Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

1(4)

2-19-18847

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostjate vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise, vara tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt menetleb kostja I pankrotiasja ja hageja on võlgnik-pankrot. 31. oktoobril 2019 on toimunud kordusenampakkumine, mille käigus kostja I poolt on müüdud võlgnikust hageja vallasvara mõtteline osa 03. juulil 2010 surnud R B pärandvara ühisusest, sh 1/6 osa korteriomandi aadressil XXX. Asjaolu, et korteriomand oli müüdud kordusenampakkumise käigus kinnitab 31. oktoobri 2019 kordusenampakkumise akt. Vallasvara ehk mõtteline osa 03. juulil 2010 surnud R B pärandvara ühisusest kordusenampakkumise kaudu ostis kostja II. Tänaseks ostja on kantud kinnistusraamatusse nagu nimetatud korteriomandi kaasomanik. Hageja olnud teadlik kordusenampakkumise sisust ja asjast. Kordusenampakkumise toimumisest hageja sai teada vara kordusenampakkumise aktist, mis on koostatud 31. oktoobril 2019 kostja I poolt ja edastatud hagejale e-maili vahedusel. Hageja arvab, et kostja I kordusenampakkumise korraldamisel on rikkunud enampakkumine olulisi tingimusi ja seetõttu kordusenampakkumine oli ebaseaduslik.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega, mille tõttu ei ole võimalik hagi menetleda. TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 11 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid või kui hagiavalduses esitatud andmed ei võimalda kostja isiku tuvastamist. Kohus tuvastas, et esitatud hagiavaldusel puudub hageja esindaja originaalallkiri ning dokument pole allkirjastatud ka digitaalselt. Kohus ei anna hagejale täiendava aega puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse allkirjastamise osas, kuna hagiavalduses esinevad muud alused hagi menetlusse võtmast keeldumiseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks kordusenampakkumine, mis on toimunud 31. oktoobril 2019, mis oli korraldatud pankrotihalduri Hillar Villers poolt pankrotimenetluse raames ja mille käigus 2(4)

2-19-18847 oli müüdu vallasvara mõtteline osa 03. juulil 2010 surnud R B pärandvara ühisusest, kuna kostja I kordusenampakkumise korraldamisel on rikkunud enampakkumine olulisi tingimusi. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 136 lg 1 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seaduse (edaspidi TMS) § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kohus leiab, et hagejal puudub õigus esitada hagi pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohus on 25. aprilli 2012 lahendis nr 3-2-1-39-12 punktis 18 seisukohal, et PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ei PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Riigikohtu kolleegium leidis, et pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Seega ei tulene pankrotiseadusest võimalust pankrotimenetluses toimuva enampakkumise vaidlustamiseks. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Arvestades eeltoodut, ei ole hagejal õigus esitada TMS § 223 lg 1 alusel hagi pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning kohus jätab hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus ei võta menetlusse ka hageja nõudeid vara tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks, kuna nimetatud nõuded on esitatud eeldusel, et kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks. Kohus selgitab täiendavalt hagejale, et pankrotiseadus näeb ette järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. PankrS § 63 lg 2 kohaselt on halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse 3(4)

2-19-18847 võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetlusabi taotlus Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetlusabi taotluse, milles palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 3, menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning seega ei ole hageja menetluses osalemine edukas ja hagejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohus leiab, et hageja menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ning kostjad ei osalenud kohtumenetluses, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.