaalsete eelduste tuvastamine). 15.1 Töölepingu ülesütlemisel katseajal (enne katseaja lõppu) peab tööandja ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal saab olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine, st et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele. Vaidluse korral peab töötaja mittevastavust tõendama tööandja. Isikuomaduste all tuleb mõelda neid isikuomadusi, mille olemasolu on vastavalt ametikohal töötamiseks hädavajalik. Kui töötajale saab ette heita töökohustuste rikkumist või täitmata jätmist, on lõpetamise alus TLS § 88 lg 1 p 3 (vt ka Riigikohtu 11.06.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14) 15.2 Hageja leiab, et kostja tööandjana oleks pidanud hageja töökohustuste rikkumise puhul seaduse järgimiseks tegema töötajale hoiatused, mis oleks juhtinud töötaja tähelepanu tema töös esinevatele puudustele ning andnud võimaluse oma käitumist parandada. Kohus sellega ei nõustu. TLS ei sätesta, et töölepingu katseajal lõpetamisele peab eelnema töötaja hoiatamine. Tulenevalt TLS § 88 lg 3 võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Katseajal olev töötaja ei saa tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele) (vt Riigikohtu 01.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9199 p 11) Töötaja vastavuse hindamine on tööandja pädevuses. Osapooltel on võimalus jõuda katseajal selgusele, kas selline suhe vastab nende tahtele või mitte. Töötaja enda subjektiivne arvamus oma töökohustuste heast täitmisest või selle täitmise ettekujutamisest ei pruugi igal juhul olla vastavuses konkreetse tööandja eesmärkide ja huvidega. Hageja väide, et töötamise ajal tema suhtes kellegi pretensioone ei olnud, ei vasta tegelikkusele. Vanempuhastusteenindaja J. N. märgib 17.08.2019 seletuskirjas (tl 34), et S. K. ei reageeri tööalastele juhistele ja soovitustele, keeldub koristamast ettenähtut rongi, kasutab ebaviisakaid väljendeid. Puhastusteenindaja A. P. kirjeldab oma seletuskirjas hageja ärrituvust märkustele ja vanempuhastusteenindaja suhtes pealetükkivat ning verbaalselt agressiivset käitumist (tl 36). Kostja esindajad kirjeldasid kohtuistungil töökeskkonna ja sisekliima pingestumist, naistöötajate häirivat ebamugavustunnet ja hirmu (54-55). Hageja tunnistas ise, et ta püüdis käituda viisakalt ja korrektselt, püüdis teha tööd paremini (tl 53). Järelikult tema tähelepanu puudustele siiski juhiti. Kohus möönab, et ajavahemik, mil töötaja sai oma sobivust näidata, oli suhteliselt lühike, so alla poole katseaja kestusest, kuid eeltoodu ei välista tööandja õigust /võimalust öelda töötajaga sõlmitud tööleping üles kui tööandja jaoks on ilmne, et katseaeg oma eesmärki ei täida ning koostöö jätkamine võimalik ei ole.
Kohus on seisukohal, et hageja arvamus nagu ei oleks talle antud võimalust oma sobivust ametikohale näidata ja vajadusel vajakajäämisi kõrvaldada, on alusetu. Ülesütlemisavalduses toodud põhjused töösuhte lõpetamiseks, kostja töötajate seletuskirjad ning poole kohtuistungil antud selgitused kogumis iseloomustavad töötaja suhtumist tööandja juhistele, suunistele, tähelepanekutele (kas ja kuivõrd töötaja tööandjalt saadud tagasisidet oluliseks peab, sellele reageerib ning oma tegevuses arvestab), tema käitumisprobleeme, vajakajäämisi koostöövalmiduse osas ning omavad seega tähendust hindamaks, kas töötaja isikuomadused ja oskused vastavad tööandja nõutud tasemele.
16.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ei ole piisavalt oma järeldust hageja katseaja negatiivse tulemuse kohta põhjendanud ja tõendanud. Kostja on välja toonud, kirjeldanud ja tõendanud asjaolusid, mis kogumis viisid otsuseni töösuhe üles öelda enne katseaja lõppu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (tl 14-15, 2730, 34-37, 53-55, 75-76). Olukorras, kus töötaja käitumine /reaktsioon annab mõista, et ta ei pea vajalikuks reageerida vanema juhi, vanempuhastusteenindaja kõigile tähelepanekutele /juhistele, vaid teeb seda valikuliselt oma äranägemise järgi, kaastöötajad tunnevad hageja käitumise tõttu end ebaturvaliselt, on kohtu hinnangul põhjendatud kostja järeldus, et töötaja (hageja) tööülesannete täitmine, tööstiil- ja harjumused ning isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja nõutud tasemel. Väljakujunenud olukorras, kus ilmselgelt töötaja ja tööandja omavaheline koostöö ei toimi, omavahelist usaldust ei ole, on kohtu hinnangul tööandjal piisav põhjus töölepingu ülesütelmiseks katseajal. Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping üles öelda.
17.Hageja nõue kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja esindaja(d) ei ole menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlust esitanud, mistõttu loeb kohus, et kostjal menetluskulu ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.