2-25-6704/3 - Pärimisõigus - Seadusjärgne pärimine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud AXIS INKASSO OÜ esitas Viru Maakohtule hagi X vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 30.06.2017 suri Y (ik XXX). 18.09.2027 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt olid tema seadusjärgseteks pärijateks G ja X, kumbki 1/2 suuruses mõttelises osas. Y pärandvara hulka kuulus korteriomand registriosa nr xxxxx (XXX), pindalaga 47,9 m2. Täiteasjas nr 197/2023/847 müüs kohtutäitur Tatjana Afanasieva avalikul enampakkumisel võlgnikule Gle kuulunud 1/2 suuruse mõttelise osa pärandvara ühisusest. Axis Inkasso OÜ pakkumine tunnistati 22.01.2025 parimaks ning vara omandamine kinnitati enampakkumise aktiga 23.01.2025. Axis Inkasso OÜ kanti kinnistusraamatusse nimetatud kinnisasja ühisomanikuna. Käesolevaks hetkeks kuulub korteriomand registriosa nr xxxxx pärandvara hulka ja pärandiosad kahes võrdse suurusega mõttelises osas hagejale ja kostjale. Kuna pooled ei ole jõudnud kokkuleppele pärandi jagamise osas on vajalik pärandvara ühisuse lõpetamine kohtu kaudu. Hageja palub lõpetada pärandvara ühisus ning jagada pärandvara; võõrandada pärandvara hulka kuuluv korteriomand avalikul enampakkumisel ja määrata enampakkumise alghinnaks 6000 eurot; jagada võõrandamisest saadud summa

peale kulude mahaarvamist võrdselt hageja ja kostja vahel; määrata enampakkumise läbiviijaks Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis hagi 02.05.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 20 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale isiklikult kätte toimetada. Kohus jättis 06.05.2025 kohtudokumendid kostjale eluruumi postkasti. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 06.05.2025 TsMS § 326 ettenähtud korras (postkasti panekuga). Vastuse esitamise tähtajaks oli 26.05.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud Pärimisseaduse (PärS) §-ga 152, 159 ja Asjaõigusseaduse (AÕS) §-ga 76, 77 ning kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja lõpetab Y pärandvara ühisuse ning jagab pärandvara; määrab võõrandada pärandvara hulka kuuluv korteriomand (registriosa nr xxxxx) avalikul enampakkumisel ja määrata enampakkumise alghinnaks 6000 eurot; jagada võõrandamisest saadud summa peale kulude mahaarvamist võrdselt hageja ja kostja vahel; määrata enampakkumise läbiviijaks Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud, 420 eurot, so riigilõiv hagiavalduselt.