Tsiviilasi XX hagi Y OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise, päevaraha ja viivise väljamõistmiseks Y OÜ hagi XX vastu kahju väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13. mai 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
2 125 eurot 4 senti
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX); tehinguline esindaja Kaili Siilak Kostja (apellant) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Anneli Aab
Kohtuistung
RESOLUTSIOON:
13. november 2019
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 13. mai 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-10261 osas, milles maakohus märkis, et Töövaidluskomisjoni 6. juuni 2018. a otsus Y OÜ nõudes XX vastu kahjuhüvitise 1 181 euro 38 sendi väljamõistmiseks rahuldamata jätmise osas on jõustunud 7. juulil 2018. a (resolutsiooni p 3) ja täpsustada resolutsiooni p-i 1 kuupäevaga, mis ajast alates välja mõista Y OÜ-lt seaduses sätestatud määras viivis kuni nõuete kohase täitmiseni XX kasuks. Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu 13. mai 2019. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-18-10261 muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.1.Välja mõista Y OÜ-lt töötasu 1 168 eurot 17 senti (bruto), puhkusehüvitis 268 eurot 8 senti (bruto), päevaraha 111 eurot 85 senti, viivis 24 eurot 43 senti ja 1(9)
Tsiviilasi nr 2-18-10261 alates 24. maist 2018. a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis kuni nõuete kohase täitmiseni XX kasuks.
2.2.Jätta Y OÜ hagi XX vastu tekitatud kahju 453 euro 9 sendi väljamõistmiseks rahuldamata.
2.3.Jätta XX menetluskulud Y OÜ kanda.
2.4.Välja mõista Y OÜ-lt menetluskulud 3 210 eurot XX kasuks.
2.5.Välja mõista Y OÜ-lt viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni XX kasuks.
3.Rahuldada Y OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Y OÜ kanda.
5.Mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1 058 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kohtueelne menetluse käik
1.6. juuni 2018 otsusega nr 4-1/511/18 rahuldas töövaidluskomisjon XX (hageja või töötaja) avalduse Y OÜ (kostja või tööandja) vastu osaliselt ja jättis kostja avalduse hageja vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata täies ulatuses ning mõistis hageja kasuks välja veebruari 2018 ja märtsi 2018 eest töötasu summas 1 168.17 eurot, puhkusehüvitise summas 268.08 eurot, päevaraha summas 111.85 eurot, viivise 23. mai 2018 seisuga summas 24.43 eurot ja seadusjärgses suuruses viivise kuni kohustuse täitmiseni. Menetluse edasine käik
2.Kostja esitas 5. juulil 2018 maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjoni 6. juuni 2018 otsus läbi hagimenetluse korras avalduse rahuldatud ulatuses. Tsiviilasja numbriks sai 21810261.
Kostja esitas 5. juulil 2018 hagi hageja vastu kahju hüvitamiseks. Tsiviilasja numbriks sai 2-18-10288.
Maakohus liitis 15. augusti 2018 määrusega tsiviilasjad nr 2-18-10261 ja 2-18-10288 ühte menetlusse ning tsiviilasja numbriks jäi 2-18-10261. 2(9)
Tsiviilasi nr 2-18-10261 Andres Siniväli seisukohad
5.Kohtule esitatud dokumentidest selgub, et kostja tööandjana ja hageja töötajana sõlmisid
4.aprillil 2016 tähtajatu töölepingu nr 58, mille p-i 2.1. kohaselt asus hageja kostja juures tööle rahvusvaheliste vedude autojuhina. Hageja töötas täistööajaga ja töötasuga 430 eurot kuus. Hageja kohustus vedama kaupa pealelaadimisega Venneslast ja mahalaadimisega Kirkenes (Norra Kuningriik). Tööleping lõppes 12. märtsil 2018 töötajapoolse avalduse alusel. Kostja jättis hagejale välja maksmata töötasu ajavahemikul 1. veebruarist 2018 kuni
12.märtsini 2018 summas 1 168.17 eurot, puhkusehüvitise 268.08 eurot, päevarahad summas 192 eurot (6 päeva eest 32 eurot päevas). Hageja palub välja mõista kostjalt ka seaduses sätestatud viivise alates 13. märtsist 2018 kuni nõude kohase täitmiseni.
Hageja päevarahade nõue tuleneb seadusest, mis sätestab kostjal päevarahade maksmise kohustuse. Välislähetuses viibimist tõendavad laevapiletid. Kuigi poolte vahel oli väljakujunenud praktika, mille kohaselt maksis kostja päevaraha 32 eurot päevas, siis juhul kui antud asjaolu ei leia tõendamist, on kostjal kohustus tasuda päevaraha vastavalt seaduses sätestatud määra ulatuses.
Kostja kahjunõue ei ole põhjendatud, sest hagejal ei olnud selliseid töökohustusi, mida kostja väidab hagejat olevat rikkunud.
Hageja hinnangul ei ole kostja tasaarvestusavaldus kehtiv, sest TLS § 78 lg 1 ei luba tööandjal ilma töötaja nõusolekuta teha tasaarvestust töötaja töötasu nõudega ning VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele saab esitada vastuväiteid. Lisaks on kostja esitanud kohtumenetluses vaid 453.09 euro ulatuses kahjunõude, mistõttu ei saa väidetavat kogu kahju (1 634.47 eurot) tasaarvestada.
Kostja vastuväited
9.Kostja hinnangul on hageja rikkunud töölepingus olevaid töökohustusi, sest ei taganud kauba saajale 2 kaubaaluse kohalejõudmist.
10.18. jaanuaril 2018 laeti töötaja poolt juhitud veduki peale 17 alust kaubaga, mis nähtub kauba saatelehele märgitud kauba triipkoodidest, mida on kokku 17 tükki. Mahalaadimisel on kauba saaja teinud saatelehele märke norra keeles fått 15 stk, st kätte saadud 15 tükki. Seega on veo käigus läinud kaduma kaks alust kaubaga. Ülaltoodu tõttu kandis seoses kõnealuse kauba kaotsiminekuga kahju kauba saatja B ASA. B ASA esitas oma lepingupartnerist vedajale, st C AS-ile, kahjuarve summas 15 727.36 NOK. Vedaja C AS esitas omakorda kostjale, kui C AS-i allvedajale seoses vastava kahjuga arve nr 102614 summas 15 727.36 NOK, millelt nähtub, et 2 ühikut kaupa ei jõudnud Kirkenesse. Seega on tööandjale tekkinud kahju summas 1 634.47 eurot (NOKide ümberarvestus EURideks).
11.Kostja hinnangul pidi hageja täitma enda tööülesandeid heaperemehelikult, lojaalselt ja vastava hoolsusega, mida hageja on aga käesolevaga rikkunud. Hageja raske hooletuse tagajärjel tekkis kahju, kui läks kaotsi 2 kaubaalust, sest hageja pidi tulenevalt enda töö iseloomust ja üldisest käigust kontrollima peale laaditava kauba koguseid.
12.Kostja ei vaidlusta hageja saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõuet summas 1 181.38 eurot (netos), vaid on selle töövaidluskomisjonis tasaarvestanud. Seega on tööandjale tekkinud kahju suuruses 453.09 eurot (1 634.47 - 1 181.38).
3(9)
Tsiviilasi nr 2-18-10261
13.Juhul kui kohus asub seisukohale, et hageja päevarahade nõue kuulub rahuldamisele, siis teeb kostja tasaarvestusavalduse ka selle nõude osas ning palub hagejalt välja nõuda kahju summas 261.09 eurot (453.09 – 192). Maakohtu otsus
14.Pärnu Maakohus 13. mai 2019 otsusega mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1 168.17 eurot (brutos), puhkusehüvitise 268.08 eurot (brutos), päevaraha 111.85 eurot, viivise 24.43 eurot ja seadusjärgse viivise kuni nõuete kohase täitmiseni. Maakohus jättis kostja hagi hageja vastu tekitatud kahju 453.09 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus märkis otsuse resolutsiooni p-is 3, et Töövaidluskomisjoni 6. juuni 2019 otsus Y OÜ nõudes XX vastu kahjuhüvitise 1 181.38 euro väljamõistmiseks rahuldamata jätmise osas on jõustunud 7. juulil 2018. Hageja menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis summas 3 210 eurot kostjalt hageja kasuks välja koos seaduses sätestatud viivisega kuni kohustuse kohase täitmiseni.
15.Maakohus leidis, et kuna kostja võttis hagi töötasu ja puhkusehüvitise nõuete osas õigeks, kuulub hagi töötasu 2018 veebruari- ja märtsikuu eest summas 1 168.17 eurot (brutos) ning põhipuhkuse hüvitise summas 268.08 eurot (brutos) rahuldamisele.
16.Maakohus asus seisukohale, et tõendatud on hageja välislähetuses olek ajavahemikul 510. märts 2018, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seaduses sätestatud määras, s.o 22.37 eurot päevas päevaraha viie päeva eest, mis on kogusummas 111.85 eurot.
17.Samuti pidas kohus põhjendatuks hageja seaduses sätestatud määras olevat viivisenõuet hageja nõuetelt kogusummas 1 548.10 eurot kuni 23. maini 2018 summas 24.43 eurot ning edasi kuni nõude kohase täitmiseni.
18.Maakohus leidis, et kuna Töövaidluskomisjoni 6. juuni 2018 otsusega jäeti kostja avaldus hageja vastu täies ulatuses rahuldamata ning kostja esitas kostja vastu kohtule hagi üksnes kahju 453.09 euro väljamõistmiseks ning käesolevas menetluses ei ole kostja toonud esile tasaarvestusavalduse aluseks olevaid asjaolusid nõudele kogusummas 1 634.47 eurot, siis on töövaidluskomisjoni otsus osas, millega jäeti Y OÜ kahjunõue rahuldamata, 1 181.38 euro väljamõistmata jäetud osas jõustunud.
19.Kostja kahjunõude kohta tuvastas kohus hageja vande all antud selgitustest ja kohtule esitatud tõenditest, et hageja, kui rahvusvaheliste vedude autojuht, lähtus kauba vastuvõtmisel ainult esialgsest töökorraldusest, s.o manifestist, ja kuulas ka kaubasaatja laadija väidet, et kaupa võib olla rohkem kui dokumentides kirjas. Kui hageja oleks teadnud, milline dokument on primaarne, s.o millise dokumendi järgi oleks pidanud kontrollima pealelaaditud kauba koguse vastavust dokumendile ja kuidas käituma, kui tegelik pealelaaditud kauba kogus ei vasta dokumendis toodud andmetele, siis oleks hageja kontrollinud allkirja vastu võetud kauba koguseid saatelehtedel olevate andmetega, oleks ta avastanud kauba puudujäägi ja kahju olnuks välditav. Kuid hageja vastavalt oma teadmistele arvas, et manifest ja saateleht on võrdse kaaluga dokumendid ning nendes dokumentides olevad andmed on ühesugused. Hageja kontrollis, et manifestil olevate andmete järgi laaditi kaupa veokile rohkem kui ette nähtud. Seega on hageja täitnud oma töökohustusi vastavalt temal olevate teadmiste baasil. Kuna tal eriväljaõpe ekspediitori ameti tööülesannete täitmiseks puudus, siis ei saa hagejalt ka tegutsemist vastavate teadmiste baasil nõuda. Kohus leidis, et kauba tegelik vedaja ei olnud süüdi selles, et 4(9)
Tsiviilasi nr 2-18-10261 kaubasaatja oli edastanud erinevad dokumendid, mille andmed erinesid teineteisest, samuti ei laadinud tegelik vedaja kaupa vähem veokisse.
20.Kohus leidis, et tegelikul vedajal, s.o hagejal, puudus kauba pealelaadimise õigus. Kauba saatjaks oli B ASA, kes laadis 18. jaanuaril 2018 koorma veokile. Hageja vande all antud seletusega leidis tõendamist, et B ASA laadis veokile 15 kaubaalust 17 kaubaaluse asemel S AS-i jaoks. Kuna menetluses on esile toodud, et ka teised kaubasaajad said rohkem kaupa, kui saatelehtedel kirjas, siis ei saa vaid saatelehtedel olevatest triipkoodidest teha järeldust, et reaalselt B ASA tõstukijuht laadis hageja juhitud veokile 17 kaubaalust S ASi jaoks. Seega esineb võimalus, et B ASA-le tekkis kahju tema enda tegevuse tõttu. Vastupidist tõendatud ei ole. Seega kostja ei vastuta kahe kaubaaluse, mille saatis B ASA
18.jaanuaril 2018 S AS-le, kaotsimineku eest.
21.Lisaks pidas kohus vajalikuks märkida, kostja nõude hageja vastu saaks VÕS § 800 lg 3 järgi olla vaid 50% arvest nr 1250326, sest vedaja (C AS) ja tegelik vedaja (hageja) vastutavad solidaarvõlgnikena. Apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, jätta hageja nõuded rahuldamata ja rahuldada kostja kahjuhüvitise nõue. Maakohus on ebaõigesti märkinud otsusesse, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud kostja rahuldamata jäetud nõude 1 181.38 euro ulatuses. Kostja vaidlustas maakohtus töövaidluskomisjoni otsuse kogu hageja nõuete rahuldatud ulatuses ning esitas hagi tasaarvestusavalduse tegemise tulemusel saadud kahju nõudega. Seega on töövaidluskomisjoni otsus täies ulatuses seaduse järgi vaidlustatud ning seetõttu ka jõustumata. Maakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud hageja töökohustusi. Samuti ei selgu, kas kohus tuvastas hageja töölepingu rikkumise või mitte ning üllatuslikud on kohtu järeldused tööandja poolse väljaõppe ja juhiste mitteandmise kohta. Lisaks on maakohus vääralt hinnanud tõendeid, kui tuvastas, et veokile laeti peale üksnes 15 kaubaalust. Maakohtu otsuse resolutsioon viivisenõude osas ei ole täidetav, sest selles puuduvad selgesõnalised märked, mis ajast viiviseid arvestada. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus märkis, et Töövaidluskomisjoni 6. juuni 2018 otsus Y OÜ nõudes XX vastu kahjuhüvitise 1 181 euro 38 sendi väljamõistmiseks rahuldamata jätmise osas on jõustunud
7.juulil 2018 (resolutsiooni p 3). Lisaks täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni viivise väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kui osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse seetõttu osaliselt.
25.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas hageja töötajana vastutab kostja kui tööandja väidetava kahju eest ning kas kostja saab tasaarvestusega täita oma nõude hageja ees. 5(9)
Tsiviilasi nr 2-18-10261
26.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas milles maakohus leidis, et praeguses asjas on töövaidluskomisjoni otsus osas, millega jäeti kostja nõue rahuldamata, jõustunud. Toimikust nähtub, et kostja (tööandja) esitas töövaidluskomisjonile 23. aprillil 2018 hageja (töötaja) avaldusele vastuse, milles sisaldusid nii tasaarvestusavaldus kui ka vastuavaldus. Vastuavalduse kohaselt on hageja kostja arvates tekitanud talle kauba kaotsiminekuga kahju 1 634.47 eurot ning kostja tasaarvestab selle kahju hageja 2018. a veebruari ja märtsikuu eest saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõuetega kogusummas 1 181.38 eurot (netos; 854 + 327.38). Lisaks palus kostja juhul, kui töövaidluskomisjon peab töötaja lähetusrahade nõuet summas 192 eurot põhjendatuks, tasaarvestada ka see kostja kahju nõudega. Kostja palus hagejalt tasaarvestuse tulemusena välja mõista kahju summas 453.09 eurot (1 634.47 – 1 181.38), alternatiivselt summas 261.09 eurot (1 634.47 – 1 181.38 – 192) (tl 31-40; I kd). Töövaidluskomisjon rahuldas 6. juuni 2018 otsusega hageja nõuded osaliselt, kuid kostja kahjunõude jättis täies ulatuses rahuldamata (tl 5-12; I kd). Kostja esitas 5. juulil 2018 maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjoni 6. juuni 2018 otsuse läbi hagimenetluse korras hagina ulatuses, milles töövaidluskomisjon töötaja nõuded tööandja vastu rahuldas (tl 2-4; I kd). Kostja esitas kohtule ka hagi hagejalt kahju 453.09 euro väljamõistmiseks ning see on 15. augusti 2018 määrusega liidetud käesoleva tsiviilasjaga (tl 3-4; II kd).
27.Arvestades, et töövaidluskomisjon jättis 6. juuni 2018 otsusega kostja kahjunõude täies ulatuses rahuldamata, ei saanud kostja tasaarvestusega on oma nõuet hageja eest täita. Kuna tasaarvestuse tulemusel lõppes kattuvas ulatuses ka kostja nõue, on maakohus iseenesest õigesti märkinud, et kohtu menetluses saab olla üksnes nõue 453.09 euro ulatuses, kuid teinud sellest ebaõige järelduse, et kuna kostja ei ole kohtusse hagi kogu väidetava kahju 1 634.47 euro saamiseks esitanud, on töövaidluskomisjoni otsus kostja avalduse rahuldamata jätmise tõttu 1 181.38 euro välja mõistmata jätmise osas jõustunud. Kolleegium märgib, et kuigi tasaarvestuse tulemusel kostja nõue lõppeb (VÕS § 197 lg 2), siis ei mõjuta see tasaarvestuse lubatavust ega sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Seega, kui kostja taotles vaadata töövaidluskomisjoni 6. juuni 2018 otsus läbi hagimenetluse korras hagina ulatuses, milles töövaidluskomisjon töötaja nõuded tööandja vastu rahuldas, on töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ka osas, mille töövaidluskomisjon on jätnud tasaarvestuseks kasutatud vastunõude ja tasaarvestuse tunnustamata. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, mille järgi on töövaidluskomisjoni 6. juuni 2018 otsus kostja avalduse rahuldamata jätmise tõttu kahju 1 181.38 euro välja mõistmata jätmise osas jõustunud 7. juulil 2018.
28.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti seda, et tõendamata on hageja töölepingust tulenevate kohustuste rikkumine. Siiski ei nõustu kolleegium selles osas täielikult maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
29.Kostja nõuab hagejalt hüvitist töökohustuste rikkumisega kahju tekitamise eest ja heidab hagejale ette, et vedades kaupa pealelaadimisega Venneslas ja mahalaadimisega Kirkenes ning Vadsos (Norra), rikkus hageja oma kohustust kontrollida kauba koguse vastavust saatelehel märgitule ja tekitas sellega kostjale varalise kahju, sest veo käigus on läinud kaduma kaks alust kaubaga.
30.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka RKTKo 15.04.2015, 3-21126-14, p 14): 6(9)
Tsiviilasi nr 2-18-10261 töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-151-15, p 13); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-151-15, p 15).
31.Seega on kostja nõude rahuldamiseks vaja mh tuvastada, et hageja rikkus töölepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis kostjale kahju ning kui hageja on töölepingust tulenevat kohustust rikkunud, saab kostja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui hageja on rikkumises süüdi (TLS § 72). Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui ta rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2).
32.Eelnevast tulenevalt pidi kostja esmalt näitama ja tõendama, millist(eid) töölepingus sätestatud kohustust(i) hageja rikkus. Vaidlust ei ole, et poolte vahel kehtis 4. aprillist 2016 kuni 12. märtsini 2018 tööleping, mille järgi töötas hageja kostja juures rahvusvaheliste vedude autojuhina. Töölepingu p-i 2.4 järgi olid töötaja tööülesanneteks vedude teostamine vastavalt saadud korraldustele, koormate laadimine ja auto tehnilise korrasoleku eest vastutamine.
33.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja edastas hagejale manifesti, milles olid toodud kaubasaajad ja tarnitava kauba kogused, et hageja võttis kauba manifesti järgi peale ning pidi selle vedama Norras Venneslast Kirkenesi ja Vadsosse (vt ka tl 189 pöördel). Tuvastatud on, et kaubasaatja ja -laadija oli B ASA, hagejale esitati allkirja vastu veokorraldus ja saatelehed, manifestis ja saatelehtedel olevad kauba kogused ei klappinud. Maakohus on ka tuvastanud, et hageja kontrollis, et laaditava kauba kogus oli suurem manifestis toodud kogustest, kuid ei kontrollinud B ASA poolt laaditava kauba vastavust saatelehtedel olevate andmetega.
34.Kostja leiab, et hageja rikkus töölepingust tulenevat kohustust, kui ei kontrollinud koorma laadimisel kauba koguse vastavust saatelehel märgitule. Hageja nimetatud kohustus tuleneb kostja hinnangul töölepingu p-idest 2.4.1 ja 2.4.6. Töölepingu p 2.4.1 kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust.
35.Kostja on menetluses väitnud, et hageja rahvusvaheliste vedude autojuhina, kellele antakse üle kaup vedamiseks, peab kontrollima kauba koguseid ja nende vastavust saatelehel märgitule ning seda, et kaup ei oleks väliselt vigastatud. Kostja arvates tuleneb hageja vastav kohustus rahvusvahelise vedude autojuhi töö iseloomust. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole kostja näidanud ega tõendanud, et hageja kohustus kontrollida kauba koguseid ja nende vastavust saatelehtede järgi saaks tuleneda rahvusvahelise vedude autojuhi töö iseloomust. Sellest saaks tuletada üldisi kohustusi, mis seonduvad auto juhtimise ja tehnilise seisundiga, koorma tegemisega, riigipiiride ületamise jms. Kohustus kontrollida kauba koguseid ja nende vastavust 7(9)
Tsiviilasi nr 2-18-10261 saatelehtedele on ringkonnakohtu hinnangul tööülesanne. Töötaja peab oma tööülesandeid teadma (TLS § 5 lg 1 p 3). Töölepingus töö sisu reguleerivas p-is 2.4 vaidlusalust tööülesannet kirjeldatud ei ole. Kostja ei ole esile toonud, et see oleks sätestatud töölepingu juurde lisana kuuluvas ametijuhendis või töökirjelduses. Kolleegiumi arvates ei saa etteheidetud rikkumise kontekstis vaidlusalust tööülesannet tuletada ka kostja viidatud töölepingu p-ist 2.4.6, mille järgi on töötajal abstraktne kohustus suhtuda heaperemehelikult tema kätte usaldatud tööandja ja teiste isikute ning kaastöötajate varasse. Seega ei ole tõendatud, et hageja teadis, milliste ülesannete täitmist temalt oodatakse, mistõttu ei ole alust järeldada, et hageja rikkus töölepingust tulenevat kohustust.
36.Nagu eespool märgitud olid hageja tööülesanneteks eelkõige vedude teostamine vastavalt saadud korraldustele ja koormate laadimine (töölepingu p 2.4). Kolleegium leiab, et kostja poolt hagejale manifesti, milles olid toodud kaubasaajad ja tarnitava kauba kogused, edastamist saab käsitada töölepingu p-i 2.4 sätestatud tööandja korraldusena vedada kaup vastavalt manifestile. Tuvastatud asjaoludel kontrollis hageja, et laaditava kauba kogus oli suurem manifestis toodud kogustest ning kostja on kinnitanud, et see ei olnud probleem. Ainuüksi asjaolust, et hagejale on allkirja vastu kaubasaatja- ja laadija poolt antud veokorraldus, saatelehed või mingid muud veodokumendid, ei saa järeldada hagejal kohustuse tekkimist mingi konkreetse toimingu tegemiseks või ülesande täitmiseks. Arvestades, et tõendatud ei ole, et hageja teadis või pidi teadma, et temalt oodatakse ka vaidlusaluse tööülesande täitmist, ei ole alust järeldada, et hageja rikkus töölepingust tulenevat kohustust. Kuna kohustuse rikkumine pole tuvastatud, siis ei ole võimalik kohtul analüüsida seda, kas kahju on tekkinud ega rikkumise süülisust ning kas tekkinud kahju ja kohustuse rikkumise vahel on põhjuslik seos.
37.Arvestades, et praegusel juhul hageja töölepingulise kohustuse rikkumist ei tuvastatud ning veose kaotsiminekust tekkinud väidetava kahju nõuet ei ole esitanud kahjustatud isik, ei ole alust VÕS § 799 kohaldamiseks ning vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
38.Arvestades, et kostjal tasaarvestuseks kasutatud kahjunõue jäi tunnustamata, ning kostja ei ole hageja nõudeid vaidlustanud, on maakohus õigesti hagi töötasu, puhkusehüvitise, päevaraha saamiseks rahuldanud ja jätnud kostja hagi tasaarvestust ületava kahju väljamõistmiseks rahuldamata.
39.Ringkonnakohus nõustub aga apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse resolutsioon ei ole viivise väljamõistmise osas täpne. TsMS 442 lg 5 II lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu tekstita, kuid vaidlustatud lahendi resolutsioonist ei nähtu, mis ajast alates on rahuldatud edasiulatuv viivise nõue. Kolleegium peab võimalikuks selles osas otsuse resolutsiooni täpsustada.
40.Maakohtu otsuse põhjendustest selgub, et viivis 24.43 eurot on välja mõistetud töövaidluskomisjoni otsuse tegemise, s.o 23. mai 2018 seisuga, mis on arvestatud 72 viivitatud päeva eest (s.o töölepingu lõppemisele järgnevast päevast 13. märtsil 2018 kuni
23.maini 2018). Seega täpsustab kolleegium kohtuotsuse resolutsiooni selliselt, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 24.43 eurot ja alates 24. maist 2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõuete kohase täitmiseni.
41.Kuigi ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt (resolutsiooni p 3 osas) ja täpsustas otsuse resolutsiooni, ei anna see kolleegiumi hinnangul alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust, sest kokkuvõttes asja lõpptulemus ei muutu. 8(9)
Tsiviilasi nr 2-18-10261
42.Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 alusel otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
43.Kolleegium leiab, et kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, ei muuda see asja lõpptulemust, mistõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 900 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub istungikulu. Asjas toimus kohtuistung, mis algas kell 15:30 ja lõppes kell 17:05, seega kulus hageja lepingulisel esindajal istungil osalemiseks 1 tund 35 minutit (vt kohtuistungi protokoll [tl 189-192, II kd]). Lisaks kulus hageja lepingulisel esindajal kohtule esitatud nimekirja kohaselt apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9 tundi, sh: - tutvumine maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega ning vastuse koostamine, 8 h ettevalmistus kohtuistungiks, 1 h. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik, sj kohtuistungi ettevalmistust puudutavas osas. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa kolleegiumi hinnangul lepingulise esindaja keskmist tasumäära. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1 058 eurot (10 tundi 35 minutit × 100 eurot/tund), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Vallo Kariler
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.