OÜ ThorGate Management hagi Let’s Publish OÜ vastu võla saamiseks ning Let’s Publish OÜ vastuhagi OÜ ThorGate Management vastu võla saamiseks ja kahju hüvitamiseks
Hagi hind
3669,08 eurot
166 809,60 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ ThorGate Management (registrikood 12073493), seaduslik esindaja I M esindajad Kostja Let’s Publish OÜ (registrikood 11517462), lepinguline esindaja Marge Rebane Kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist Asja läbivaatamine Vastuhagi hind
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja OÜ ThorGate Management hagi kostja Let’s Publish OÜ vastu võla saamiseks.
2.Jätta rahuldamata kostja Let’s Publish OÜ vastuhagi hageja OÜ ThorGate Management vastu võla saamiseks ja kahju hüvitamiseks.
3.Võtta vastu kostja Let’s Publish OÜ nõudest, kohustada hagejat OÜ ThorGate Management täitma 24.11.2014 sõlmitud lepingut ja andma kostjale üle lepingu kohane töö, loobumine ning lõpetada nimetatud nõude osas menetlus. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Hageja OÜ ThorGate Management (edaspidi hageja) palub kostjalt Let’s Publish OÜ (edaspidi kostja) välja mõista põhivõlgnevuse 3052,80 eurot, hagi esitamise seisuga viivise 372,06 eurot ja alates 15.11.2016 viivise võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.24.11.2014 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu (edaspidi 24.11.2014 leping), mille esemeks oli disaini- ja tarkvaraarendus. Hageja täitis oma kohustuse, millest teavitas kostjat. Kostja kohustus tehtud töö eest tasuma vastavalt tunnimäära alusel. Hageja edastas kostjale tasumiseks arved: 27.07.2015 arve MA1500330 summas 14 043 eurot + km 2808,60 eurot tähtajaga 03.08.2015 ja 26.08.2015 arve MA1500364 summas 6987 eurot + km 1397,40 eurot tähtajaga 02.09.2015. Kostja kohustus kokku tasuma 21 030 eurot + käibemaks 4206 eurot.
3.30.09.2015 sõlmisid pooled töövõtulepingu lisa (edaspidi 30.09.2015 lepingu lisa). Lisa asendas kõik eelnevad kokkulepped. Lisa punktis 4 lepiti kokku täiendavad tööd. Kokku lepiti ka tasumata tasu tasumise täiendavad tähtajad. Lepingulise tasu suurust ega muid kostjapoolseid maksekohustusi pooled ei muutnud. Lisa punkti 1 järgi pidi kostja tasuma hagejale koheselt võlgnevusest 10 000 eurot (47,55% netosummast 21 030 eurot) + km ehk kokku esimese osamaksena 12 000 eurot. Kostja tasus 05.10.2015 10 000 eurot, jättes maksmata käibemaksu 2000 eurot. Kokkulepe punkti 3 kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevusest 10 000 eurot hiljemalt 15.10.2015 ( 47,55% netosummast 21 030 eurot) + km ehk kokku esimese osamaksena 12 000 eurot. Kostja tasus 14.11.2015 10 000 eurot, jättes maksmata käibemaksu 2000 eurot. Kokkuleppe punkti 5 kohaselt pidi kostja ülejäänud võlgnevuse 1030 eurot (4,9% netosummast 21 030 eurot) + km hiljemalt 26.10.2015. Kostja tasus 26.04.2016 1030 eurot, jättes tasumata käibemaksu 206 eurot. Kostja jättis tasumata käibemaksu 4206 eurot. Peale meeldetuletusi tasus kostja 20.06.2016 1153,20 eurot. Tasumata on 3052,80 eurot. 30.06.2016 e-kirjas teatas hageja, et kostja poolt tasutud 1153,20 eurot arvestab hageja käibemaksuvõlgnevuse katteks. Võlgnevusele lisandub viivis.
4.Seoses kostja vastusega märgib hageja, et tööde täitmise tähtaega pikendati 30.09.2015 lepingu lisaga järgmiselt: töö, mille kohaselt pidi hageja panema protsessi veebis tööle (Makelaars.media kasutajad saavad valida malli – ajakiri, flaier või brošüür, seejärel importida objektid ning luua PDF faili printimiseks), kasutades PrintUI teenust, paigaldama töötava lahenduse testserverisse testimiseks kuni 11.10.2015; töö, mille kohaselt pidi hageja paigaldama töötava lahenduse LIVE serverisse testimiseks, arendama subscription billing teenuse Buckaroo abil kuni 22.10.2015. Tööde teostamine oli jagatud kooskõlas kostjaga kolme etappi: 1) eeltöö kostja antud tehnilise kirjelduse ning muude andmete ja materjalide alusel ja sellele vastav disain, 2) tarkvara arendustööd, 3) tarkvara testimine serveris. Algselt tellis kostja hagejalt töö Adobe InDesign vormingus, mille muutmiseks oli vaja Adobe InDesign serverit. Töö oli kallis. 30.09.2015 leppisid pooled kokku, et töö tehakse läbi PrintUI. Töö tegemine toimus selliselt, et kostjale anti jooksvalt infot tööde käigu kohta nii elektronpostiga kui ka teadetega keskkonnas Basecamp.
5.12.10.2015 teavitas hageja kostjat, et töö on serveris üleval. 13.10.2015 teavitas kostja, et ei saa töö haldamise ja teostamisega hakkama. 13.10.2015 edastas hageja kostjale juhendi kasutamiseks. Kostja kinnitas, et testserveris tarkvara funktsioneerib, aga ei suuda parooli sisestada ja soovib abi. Hageja juhendas kostjat, mille peale teatas kostja, et vigu võivad teha kostja enda töötajad. 20.10.2015 teavitas hageja kostjat, et tarkvara töötab, kuid kostja mallid on vigased ja need tuleb parandada. Hageja oli teostanud 30.09.2015 lepingu lisas kokku lepitud töö esimese faasi. 06.11.2015 tasus kostja hagejale 10 000 eurot. Töö teise faasi osas teavitas hageja kostjat 08.01.2016. 11.01.2016 selgitas hageja tööde tegemise kulgu. Seega teise faasi tööd olid teostatud nõuetekohaselt. 16.03.2016 teatas kostja, et link makelaars.maximum.thorgate.eu töötab, kuid soovis täiendavate tööde teostamist. 18.03.2016 teavitas hageja, et ei saa töödega
jätkata, kui kostja ei tasu võlgnevust. Kostja võttis tööd vastu ja tasus netosummas. Kostja väited on otsitud ja vastuolus kostja varasema käitumisega. 01.10.2016 kirjas kirjutas kostja, et saab aru, et kostja on kohustatud tasuma ka käibemaksu. Lepingu lõpetamise avaldus on õigustühine.
6.Pooled ei pidanud tööde üleandmiseks vormistama üleandmise-vastuvõtmise akti. Nimetatu ei ole vastavuses eeltoodud pooltevahelise e-kirjavahetusega. Kostja vastuväited ja vastuhagi Vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
8.24.11.2014 sõlmitud lepingu raames pidi hageja valmistama Adobe InDesign mallide põhise veebitööriista lendlehtede ja ajakirjade kujundamiseks, mis võimaldaks lõppkasutajal luua kvaliteetseid trükikõlblikke PDF-faile trükikotta saatmiseks. Hageja pidi tööd teostama vastavalt lepingutingimustele. Poolte suhtlus algas 05.05.2014 ehk pool aastat enne lepingu sõlmimist ning kostja on tutvustanud hagejale ettevõtte toimimist, töid ja teenuseid ja nende pakkumist kolmandatele isikutele.
9.Töö pidi loetama lõpetatuks, kui täitja on täitnud lepingu täies ulatuses ja pooled on veendunud töö lepingule vastavuses. Töö tegemine algas 24.11.2014 ja pidi lõppema 28.02.2015. Iga projekt loeti lõpetatuks, kui kostja hakkab seda kasutama või kui pooled koostasid tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Aktis pidi olema märgitud, kas töö on vastu võetud täielikult või osaliselt. Hageja lõi kostjale veebilehel https://basecamp.com konto. Kontol sai kostja jälgida töö kulgu, täpsustada asjaolusid ja kaasa rääkida.
10.Tarkvaraarendusteenuse eest kohustus kostja tasuma tunnihinna alusel 45 eurot tunnis + km. Hagejal oli õigus esitada arve kostjale vastava etapi kohta tehtud tööde aruannete alusel. Lepingu eeldatavaks maksumuseks oli 17 235 eurot + km, kokku 20 682 eurot.
11.25.11.2014 sõlmis kostja äriühinguga xxx b.v (edaspidi klient) teenuste osutamise lepingu. Kostja andis lepinguga litsentsi väljatöötamisel oleva tarkvaraplatvormi Makelaars.media kliendile. Kostja pidi tarnima kliendile tarkvaraplatvormi Makelaars.media hiljemalt 28.02.2015. Lepingu tähtajaks täitmata jätmisel oli kliendil õigus arvestada kolme töötaja personalikulu 2390 eurot bruto töötaja kohta kuus kuni tarkvara tarnimiseni.
12.Hageja esitas kostjale järgmised arved: 12.1 26.12.2014 arve koos käibemaksuga 2188,80 eurot 38 töötunni eest „PDF maked design.“ Kostja tasus arve 15.01.2015; 12.2 26.05.2015 arve käibemaksuga 2016 eurot 35 töötunni eest „PDF maker design between 26.04.2015-24.05.2015.“ Kostja tasus arve 23.07.2015; 12.3 26.06.2015 arve käibemaksuga 1036,80 eurot 18 töötunni eest „Makelaars.media design between 25.05.2015-24.06.2015.“ Kostja tasus arve 11.08.2015; 12.4 27.07.2015 arve käibemaksuga 16 851,60 eurot 31 töötunni eest „Makelaars.media design between 25.06.2015-25.07.2015“ ja 279 töötundi „Makelaars.media development between 25.06.2015-25.07.2019.“ Kostja arvet ei tasunud. 12.5 26.08.2015 arve koos käibemaksuga 8384,40 eurot 4 töötunni eest „Makelaars.media design between 26.07.2015-24.08.2015“ ja 151 töötunni eest „Makelaars.media development between 26.07.2015-24.08.2015.“ Kostja arvet ei tasunud.
13.Hageja töid tähtaegselt ei teostanud ega andnud töid ega ühtegi töö osa kostjale üle. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei koostatud. Kokkuleppeid lepingu muutmiseks ei sõlmitud. Kostja tundis pidevalt (23.04.2015, 25.06.2016, 02.07.2015, 24.08.2015) muret tööde valmimise ja lõpliku tasu osas. Hageja märkis, et töö on teostamisel ja palgatud on uued töötajad ning palus arvete tasumist. 31.08.2015 edastas hageja kostjale kirja tasumata 27.07.2015 arve osas ja märkis,
et ei saa töid jätkata, kui arve on tasumata. Septembris 2015 peatas hageja tööde teostamise. Hageja keeldus tööde teostamisest, kui kostja ei tasu 27.07.2015 ja 26.08.2015 arveid. 29.09.2015 pakkus kostja välja tegevuskava arvete tasumise ja tööde teostamise osas. 30.09.2015 edastas hageja kostjale allkirjastamata lepingu lisa. 01.10.2015 teavitas kostja, et lepingusse on lisamata leppetrahv. Hageja nõudis 30.09.2015 lepingu lisa allkirjastamist.
14.Kostja allkirjastas 30.09.2019 lepingu lisa. Kostja tasus hagejale 30.09.2015 lepingu lisa alusel esimese makse 05.10.2015 summas 10 000 eurot.
15.12.10.2015 teavitas hageja, et lepingu lisas sätestatud I etapi tööd on valmis. Kostja tuvastas, et tehtu ei töötanud. Pooled vahetasid e-kirju. 22.10.2015 teavitas kostja, et töö ei vasta ikka tellitule. Pooltevaheline suhtlus jätkus. 14.11.2015 tasus kostja hagejale 10 000 eurot, et mitte seada ohtu tööde valmimist. 27.11.2015 teavitas kostja hagejat, et on tasunud tööde eest, mis ei ole valmis. Üleval olid ka 27.07.2015 ja 26.08.2015 arved. Arvete krediteerimise osas koostas hageja 15.12.2016 kostjale kokkulepe. Hageja märkis tööd, mis on lõpetamata ja lubas tööd lõpetada 31.12.2015. 21.12.2015 palus kostja edastada kokkuleppe inglise keelsena ja märkis, et ei saa nõustuda, et kõik tööd on lõpetatud. 07.01.2016 teavitas hageja, et kokkuleppe inglise keelde vormistamine võtab aega. Hageja lubas kõik tööd lõpetada nädala jooksul. 31.12.2015 hageja kostjale töid üle ei andnud. 05.04.2016 teavitas kostja hagejat töös esinevatest puudutest. 13.04.2016 teavitas hageja, et pani tegemist vajava tööna selle üles ja soovis arvete tasumist. 09.04.2016 teavitas hageja järjekordselt, et arved on tasumata. 12.04.2016 teavitas kostja, et on tasunud lepingu lisas kokku lepitud summa, aga tööd on üle andmata. 12.05.2016 teavitas hageja, et ei teosta töid, kui kostja kõiki edastatud arveid ei tasu, sh kokku lepitud käibemaksu 4026 eurot.
16.Alates juuni 2016 kostja enam töödele ligi ei pääsenud. Kostja oli täitnud nimetatud ajaks enda kohustuse, tasunud hagejale 27 424,80 eurot. Hageja enda kohustusi täitnud ei olnud. 01.10.2016 edastas kostja hagejale lepingu täitmise nõude, kahju hüvitamise nõude, lepingu ülesütlemise avalduse ning seni tehtud töö üleandmise nõude, kui lepingut ei täideta. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks ja töö üleandmiseks 10.10.2016. Hageja kostja kirjale ei reageerinud, ka vaatamata meeldetuletusele. 15.11.2016 avas hageja kostjale uuesti ligipääsu kontole. Töös täiendusi tehtud ei olnud, töö oli betaversioonis ja kasutuskõlbmatu. Töö mittevalmimisega tekkis kostjal kahju. Teenuslepingu alusel oli kostja kohustatud tasuma kliendile leppetrahvi 129 060 eurot. Kahjust teavitas kostja hagejat juba suvel 2016.
17.30.09.2015 lepingu lisas ei ole pooled kokku leppinud, et summadele lisaks lisandub käibemaks. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub osamaksetena 10 000 eurot + 10 000 eurot + 1030 eurot. Lepingu lisas on selgelt, et tasuda tuleb 21 030 eurot kolme osamaksega. Tegemist oli fikseeritud summaga. Summa 1153,20 tasumine kostja poolt 20.06.2016 tasumine ei olnud seotud varasemate arvetega. Kostja tasus summa, kuna uskus, et hageja annab kostjale valmis tööd üle.
18.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et pooled ei ole leppinud töö üle andmises ositi. Töö tuli üle anda tervikuna. 30.09.2015 lepingu lisas ei lepitud samuti tööde vastuvõtmises ja tasumises ositi. Asjaolu, et kostja tasus hageja esitatud arveid, ei kinnita, et pooled leppisid kokku tööde üleandmises ja tasumises ositi. Lepingu kohaselt võis hageja esitada arveid kasvõi iganädalaselt ajaaruannete põhiselt. Hageja esitas arveid enda äranägemisel ja keeldus tööde jätkamisega, kui kostja arveid ei tasu. Kostja tasus arved lootuses, et hageja saab töö valmis. Hageja ei ole töid üle andnud, ei tervikuna ega ositi. Töö mistahes osas ülespanemine testserverisse ei ole ja ei saagi olla käsitletav töö kui terviku valmimisena ega ka töö ositi üleandmise või vastuvõtmise tõendamisena. Testimise eesmärk on vaadata ja veenduda, kas tehtu toimib, s.o kas töö on üldse valmis ja, kas tööl on kokku lepitud funktsionaalsus. Kostja ei ole kunagi kinnitanud, et teostatud töö on valmis ja töötab. Hageja väited on e-kirjade kontekstist välja rebitud. Kostja on üksnes avaldanud, et töötab 10% kogu protsessist. Kostja ei ole
avaldanud, et kostja töötajad teevad midagi valesti. Kostja ei ole kunagi kinnitanud, et käibemaksu osa on tasumata. Kui summale peaks lisanduma käibemaks, siis peaks see olema nähtav ka kogusummana lepingu lisast. Hageja ei ole ka kordagi varasemalt teavitanud kostjat, et väidetav käibemaksu osa on tasumata.
19.Pooled ei ole pikendanud töö valmimise tähtaega. 30.09.2015 lepingu lisaga fikseeriti täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks VÕS § 114 mõttes.
20.10.07.2018 seisukohas on kostja loobunud nõudest kohustada hagejat täitma lepingut ja andma kostjale üle lepingu kohane töö. Kostja on tellinud töö kolmandalt isikult. Kostja vastuhagi
21.Kostja palub: 1) välja mõista kostjalt võlgnevus 27 424,80 eurot; 2) välja mõista kostjalt kahju 129 060 eurot ja alates otsuse jõustumisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjult kuni kahju tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
22.Hageja ei valmistanud töövõtulepinguga ette nähtud tööd tähtaegselt 28.02.2015 ega täiendava tähtaja jooksul 10.10.2016. Kuna hageja jättis enda kohustused täitmata, ei saanud kostja täita enda teenuste osutamise lepingust tulenevaid kohustusi kliendi xxx b.v ees. Klient esitas kostja vastu leppetrahvi nõude 129 060 eurot. Kostjal on seeläbi tekkinud kahju.
23.Seoses hageja vastuväidetega märgib kostja, et kostjal on hageja vastu kahju nõue mitte leppetrahvi nõue. Hageja oli teadlik, et seoses hageja poolt valmistatud tööga võttis tööle inimesed xxx b.v, kes olid volitatud hagejaga suhtlema. Omavahel ei ole seotud hageja nõue ja kostja kahjunõude suurus.
24.15.09.2017 täpsustatud vastuhagis märgib kostja, et esitab taganemisavalduse 24.11.2014 lepingust ja 30.09.2015 lepingu lisast. Taganemine on esitatud mõistliku aja jooksul ning taganemiseks on olemas alus. Kostja jäi olulisel määral ja tervikuna ilma sellest, mida kostja lootis. Hageja on oluliselt lepingut rikkunud. Hageja ei ole kostjale töid üle andnud ja seda ka kostja poolt korduvalt antud täiendavate tähtaegade jooksul. 01.10.2016 esitas kostja hagejale lepingu täitmise nõude ja kahu hüvitamise nõude ka lepingu ülesütlemise avalduse ning lepingu alusel seni tehtud töö üleandmise nõude, kui lepingut ei täideta. Kostja andis hagejale tähtaja kuni 10.10.2016. Hageja oma kohustusi ei täitnud ja kirjale ei reageerinud. Kostjale sai selgeks, et hageja ei kavatsegi oma kohustusi täita. Kuna kostja taganeb lepingust, siis on hageja kohustatud kostjale tagastama saadud 27 424,80 eurot Hageja vastuväited vastuhagile
25.Hageja vastuhagi nõudeid ei tunnista ja palub jätta vastuhagi rahuldamata.
26.Hagejale ei olnud teada, et kostjal on sõlmitud kliendiga teenuste osutamise leping ja kokku lepitud leppetrahvid. Hageja ei saa vastutada kostja sõlmitud lepingute eest. Kostja ei ole hagejat teavitanud, et nõuab hagejalt leppetrahvi. Kostja on minetanud leppetrahvi nõude.
27.Kahjunõude hüvitamise eeldused on tõendamata. Kostja pidi kliendile teenuste osutamise lepingu alusel tarnima tarkvara 28.02.2015. Kostja on aga hagejaga sõlmitud lepingus kokku lepitud tähtaegasid pikendanud. Usutav ei ole, et kostja on valmis tasuma leppetrahvi u 130 000 eurot, kui kostja enda võlgnevus on 3000 eurot.
28.Kostjal puudub alus lepingust taganemiseks. Kostja ei ole tõendanud lepingu rikkumist ning tõendamata on, et lepingust on taganetud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole esile toonud, milline oli kostja eriline huvi pooltevahelises lepingus. Kostja on tasunud hagejale tasu, võtnud töö vastu ja küsinud nõu töö toimimise osas. Kostja vaatas tööd üle ja kostjale selgus, et vaja on veel täiendavaid töid. Hageja keeldus täiendavate tööde tegemisest.
Kohtu põhjendused
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.
30.Kohtul on lahendamata kostja avaldus nõudest loobumiseks. 10.07.2018 avalduses (III kd tl 73-77, p 2.3) on kostja loobunud oma vastuhagi nõudest kohustada hagejat täitma 24.11.2014 sõlmitud lepingut ja andma kostjale üle lepingu kohane töö.
31.TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
32.Seega seoses kostja avaldusega nõudest loobumiseks lõpetab kohus menetluse kostja vastuhagi nõudest, kohustada hagejat täitma 24.11.2014 sõlmitud lepingut ja andma kostjale üle lepingu kohane töö, osas.
33.Arvestades hageja ning kostja nõudeid ja kostja ning hageja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, sh tunnistajat ütlusi, leiab kohus, et hagi ja vastuhagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
34.Vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: 1) 24.11.2014 sõlmisid hageja ja kostja koostöölepingu, mille kohaselt hageja pidi valmistama disaini- ja tarkvaraarenduse lepingus sätestatud tingimustel (I kd tl 8-15, tõlge III kd tl 113-117) (edaspidi 24.11.2014 leping); 2) 30.09.2015 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa (I kd tl 109, tõlked II kd tl 16 ja III kd tl 112) (edaspidi 30.09.2015 lepingu lisa); 3) Kostja on tasunud hagejale lepingu ja lepingu lisa alusel 15.01.2015 2188,80 eurot (arve MA1400227), 23.07.2015 2016 eurot (arve MA1500232), 11.08.2015 1036,80 eurot (arve MA1500282), 05.10.2015 10 000 eurot, 14.11.2015 10 000 eurot; 25.04.2016 1030 eurot ja 20.06.2016 1153,20 eurot.
35.Sõlmitud lepingud on käsitletavad töövõtulepinguna võlaõigusseadus (VÕS) § 635 tähenduses. Vastava käsitlusega nõustub ka kohus. Töövõtulepingu mõiste kohaselt on tegemist lepinguga, millega üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Töövõtuleping on seega teenuse osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ehk töö tegemiseks. Töö tegemise ehk tulemuse saavutamise kohustus on töövõtja põhikohustus. Töö on tehtud ja töövõtja põhikohustus täidetud kui kokkulepitud tulemus on saavutatud. Lisaks kokkulepitud tulemuse saavutamisele peab töövõtja tehtud töö oma omaduste poolest vastama lepingutingimustele (VÕS § 641). Tellija töövõtulepingust tulenev põhikohustus on töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmise kohustus (VÕS § 635 lg 1 koos VÕS § 637-ga). Hagiavaldus
36.Hageja põhinõue 3052,80 eurot koosneb 30.09.2015 lepingu lisa alusel tasumata jäänud
käibemaksust.
37.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et on täitnud oma töövõtulepingust tulenevad kohustused, kuid kostja on jätnud teostatud tööde eest osaliselt tasumata lepingu lisas kokku lepitud käibemaksu osa. Hageja on seisukohal, et 30.09.2015 lepingu lisa järgi pidi kostja koheselt tasuma 10 000 eurot + käibemaks. Kui tasu on makstud, pidi hageja hiljemalt 11.10.2015 panema töö veebis tööle, et makelaars.media kasutajad saaks valida ajakirja või flaieri või brožüüri malli ja luua pdf-faili. Lisaks pidi hageja panema töö testserverisse. Pärast töö testserverisse panemist pidi kostja tasuma 10 000 eurot + käibemaks hiljemalt 15.10.2015. Kui ka see summa on tasutud, pidi hageja 22.10.2015 panema töö LIVE-serverisse (nähtav lõppkasutajale), arendama subscription billing (püsimakse tugi). Pärast seda pidi kostja lõppmaksena tasuma 1030 eurot + käibemaks hiljemalt 26.10.2015. Kostja on tasunud 05.10.2015 10 000 eurot, 14.11.2015 10 000 eurot; 25.04.2016 1030 eurot ja 20.06.2016 1153,20 eurot. Kostja jättis tasumata käibemaksu 30.09.2015.
38.Kostja leiab, et hageja ei ole lepingus kokkulepitud tööd teinud ja kostjale üle andnud. Pooled ei ole kokku leppinud tööde üleandmises ositi ega tööde tasumises ositi. Puudub alus tasu maksmiseks. 30.09.2015 lepingu lisa ei muutnud 24.11.2014 lepingut. Tööde üleandmisel tuleb lähtuda 24.11.2014 lepingu punktist 4. 30.09.2015 lepingu lisas ei sisaldanud kohustust tasuda käibemaksu.
39.Kuna hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu (käibemaksu osa) maksmist ning kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjale töid üle andnud, siis tuleb kohtul nõude rahuldamiseks kindlaks teha, kas pooled on lepingu lisas kokku leppinud kohustuse tasuda mh käibemaksu, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning edasi kontrollida, kas kostja on esitanud tasunõudele selliseid vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vastuväiteid, mis annaks õiguse nõude rahuldamisest keeldumiseks ajutiselt. Käibemaksu tasumise kohustus 30.09.2015 sõlmitud lepingu lisas
40.Kuna pooled vaidlevad, kas pooled leppisid 30.09.2015 sõlmitud lepingu lisas kokku käibemaksu tasumise kohustuse või mitte, siis leiab kohus, et esmalt tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas kostjal on 30.09.2015 lepingu lisa alusel käibemaksu tasumise kohustus hagejale.
41.Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) (vt ka nt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-15113, p 11; lahend kohtuasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist vt (Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-42-14, p 13).
42.30.09.2015 lepingu lisa punktidest 1, 3 ja 5 nähtub, et kostja kohustus hagejale tasuma koheselt 10 000 eurot (47,55% võlgnetavast 21 030 euro suurusest tasust + kohaldatav käibemaks), hiljemalt 15.10.2015 10 000 eurot (47,55% võlgnetavast 21 030 euro suurusest tasust + kohaldatav käibemaks) ja hiljemalt 26.10.2015 1030 eurot (4,9% võlgnetavast 21 030 euro suurusest tasust + kohaldatav käibemaks) (I kd tl 109, tõlked II kd tl 16 pöördel ja II kd tl 112). Poolte vahel sõlmitud 24.11.2014 lepingu (I kd tl 8-15, tõlge II kd tl 113-117) punktist 5
1.2 nähtub, et kostja kohustus tarkvaraarendustöö osutamise eest tasuma hagejale tunnitasu 45 eurot tunnis pluss kohaldatav käibemaks. Asjaolu, et lepingutasule lisandus käibemaks nähtub ka 24.11.2014 lepingu lisast 1: projekti hinnanguline maksumus ja ulatus (I kd tl 14-15, tõlge II kd tl 116 pöördel - 117).
43.Kohus hinnates 24.11.2014 lepingut ja 30.09.2015 lepingu lisa kogumis, on seisukohal, et lepingu tõlgendamisel saab lähtuda, et tasutavale summale lisandus käibemaks. Mõistliku inimese positsioonist on selgelt arusaadav, et 30.09.2015 leppisid pooled kokku, et lisaks tasule tuleb tasuda ka kohaldatav käibemaks. Nimetatu on ka nähtav asjaolust, et 10 000 eurot on 47,55% 21 030 eurost ning 1030 eurot 4,9% 21 030 eurost, seega ei saa nimetatud summa sisaldada endas juba käibemaksu ehk + kohaldatav käibemaks tähendas, et käibemaks lisandub tasule lisaks.
44.Seega põhimõtteliselt on hagejal kostja vastu käibemaksu hüvitamise nõue tulenevalt 30.09.2015 sõlmitud lepingu lisast.
45.Järgmiseks tuleb kohtul asja lahendamiseks hinnata, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine
46.Hageja on seisukohal, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on tööd teostanud ja üle andnud. 30.09.2015 lepingu lisaga muutsid pooled tasumise korda ja tööde teostamise tähtaegasid. Lepingu lisa asendas kõik eelnevad lisa sisuga seotud kokkulepped.
47.Kostja on seisukohal, et sissenõutavaks muutumise osas tuleks tugineda 24.11.2014 sõlmitud lepingu punktile 4. Hageja ei ole töid valmistanud ega üle andnud. Pooled ei ole allkirjastanud ühtegi üleandmis-vastuvõtmis akti. Kostja ei ole hakanud kasutama väidetavalt teostatud töid. Pooled ei ole kokku leppinud töö üleandmises ega töö eest tasumises ositi.
48.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
49.Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kolleegium märgib, et kostja esindaja allkirja olemasolu aktil ei tähenda, et kostja ei saa hiljem tugineda sellele, et aktil kajastatud andmed ei ole õiged ning vastavas mahus töid ei ole tegelikult tehtud. Siiski kehtib VÕS § 76 lg-st 4 tulenev eeldus, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-80-08, p 21, lahend kohtuasjas 3-2-1-41-17, p 17).
50.Kohus ei nõustu kostjaga, et pooled ei muutnud 24.11.2014 sõlmitud lepingut 30.09.2015 lisaga.
51.24.11.2014 lepingu punkti 1 1.1 järgi pidi hageja teostama disaini- ja tarkvaraarendust. 24.11.2014 lepingu lisa 1 alusel pidi hageja teostama on-line tööriista flaierite ja ajakirjade tegemiseks Adobe InDesign mallide alusel. Tööriist pidi võimaldama lõppkasutajal luua oma kõrge kvaliteediga PDF-faile trükkimiseks ja saata neid trükikotta. Lisast üks nähtub, et esmalt pidi hageja teostama disaini, seejärel front-endi ja seejärel back-endi. Töö teostamine pidi algama 24.11.2014 ja lõppema 28.02.2015. Puudub vaidlus, et 28.02.2015 tööd teostatud ei olnud. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest 11.12.2014-24.06.2015 (makelaars.meida kodulehel) (IV kd tl 4-39) nähtub, et hageja on tegelenud disaini- ja tarkvaraarenduse disainiga ning on teavitanud kostjat 07.01.2015, et ei jõua lepingut täita tähtaegselt ning kuna Adobe InDesign on kulukas, siis tuleks kasutusele võtta alternatiiv server, milleks hageja on pakkunud PrintUId, millega kostja on nõustunud. 20.02.2015 e-kirjas on hageja teinud ka ettepaneku muuta eeltoodust tulenevalt lepingut ning jätkanud disaini kujundamisega. Kirjavahetusest nähtub, et kostja on disaini heaks kiitnud ning disaini kujundamise eest arved tasunud (I kd tl 78-79, 87-89 (tõlge II kd tl 5 – 5 pöördel), 89-90 (tõlge II kd tl 6 – 6 pöördel)). Kohus ei tähelda vaidlust, et disaini osas tööd lõpetati, mida on hageja märkinud ka oma 02.07.2015 e-kirjas (I kd tl 93 (tõlge II kd tl 8)) kostjale, mille osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Puudub vaidlus, et pooled allkirjastasid 30.09.2015 lepingu lisa (I kd tl 109, tõlked II kd tl 16 ja III kd tl 112), mille punktis 6.1 leppisid pooled kokku, et lisa asendab kõiki eelnevaid lisa sisuga seotud kokkuleppeid. Lepingu lisa punkti 1 alusel pidi kostja maksma hagejale 10 000 eurot (47,55% võlgnetavast 21 030 euro suurusest tasust + kohaldatav käibemaks). Lepingu lisa punkti 2 järgi, kohe pärast tasu maksmist, pidi hageja täitma hiljemalt 11.10.2015 makelaars.media arenduse järgmised ülesanded: 1) lõpetab täisvoo (makelaars.media kasutajad saavad valida malli – ajakiri ajakirja, flaier või brošüür, seejärel importida objekte ja genereerida PDF-faili trükkimiseks) PrintUI abil, 2) testima töötatavat lahendust testserveri abil. Lepingu lisa punkti 3 alusel kohe pärast punktis 2 nimetatu testimist pidi kostja tasuma 10 000 eurot (47,55% võlgnetavast 21 030 euro suurusest tasust + kohaldatav käibemaks) hiljemalt 15.10.2015. Lepingu lisa punkti 4 kohaselt kohe pärast tasu maksmist pidi hageja täitma hiljemalt 22.10.2015 makelaars.media arenduse järgmised ülesanded: 1) testima töötavat lahendust live-serveri abil, 2) töötama välja tellimuse eest arvete esitamise lahenduse koostöös xxx. Lepingu lisa punkti 5 järgi kohe pärast punkti 4 lõpetamist pidi kostja maksma hagejale 1030 eurot (4,9% võlgnetavast 21 030 euro suurusest tasust + kohaldatav käibemaks) hiljemalt 26.10.2015.
52.Seega nähtub, et pooled on sõlminud 30.09.2015 24.11.2014 lepingu lisa, millega on muudetud varasemaid kokkuleppeid töö valmimise tähtaegade ja tasu tasumise osas. Samuti lepiti lepingu lisas kokku PrintUI kasutamine. Muus osas pooled lepingut ei muutnud. Seega kehtib muude tingimuste osas poolte vahel 24.11.2014 sõlmitud leping. Kohus ei nõustu kostjaga, et lepingu lisa näol on tegemist täiendava tähtaja andmisega VÕS 114 lg 1 tähenduses, mitte lepingu muutmisega. Kohus on seisukohal, et lepingu lisast nähtub selgelt ja üheselt, et tegemist on pooltevahelise kokkuleppega lepingu tähtaegade ja tööde teostamise ning maksmise kohustuse muutmisega, mitte täiendava tähtaja andmisega VÕS § 114 lg 1 tähenduses.
53.Kohus nõustub kostjaga, et tööde üleandmise-vastuvõtmise osas tuleb lähtuda 24.11.2014 lepingu punktist 4. Lepingu punkti 4 1.1 kohaselt töö loetakse tehtuks, kui täitja on lepingu täitnud täies ulatuses ja pooled on kinnitanud töö vastavust lepingule. Punkti 4 1.3. alusel töö esitamisel peab tellija selle üle vaatama ja esitama töö mittevastavusega seotud kaebused 10 tööpäeva jooksul alates töö esitamisest täitja poolt. Kui töö esitatakse tellijale enne kirjalikult määratud tähtaega, arvutatakse 10-tööpäevast töö ülevaatamise ajavahemikku alates lepingus või projektiga seotud lisas nimetatud algusest töö esitamise kuupäevast, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Punkt 4 1.4 sätestab, et täitja ja tellija esindajad lepivad kokku, et iga projekt on lõpetatud, kui tellija on hakanud seda kasutama või kui täitja ja tellija on koostanud üleandmiseja vastuvõtmise akti. Aktis tuleb näidata, kas töö on vastu võetud täielikult või osaliselt. Kui töö on vastu võetud osaliselt, peavad pooled põhjendama osalist vastuvõtmist ja määrama kindlaks tasumiskorra.
54.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja poolt 24.11.2014 lepingu punktis 4 kokku lepitud tööde vastuvõtmise kord vastab VÕS §-le 637 lg 3, st tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest. Kohus ei nõustu kostjaga, et pooled ei leppinud kokku tööde üleandmises ositi. Hinnates 24.11.2014 lepingu punkti 4 1.4 ja 30.09.2015 lepingu lisa kogumis, saab järeldada, et pooled leppisid kokku, et tööde üleandmine ja tööde eest tasumine toimub ositi. Lepingu punktis 4 1.4 on selgelt märgitud, et iga projekt on lõpetatud, kui tellija on hakanud seda kasutama või kui täitja ja tellija on koostanud üleandmise- ja vastuvõtmise akti. Asjaolu, et tööde üleandmises lepiti kokku ositi nähtub ka 30.09.2015 lepingu lisast, kus pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale peale iga töö osa teostamist. Nimetatu aga ei muuda asjaolu, et kogu töö loeti tehtuks, kui hageja on lepingu täitnud täies ulatuses ja pooled on kinnitanud töö vastavust lepingule. Asjaolu, et kostja on tasunud hagejale heas usu töövõtu tasu, ei tähenda, et hageja on tööd teostanud ja kostja on tööd vastu võtnud. Nimetatu ei võta kostjalt õigust tugineda asjaolule, et hageja ei ole töid teostanud ning kostjale üle andnud.
55.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et on tööd täies mahus teostatud ning kostjale üle antud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on asunud disaini- ja tarkvaraarendust kasutama ega poolte poolt allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmis akte. Kohus on selgitanud hagejale oma 12.06.2018 kirjas, et töö vastuvõtmise fakti õnnestub hagejal tõendada eelkõige juhul, kui kostja on allkirjastanud töö vastuvõtmise akti. Kuigi töö vastuvõtmine on võimalik ka kaudse tahteavaldusega, tuleks sellele esitada rangeid nõudeid. Reeglina tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud. Ainuüksi asjaolu, et tellija on asunud töö objekti kasutama, ei ole piisavaks tõendiks töö vastuvõtmise kohta (RKTKo 3-2-1-80-08, p 22), seda eriti juhul, kui tellija on eelnevalt töö vastuvõtmise akti allkirjastamisest keeldunud või viidanud tegemata töödele või puudustele töös (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. 2009. Lk 48).
56.Kohtule esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et kostja ei ole hageja poolt teostatud töid vastu võtnud ega neid kasutama hakanud ning on juhtinud korduvalt hageja tähelepanu, et teostatud disaini- ja tarkvaraarendus ei tööta ning, et tööd on lõpetamata. Kostja seaduslik esindaja xxx on vande all selgitanud, et tellitud toodet kostja hagejalt saanud ei ole, vahest saadi tükikesi testimiskeskkonnast, mis vahest töötas ja vahest ei töötanud. Toodet saadi kasutada üksnes testkeskkonnas, valmis toodet ei ole üle antud. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et mingis osas on tööd teostatud, protsentuaalselt on raske öelda, millises ulatuses. Tööd, mis olid osaliselt valmis, neid ei saanud eraldi kasutada. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks on vaja tervet toodet. Toodet enda käsutusse kostja ei ole saanud (II kd tl 190-195). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt sai osa töödest valmis, kujundus oli ilus, aga PDF-faile ei olnud võimalik saada. Toodet ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kohtul puudub alus kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlustest kahelda, et toode ei ole lõplikult valmis ning, et kostja ei ole toodet asunud kasutama (II kd tl 196-201). Nimetatut kinnitab ka kohtule poolte poolt edastatud ekirjavahetus. Puudub vaidlus, et esialgse lepingu alusel pidid tööd valmis olema 28.02.2015. Tööd nimetatud ajaks valmis ei olnud. 23.04.2015-24.08.2015 e-kirjavahetusest (I kd tl 84-99, tõlge II kd tl 3-11) nähtub, et 02.07.2015 seisuga oli valmis üksnes disain (I kd tl 93, tõlge II kd tl 8). Kostja on korduvalt uurinud, millal tööd valmivad. Hageja on kinnitanud tööde venimist ja lubanud tööd lõpetada augustiks 2015. Puudub vaidlus, et augustiks 2015 tööd ei valminud. Hageja on keeldunud 24.08.2015 e-kirjas tööde teostamisest, kui kostja oma tasusid ei tasu (I kd tl 96, tõlge II kd tl 10). 30.09.2015 sõlmisid pooled lepingu lisa tööde valmimise tähtaegade ja tasude tasumise osas, mille järgi tööd pidid valmima hiljemalt 22.10.2016 (I kd tl 109, tõlge II kd tl 16 ja 112). 12.10.2015 e-kirjast nähtub, et hageja on teavitanud kostjat, et „nüüd on kõik testserveris üleval ja kogu voog toimib alates mallist kuni PDFi loomise ja trükikotta saatmiseni“ (I kd tl 110, tõlge II kd tl 17). 13.10.2015 on kostja teavitanud, et testkeskkonnast töötab üksnes 10% koguprotsessist ning on palunud üles panna koguprotsessi (II kd tl 51-52). 13.10.2015 on
hageja edastanud kostjale õpetuse testkeskkonna kasutamiseks (II kd tl 53-54), millele kostja on vastanud, et ikka ei ole võimalik testkeskkonda kasutada (II kd tl 55-56). Hageja on vastanud 13.10.2015 ning selgitanud, et üles tuleb laadida mallid (II kd tl 57-58). 13.10.2015 teavitab kostja, et uurib oma inimestelt, kas nad teevad midagi valesti (II kd tl 59-60). 20.10.2015 on hageja teavitanud kostjat, et neil töötab kõik valatult ning ei tea, milles kostja probleemid seisnevad (II kd tl 61-62). 22.10.2015 on kostja teavitanud, et kostjal on jätkuvalt probleemid sisse logimisega PrintUIsse, uued üles laetud mallid ei ole saadaval ka peale 24 tundi ootamist testkeskkonnas. Kostja annab teada, et ei ole saanud seda, mida hageja on lubanud (I kd tl 114, tõlge II kd tl 19). 05.11.2015 on kostja soovinud teada, et millal saab edasi minna ja millal on oodata lahendusi ning vastuseid küsimustele (II kd tl 63), millele hageja on teavitanud, et ootab kostja makset (II kd tl tl 63-64). 27.11.2015 e-kirjas on kostja selgitanud, et maksesüsteem, objektisildid ei ole arendatud, kostja on maksed teinud, kuid hageja ei ole „valmis ja käigus toodet“ teinud (I kd tl 116, tõlge II kd tl 20). 10.12.2015 on kostja teavitanud hagejat, et tööd ei ole jätkuvalt tehtud (II kd tl 72), millele hageja on vastanud 10.12.2015, et kuna maksed on hilinenud, siis ei saanud hageja ka töid teostada ning enamus kostja poolt soovitust eeldab lisaeelarvet (II kd tl 71 pöördel). 18.12.2015 teavitab kostja hagejat, et ei ole midagi hagejast kuulnud ning soovib teada, millal on näha edusamme makelaars.medias ning, mis kuupäeval makelaars.media on üleval ja töötab (II kd tl 71 ja pöördel). 28.12.2015 on hageja teavitanud, et on tekkinud probleemid seoses maksetega Xxx (II kd tl 71). 09.01.2016 on kostja teavitanud, et ei saa edasi minna asjadega, kui kostja 27.11.2015 esitatud soovid ja küsimused ei ole täidetud (II kd tl 70 pöördel). 11.01.2016 e-kirjas (II kd tl 69-70) on hageja keeldunud väidetavate lisatööde tegemisest ning soovinud, et kostja allkirjastaks 15.12.2015 eesti keelse kokkuleppe (I kd tl 139), kus kinnitaks, et kõik seni tehtud tööd on teostatud ja vastavad lepingu tingimustele ning kostjal pretensioonid puuduvad ja puudub õigus tugineda töödes esinevatele puudustele, millest kostja keeldus. 21.12.2015 e-kirjast nähtub, et kostja on teavitanud, et kostja ei saa kinnitada, et kõik tööd on lõpetatud. Tööd ei ole lõpetatud (II kd tl 31). 17.02.2016 e-kirjas on soovinud kostja teavet, millal töö saab lõpetatud ning on märkinud, et link xxx töötab (II kd tl 73-74). 16.03.2016 on kostja soovinud teada, millal saab uuendusi testida, ühtegi uuendust ei ole http://makelaars.thorgate.eu/app/ (II kd tl 75-76). 18.03.2016 on hageja teavitanud, et kõik võlgnevused peavad olema tasutud (II kd tl 77-78). 12.04.2016-12.05.2016 e-kirjadest nähtub, et hageja keeldub töid lõpetamast, kui kostja ei tasu ära tasumata summasid (I kd tl 143-151, tõlge II kd tl 31-34). 07.06.2016 – 03.07.2016 e-kirjavahetusest nähtub, et hageja keeldub jätkuvalt tööde lõpetamisest, kui kostja enda tasu tasumise kohustust ei täida. Kostja on seisukohal, et on enda kohustused seoses tasu tasumisega täitnud ja soovib tööde ja dokumentatsiooni üleandmist, kuna töid ei ole üle antud (I kd tl 161-164).
57.Eeltooduga on tõendatud, et hageja ei ole kostjale toodet üle andnud ning, et kostja ei ole asunud toodet ega toote osasid kasutama. Eeltoodust nähtub, et kostja on saanud üksnes testserveris toodet testida ning on heas usus, et toode valmib, jätkanud hagejale tasude tasumist. Eeltoodud kirjavahetusest nähtub, et kostja on kogu aeg juhtinud hageja tähelepanu töödes esinevatele puudustele ning asjaolule, et kostjal puudub võimalus toodet kasutada ning on andnud pidevalt täiendavaid tähtaegasid tööde lõpetamiseks. Hageja on ise kinnitanud, et toode ei ole valmis. Seega ei ole hageja täitnud 24.11.2014 lepingu punktist 4 tulenevat kohustust ega täitnud lepingut täies ulatuses ega ole seda kostjale üle andnud. Kuna hageja ei ole lepingut täies ulatuses täitnud ning töö ei ole kostjale üle antud, siis ei ole hageja töötasu nõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal on õigus keelduda töötasu, käesoleval juhul käibemaksu osa, tasumisest.
58.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Vastuhagi
59.Kostja palub: 1) välja mõista kostjalt võlgnevus 27 424,80 eurot; 2) välja mõista kostjalt kahju 129 060 eurot ja alates otsuse jõustumisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjult kuni kahju tasumiseni.
Lepingust taganemine
60.15.09.2017 menetlusdokumendis on kostja esitanud vastuhagi täienduse (II kd tl 126-131). Vastuhagi täienduse kohaselt taganeb kostja hagejaga sõlmitud lepingust ja selle mistahes lisadest, sh 30.09.2015 lisast ning taotleb hagejalt kostjale tagastada rahalised vahendid kogusummas 27 424,80 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub alus lepingust taganemiseks. Kostja ei ole tõendanud lepingu rikkumist ning tõendamata on, et lepingust on taganetud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole esile toonud, milline oli kostja eriline huvi pooltevahelises lepingus. Kostja on tasunud hagejale tasu, võtnud töö vastu ja küsinud nõu töö toimimise osas. Kostja vaatas tööd üle ja kostjale selgus, et vaja on veel täiendavaid töid. Hageja keeldus täiendavate tööde tegemisest.
61.Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli õigus hageja lepingurikkumise tõttu lepingust taganeda, kas ta tegi seda mõistliku aja jooksul ja kas tal on seetõttu õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist.
62.Lepingust taganemise õiguslikuks aluseks on VÕS § 116. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
63.Kohus selgitab, et lepingust taganemise, nagu iga muu õiguskaitsevahendi efektiivse kasutamise tingimus on see, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleks taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118; § 188 lg 1), sisulise (materiaalse) eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Vastavate eeldusete tõendamiskoormis lasub vastuhagi esitajal. Juhul kui kostja taganes lepingust kehtivalt, on tal VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi õigus nõuda hagejalt tagasi töövõtutasu ja sama paragrahvi sama lõike kolmanda lause järgi intressi. Juhul kui hageja jääb kostja nõuete täitmisega viivitusse, on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist VÕS § 113 lg 1 järgi.
64.Puudub vaidlus, et kostja on 24.11.2014 lepingust ja 30.09.2015 lepingu lisast taganemiseks esitanud taganemisavalduse 15.09.2017. Hageja on taganemisavalduse kätte saanud 18.09.2017. Kohus märgib, et lepingu taganemisavalduse saab lugeda vastaspoolele põhimõtteliselt esitatuks, kui see avaldus sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte vastaspoolele. Seega on taganemisavaldus hagejale esitatud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on lepingut rikkunud ning ei ole kostjale täielikult andnud disaini- ja tarkvaraarendust. Seega on kostjal põhimõtteliselt õigus lepingust taganeda juhindudes VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes, kuna kostja on jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis.
65.Kohus on aga seisukohal, et kostja on minetanud õiguse 24.11.2014 lepingust ja 30.09.2015 lepingu lisast taganemiseks. Lepingust taganema õigustatud lepingupool kaotab VÕS § 118 lg 1 p
1 järgi õiguse lepingust taganeda, kui ta ei esita taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on iseenesest kohtu diskretsiooniotsustus, st kohus peab asjas esiletoodud kõiki asjaolusid arvestades hindama, millise aja jooksul võis samas olukorras olev isik mõistlikult eeldada, et lepingupool võib lepingust taganeda. Tuvastamaks, kas lepingupool taganes lepingust mõistliku aja jooksul, tuleb esmalt selgitada, millisest hetkest alates hakkab lepingust taganemise tähtaeg kulgema. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui lepingust tulenevat kohustust on oluliselt rikutud. Lepingust taganemise mõistlik aeg hakkab VÕS § 118 lg 1 p 1 mõttes kulgema samuti alates ajast, mil lepingust taganeda sooviv pool sai või pidi teada saama olulisest lepingurikkumisest. Seega on tähtis, millal hageja rikkus lepingut oluliselt ja millal kostja sai sellest tead. Olulise lepingurikkumisega on VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi tegemist eelkõige juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Sellest tulenevalt hakkab lepingust taganemiseks ettenähtud mõistlik aeg kulgema alates sellest, kui lepingupool sai või pidi teada saama lepingu rikkumisest, mille tõttu jäi ta olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis.
66.Kohus on seisukohal, et kostjale pidi olema hiljemalt 30.06.2016 teada, et hageja ei täida oma kohustusi tööde üleandmise osas enne, kui kostja on tasunud 3052,80 eurot (I kd tl 161-162). Kuna kostja keeldus täiendavate tasude tasumisest, siis pidi kostjale olema nimetatud ajast selge, et kostja jääb ilma sellest, mida kostja õigustatult lepingust ootas. Kostja pidi mõistliku inimesena aru saama, et hageja ei anna kostjale lepingujärgset tööd ega dokumentatsiooni üle ning seda veel olukorras, kus kostja ei pääsenud enam kontole ligi juunist 2016 (I kd tl 69, p 1.29). Isegi, kui kostja ei saanud nimetatud ajal aru, et hageja lepingut ei täida, siis kostja on kinnitanud, et hiljemalt 10.10.2016 oli kostjale selge, et kostja jääb ilma sellest, mida õigustatult lepingust ootas. Seega on kostja, taganedes 24.11.2014 lepingust ja 30.09.2015 lepingu lisast umbes aasta (15.09.2017) hiljem kohtu hinnangul minetanud õiguse lepingust taganemiseks VÕS § 118 lg 1 tähenduses. Seega ei ole kostjal õigust nõuda ka tasutud töövõtutasu 27 424,80 eurot tagamist. Seega jääb kostja vastav nõue rahuldamata. Kahju hüvitamise nõue
67.Kostja märgib seoses kahju nõudega, et hageja ei valmistanud töövõtulepinguga ette nähtud tööd tähtaegselt 28.02.2015 ega täiendava tähtaja jooksul 10.10.2016. Kuna hageja jättis enda kohustused täitmata, ei saanud kostja täita enda teenuste osutamise lepingust tulenevaid kohustusi kliendi xxx b.v ees. Klient esitas kostja vastu leppetrahvi nõude 129 060 eurot. Kostjal on seeläbi tekkinud kahju. Hageja on seisukohal, et kahju hüvitamise nõue on põhjendamata ja alusetu. Hagejale ei olnud teada, et kostja on sõlminud lepingu xxx b.v-ga ning, et kostja plaanib hageja poolt valmistatud tarkvara edasi müüa kolmandale isikule. Hagejale ei olnud ega saanudki olla kahju ette nähtav.
68.Kahju hüvitamise nõude aluse annab kostjale VÕS § 115 lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Täiendava tähtaja võib jätta andmata VÕS § 115 lg 3 kohaselt, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja võib jätta andmata ka siis, kui töövõtja on puuduste kõrvaldamise kohustuse täitmisest keeldunud. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda
kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
69.Puudub vaidlus, et 24.11.2014 lepingu alusel pidid tööd valmina 28.02.2015. Nimetatud tähtajaks tööd ei valminud. Puudub vaidlus, et 30.09.2015 lepingu lisa alusel pidid tööd valmima hiljemalt 22.10.2015. Puudub vaidlus ning otsuse punktis 52 tuvastatud asjaoludega on tõendatud, et nimetatud tähtajaks lepingujärgseid töid hageja kostjale üle ei andnud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja edastanud hagejale 01.10.2016 lepingu täitmise nõude, kahju hüvitamise nõude ja lepingu ülesütlemise avalduse ja lepingu alusel seni tehtud töö üleandmise nõude, juhul kui lepingut ei täideta (I kd tl 152-153). Kostja andis hagejale täiendava tähtaja hiljemalt 10.10.2016. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ning kohus ei ole tuvastanud eelnevalt, et hageja on tööd kostjale üle andnud hiljemalt 10.10.2016. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole kostjale töid üle andnud. Seega on hageja lepingut rikkunud VÕS § 115 lg 1 tähenduses.
70.Kohus on aga seisukohal, et hageja ei vastuta kostjale väidetavalt tekkinud kahju eest ning väidetav kahju ei saanud olla hagejale ettenähtav.
71.Kostjale on tekkinud väidetavalt kahju, kuna kostja on sõlminud 25.11.2014 teenuste osutamise lepingu kliendiga xxx b.v-ga, kes tegutseb nimega xxx (I kd tl 80-83). Teenuste osutamise lepingu kohaselt kostja pidi kliendile müüma kostjale väljatöötamisel oleva tarkvaraplatvormi makelaars.meida hiljemalt 28.02.2015. Tarkvaraplatvormi tarnimata jätmisel oli kliendil õigus arvestada trahvina kostja kolme töötaja personalikulud 2390 eurot brutos töötaja kohta kuus kuni tarkvara tarnimiseni. Klient esitas kostjale trahvinõude arved 31.12.2015 arve 201530274 ja 14.11.2016 arve 201610388 kokku 129 060 eurot (I kd tl 159-160). Kostja on tasunud 78 870 eurot 08.12.2016 (II kd tl 86).
72.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejale teatanud, et hageja poolt valmistatav disaini- ja tarkvaararendus müüakse edasi kolmandale isikule. Poolte vahel sõlmitud 24.11.2014 lepingust, 30.09.2015 lepingu lisast ning poolte vahel peetud e-kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks kordagi teavitanud hagejat, et toode müüakse edasi kolmandale isikule ning kui toode ei valmi tähtaegselt, siis tekib kostjale kahju, mille hageja on kohustatud hüvitama. Asjaolu, et xxx b.v töötaja on hagejaga tööde teostamise ajal suhelnud, ei tõenda, et hageja oli toote müümisest edasi kolmandale isikule teadlik. Kostja enda valik on, keda kostja valib ennast esindama. Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et kirjalikult hagejat ei ole teavitatud toote edasi müümisest (II kd tl 192). Hageja vande all antud selgitusi, et kostja on teavitanud kostjat toote edasimüümisest ja kahjust suuliselt, ei tõenda ükski teine kohtule esitatud tõend.
73.Kohus on ka seisukohal, et kostjale ei ole ka kahju tekkinud. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt oli tunnistajal leppetrahvi esitamise nõue, kuid tunnistaja ei tea, et ta oleks vastava nõude esitanud ja, et nõue on tasutud. Lisaks on tunnistaja selgitanud, et kostja on koostöös kliendiga otsustanud leppetrahvnõuete esitamise, et tegemist oli pooltevahelise kokkuleppega (II kd tl 196201). Lisaks nähtub, et 31.12.2015 arve 201530274 summas 78 870 eurot on esitatud perioodi 01.05.2015-31.12.2015 eest ja 14.11.2016 arve nr 201610388 summas 50 190 eurot on esitatud perioodi 01.01.2016-01.11.2016 eest (I kd tl 159-160), samas kui hageja ja kostja on esmalt sõlminud 30.09.2015 lepingu lisa, mille kohaselt tööd pidid valmima 22.10.2015 ning hiljem on kostja pikendanud tööde esitamise tähtaega kuni 10.10.2016. Seega kostja teades, et tööd ei ole teostatud tähtaegselt ja pikendades tööde valmimise tähtaegasid, oleks pidanud vastavaid
tähtaegasid pikendama ka oma kliendiga. Lepingu muutmata jätmisel kliendiga, on kostja ise endale tahtlikult kahju tekitanud. Kahju tahtlikku tekitamist tõendab ka tunnistaja ütlus, et nõuded esitati omavahelisel kokkuleppel. Ühtegi teist tõendit, et üldse väidetav kahju kliendile tekkis seoses kostja poolt toote tarnimata jätmisega, kohtule esitatud ei ole. Üksnes arve esitamine kohtu hinnangul kahju tekkimist ei tõenda. Hageja ei saa vastutada kostja ja kolmanda isiku vaheliste lepinguliste suhete eest ning asjaolu eest, et kostja on otsustanud koos kolmanda isikuga leppetrahvinõuete esitamise, et tekitada seejärel kahjunõue.
74.Eeltoodust tulenevalt on kostja kahjunõue tõendamata ja põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
75.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
76.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, siis jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Nele Atonen Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.