Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 6. novembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik (registrikood 90004527) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Eestkosteasutus: Saue vald (vallavalitsuse kaudu), esindaja Sirli Sõstar-Peerna
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 6. novembri 2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.
3.Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatriakliinik) esitas
4.novembril 2019 Pärnu Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (taotlus), millega taotles XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 4 päevaks ja selle ravi pikendamiseks üle 4 päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.
2.Puudutatud isik hospitaliseeriti psühhiaatriakliiniku statsionaarsesse osakonda
1.novembril 2019 kell 22.15 esialgu ravikokkuleppel, kuid valvearsti otsusega kohaldati tema suhtes 3. novembril 2019 kell 13.45 tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist haiglaravi.
3.Arsti arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse kulu kohta järgmine. Puudutatud isik hospitaliseeriti erakorraliselt. Ta on haigusest tulenevalt viimastel nädalatel korduvalt teadmata suunas lahkunud ja igasugused kontaktid lähedastega katkestanud. Sõidab sihitult mööda Eestit, avaldas soovi minna üksi elama aastaid hooldamata talumajja. Iseseisev toimetulek on juba aastaid sügavalt häiritud. Ravimeid võtab oma äranägemise järgi ja teeb korduvalt katseid ravimite tarvitamine lõpetada, põhjustades sellega ohtu iseenda tervisele, sest määratud ravimite tarvitamise järsul lõpetamisel on suur risk krambihoo tekkeks, mis on eluohtlik. Keeldub nii haiglaravist kui ka tugiteenustest. Tal on varem diagnoositud paranoiline skisofreenia. Ravimata psühhoos põhjustab järjest süvenevat ajukahjustust. Puudutatud isikuga on raske saada sisulist kontakti. Silmsidet väldib, vaid harva vaatab kaasvestleja näkku. Mõttekäik on väga rigiidne ja hüplik, keerleb luulumõtete ümber. Ta on veendunud, et on oma elu täielikult ära rikkunud. Avaldab, et on nooruses midagi hirmsat korda saatnud, aga keeldub sisu avaldamast, sest see „käib tema au pihta“. Ei suuda praeguses Eesti ühiskonnas elada, kuna see on liialt „digitaalne“. Tunneb, et on ravile tulemisega endal „margi täis teinud“. Haiguskriitika puudub, süüdistab osaliselt oma halvas enesetundes ravimeid, millest soovib vabaneda. Avaldas valvearstile, et ei ole nõus ravile jääma, sest igal pool on kaamerad ja tundub, et salvestisi avaldatakse Youtube’is. Avaldab aktiivselt suitsiidmõtteid. Puudutatud isikul esineb paranoidse skisofreenia ägenemine, mistõttu käitumine ja igapäevaeluga hakkama saamine on oluliselt häiritud. Ta vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja turvalist kontrollitud ravikeskkonda kuni vaimse seisundi paranemiseni. Haiglaravita jäämisel võib eeldada terviseseisundi halvenemise süvenemist (psühhootilise häire ravita jäämisel kujuneb ajukahjustus, mille tõttu hilisem psüühilise seisundi paranemine on järjest vähem tõenäoline) ning ennasthävitava käitumise realiseerumist, millega paneb ohtu enda tervise, julgeoleku ja elu. Põhiline põhjus muu ravisekkumise võimatuse tõttu on puudulik haigusteadvus ning ravisoostumus. Kuna selline haigusseisund on püsinud ja süvenenud pikema aja jooksul, on ette näha pikemat ravivajadust kui 4 päeva.
4.Raviarst selgitas ärakuulamisel maakohtule, et puudutatud isikul on psühhootiline häire ilmselt üle 10 aasta. Ta on tulnud ja läinud ravilt, iseseisvalt ravimeid võtta ei taha ja arvab, et ravimite võtmisest tuleks üldse loobuda. Ravimi asendamist on pakutud, aga ta ei ole nõus. Tahab saada terveks ilma ravimiteta, mis ei ole võimalik. Patsient saab aru, et ta on haige, aga ei tunnista ravi vajadust ning kuna ta ei ole pikemat aega ravi õigesti saanud, siis võtab see aega, kiiret tulemust ei oska loota. Ta on ohtlik eelkõige iseendale. Puudutatud isiku mõttekäik on väga kitsas ja oma hirmudes süvitsi. Puudutatud isik elab koos emaga, kes on ka haiglaravil viibinud, puudutatud isik on seda korraldanud, et ema ravile viia ja ta tunneb end ka sellepärast süüdi. Objektiivsust süütundel ei ole. Hetkel on puudutatud isikul diagnoos skisofreenia (F20.2), aga see ei ole kindel, sellele võib veel midagi lisanduda, tunduvad ka autistlikud jooned olevat. Ravimitest vajab antipsühhootikume, meeleolustabilisaatoreid ja rahusteid võib-olla. Ravi ta kindlasti vajab, tema senine iseendaga toimetulemine ei ole tulemust andnud. Valvearst pühapäeval proovis patsiendi emaga ühendust võtta, aga emaga suhelda sisuliselt ei saanud. 2 (5)
5.Puudutatud isik oli ärakuulamisel negatiivselt meelestatud ja kinnitas, et haiglasse jääda ei soovi. Ravimitest tahab loobuda, et olla kaine mõtlemisega. Ravimid määrati talle masenduse ja enesetapumõtete pärast. Ta ei saa kinnises ruumis olla, tekib vajadus väljas olla. Talle on määratud Tallinnas koht, aga ta ei soovi sinna minna, ta ei taha üldse Tallinnas olla. Ravimitel on kõrvalsümptomid, mis talle ei meeldi, aga asendust pole pakutud. Samas ei soovi ta ka teisi ravimeid. Tunnistab, et tal on raske ühiskonda sulanduda, teised inimesed häirivad teda. Ei osanud öelda, kuhu ta haiglast vabanemisel läheks, ja kinnitas, et vastu tahtmist ei ole varem haiglas ravil viibinud. Samuti häirivad teda haiglas olevad kaamerad. Ravi lõpetamisega on ta 4 päeva magamata olnud ja oksendanud. Leiab, et oleks võib-olla pidanud kuskile minema ja 10 päeva ära kannatama ise. Ravi pikendamine teeb asja ainult hullemaks, sest ta oleks kogu aeg pinge all. Talle tulevad enesetapu mõtted, kui suurem masendus on. Ravi teeb tuimaks ja üksluiseks. Puudutatud isik ei teadnud, kas ta emal on tervisega probleeme olnud ega osanud kinnitada ema telefoni numbrit. Ka oma vanust aastates puudutatud isik kohtule ei öelnud, samas pidas ennast juba vanaks meheks.
6.Puudutatud isiku esindaja toetas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 40 päevaks.
7.Maakohus rahuldas 4. novembri 2019 määrusega psühhiaatriakliiniku taotluse osaliselt ja rakendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga kuni 4 päeva alates tema 3. novembrist 2019 kell 13.45 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest, st kuni 7. novembrini 2019 kell 13.45. Maakohus lubas kasutada puudutatud isiku suhtes spetsiifilist ravi antipsühhootikumidega ja selgitas puudutatud isikule õigust saada riigi õigusabi korras esindaja esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse esitamiseks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus pikendas 6. novembri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga kuni 40 päeva, st kuni 13. detsembrini 2019 kell 13.45. Ühtlasi andis maakohus loa kasutada puudutatud isiku suhtes spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumide, meeleolustabilisaatorite ja rahustitega.
8.1.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. TsMS § 534 lg 2 ja PsAS § 13 lg 1 järgi on psühhiaatrikliiniku juhataja õigustatud esitama kohtule avaldust puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravitähtaja pikendamiseks.
8.2.Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isikul esineb paranoidse skisofreenia ägenemine (F20.2), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida (mõttekäik ja kõne seoslikkus vähene ja koostöövõime ja haigusteadvus 3 (5)
puuduvad, soovib inimeste seast ära minna, avaldab mõjustuselamusi, paranoilisi luulumõtteid sh suitsiidmõtteid). Haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu iseenda elu, tervist ja julgeolekut (psühhootilise häire ravita jäämisel kujuneb ajukahjustus, mille tõttu hilisem psüühilise seisundi paranemine on järjest vähem tõenäoline, lisaks esineb reaalne suitsiidioht). Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane (puudutatud isik ei teadvusta endale haiguse tõsidust ja selle ravivajadust, on mitmeid kordi lõpetanud ilma arsti ettekirjutuseta rohtude võtmise, millega on pannud enda elu (suitsiidimõtted) ja tervise (krampide tekkimise võimalikkus) ohtu). Puudutatud isiku seisund pole muutunud võrreldes hospitaliseerimise ajaga ning psühhootiline seisund püsib, haiguskriitika ja ravisoostumus on puudulikud. Ravita jäämisel kujuneb ajukahjustus, mille tõttu hilisem psüühilise seisundi paranemine on järjest vähem tõenäoline. Pole kahtlust, et ravita jäämine halvendab puudutatud isiku terviseseisundit. Kuna puudtatud isiku haigusteadvus ja ravisoostumus on puudulikud, siis muu psühhiaatriline abi ei ole võimalik ega küllaldane. Puudutatud isiku tervise kaitse väljaspool psühhiaatriakliinikut pole tagatud.
8.3.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ning tema puudulikku ravisoostumust, tuleb jaatada talle tahtevastase ravi osutamise vajalikkust ja kasutada spetsiifilist ravi antipsühhootikumidega, et tema tervislik seisund kontrolli alla saada.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Puudutatud isik leiab, et ta ei vaja pikemat ravi ega üleüldse haiglaravi või haiglas viibimist ja ta saab iseseisvalt oma eluga hakkama. Eitab suitsiidset käitumist. Ta soovib koheselt haiglast lahkuda, on arvamusel, et saab terveks ravimeid tarvitamata. Ravimeid ei soovi, kuna need teevad uimaseks ja tekitavad muid kõrvalmõjusid. Leiab, et saab terveks ka kodustes tingimustes. Soovib haiglast lahkuda kuna on klaustrofoobiline. Tahab välja, ei kannata pikalt viibida kinnistes ruumides.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis avaldajale ja eestkosteasutusele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja ja eestkosteasutus vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 28. novembril 2018.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Nõustuda ei saa puudutatud isiku seisukohaga, et tema haiglasse paigutamise tingimused polnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel täidetud. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on vastavate eelduste olemasolu piisavalt põhjalikult analüüsinud, tuginedes seejuures raviarsti arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tahtest olenematu ravi kohaldamine on põhjendatud. 4 (5)
13.Määruskaebuse väited, mille kohaselt puudutatud isik leiab, et ta ei vaja ravi ega pea võtma ravimeid, on vastuolus raviarsti arvamuses märgituga. Nähtuvalt raviarsti arvamusest esineb puudutatud isikul paranoidse skisofreenia ägenemine (F20.2), mistõttu tema käitumine ning igapäevaeluga hakkama saamine on oluliselt häiritud. Pikemal vestlusel avaldab mõjustuselamusi, paranoilisi luulumõtteid. Ta vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ning turvalist kontrollitud ravikeskkonda kuni vaimse seisundi paranemiseni. Haiglaravita jäämisel on jätkuvalt eeldada terviseseisundi halvenemise süvenemist (psühhootilise häire ravita jäämisel kujuneb ajukahjustus, mille tõttu hilisem psüühilise seisundi paranemine on järjest vähem tõenäoline) ning ennasthävitava käitumise realiseerumist, millega paneb ohtu enda tervise, julgeoleku ja elu. Põhiline põhjus muu ravisekkumise võimatuse tõttu on puudulik haigusteadvus ning ravisoostumus. Raviarsti hinnangul on puudutatud isikul raske psüühikahäire ja tema seisund ei ole paranenud, seega on ta ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik nii enesele kui teda ümbritsevatele. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et eelnimetatud asjaoludel võib puudutatud isik ilma haiglaravita olla lähitulevikus ohtlik nii endale kui ka teistele teda ümbritsevatele isikutele. Samuti ei ole asjas alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt haiguskriitika, tema arvates ta haiglas olema ei peaks ja ravimeid ei vaja. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kohalik omavalitsus esitas 2. detsembril 2019 taotluse pikendada ravi veel kolmeks kuuks. Seega puudub alus eeldada, et ravivajadus on vahepeal ära langenud.
14.Eelnevast tuleneb, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ja on jätkuvalt täidetud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
15.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus täna eraldi määrusega.
16.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.