lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-14609/40

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-14609/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1610
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing S.A.CITO10797175(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2019, Tallinna kohtumaja

Kohtujurist

Marge Sillamaa

Tsiviilasja number

2-18-14609

Tsiviilasi

OÜ S.A. Cito hagi T Ve, I Pe, J K, T Ve, T Ve, L Ve vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, hagist loobumise vastuvõtmine, riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

Hageja OÜ S.A. Cito (registrikood 10797175), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas (e-post: [email protected]) Kostja I T V (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostjat II I P (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja III J K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja IV T V (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja V T V (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja VI L V (isikukood xxx, elukoht xxx), seaduslikud esindajad G V ja D V

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Uuendada tsiviilasja nr 2-18-14609 menetlus.
2.Kinnitada OÜ S.A. Cito (hageja), T Ve (isikukood xxx, kostja I) ja I Pe (kostja II, kõik koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.1 Pooled on kokku leppinud, et OÜ S.A. Cito annab üle omandiõiguse temale kuuluvale M Ve (isikukood xxx) 3/20 suuruse mõttelise pärandvara ühisuse osale, millise OÜ S.A. Cito omandas Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi poolt läbiviidud vara enampakkumisel. 2.2 OÜ S.A. Cito avaldab soovi kustutada kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) II jaost omanikuna sisse kantud OÜ S.A. Cito (registrikood 10797175) ning I P ja T V (isikukood xxx) annavad selleks nõusoleku. 2.3 I P ja T V on kokku leppinud ja avaldavad, et pärast pärandavara ühisuse osa võõrandamise toimumist kuulub kinnistu asukohaga xxx, mille kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakond on avanud registriosa nr xxx M Ve pärijatele järgmiselt

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-14609 T V 25/40 mõttelist osa kinnistust, I P 6/40 mõttelist osa kinnistust, J K 3/40 mõttelist osa kinnistust, T V 3/40 mõttelist osa kinnistust, L V 3/40 mõttelist osa kinnistust. 2.4 I P tasub pärandavara ühisuse osa temale võõrandamise eest kokku 11 655 eurot. Nimetatud summa sees on ka hageja menetluskulud. 2.5 I P tasub kompromissi punktis 2.4 sätestatud summa järgnevalt: hiljemalt 27.05.2019. a 5000 eurot; hiljemalt 27.06.2019. a 2218 eurot; hiljemalt 27.07.2019. a 2218 eurot; hiljemalt 27.08.2019. a 2219 eurot. 2.6 Lisaks punktis 2.5. sätestatud summade tasumisele tasub I P intressi määras 2 % kuus tasumata summalt. Intressimakse tasub I P koos p 2.5. tehtavate maksetega. Esimese intressimakse suurus on 133,1 eurot, teise intressimakse suurus on 88,74 eurot, kolmanda osamakse suurus 44,38. Juhul, kui I P tasub kogu võlgnetava summa hiljemalt 27.06.2019, ei ole tal kohustust tasuda teist ja kolmandat intressimakset. Juhul, kui I P tasub kogu võlgnetava summa hiljemalt 27.07.2019, ei ole tal kohustust tasuda kolmandat intressimakset. 2.7 Juhul, kui I P ei tasu osamakseid kokku lepitud kuupäevadel, tasub I P OÜ-le S.A. Cito viivist määras 0,05 % tasumata summalt kuni nõude nõuetekohase täitmiseni. 2.8 Kõik käesolevas kompromissilepingus märgitud summad tasub I P kompromissi allkirjastamise järgselt OÜ S.A. Cito arveldusarvele xxx (Swedbank AS), esitades vastava maksekorralduse hageja lepingulisele esindajale. 2.9 Kõigi maksete laekumise järgselt esitab hageja allkirjastatud kompromissi kohtule. 2.10 Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav määrus tühistatakse, ei ole kompromissilepingul tervikuna ega ühelgi selles sisalduval kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust.

3.Võta vastu hagist loobumine nõuetes J K, T Ve (kostja IV), T Ve ja L Ve vastu.
4.Jätta menetluskulud, milliste jaotamise osas ei ole kompromissilepingus eraldi kokku lepitud, menetlusosaliste endi kanda.
5.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamise ja hagist osalise loobumisega tsiviilasja nr 2-18-14609 menetlus.
6.Tagastada OÜ-le S.A. Cito riigilõiv 150 eurot arvelduskontole nr xxx.
7.Kohtulahendi jõustumise järgselt esitada taotlus Notarite Kojale kande tegemiseks. Kohus taotleb teha pärimisregistrisse tsiviilasjas nr 2-18-14609 26.11.2019 kohtumääruse alusel kanne, mille kohaselt on OÜ S.A. Cito (registrikood 10797175) võõrandanud M Ve (V, isikukood xxx) 3/20 suuruse mõttelise pärandvara ühisuse osa I Pele (P, isikukood xxx). Pärimistunnistuse on väljastanud 03.12.2015 Tallinna notar xxx, notari ametitegevuse raamatu number xxx. OÜ S.A. Cito on omandanud 3/20 mõttelise pärandvara ühisuse osa 23.01.2018 enampakkumise akti alusel täiteasjas nr 025/2016/2007, Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib hagist loobumise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kompromissi pooltel on õigus esitada määruskaebus kompromissi kinnitamise osas 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtumääruse asjaolud

1.OÜ S.A. Cito esitas T Ve jt vastu 02.10.2018 hagi pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes. 23.05.2019 kohtuistungil sõlmisid hageja ning kohal viibinud kostjad omavahelise kokkuleppe hagejale kuuluva pärandvara ühisuse osa võõrandamiseks ühele kostjale ning selle eest tasumiseks maksegraafiku alusel. Kohus peatas 23.05.2019 määrusega tsiviilasja menetluse kokkuleppe täitmise ajaks. Hageja teavitas kohut 14.09.2019 ja 27.09.2019, et kokkulepe on täidetud, s.o kostja on tasunud hagejale pärandvara ühisuse osa eest kokkulepitud summa. Hageja taotleb 27.09.2019 ja 25.11.2019 avalduste kohaselt uuendada tsiviilasja menetlus, kinnitada hageja ning kahe kostja vahel sõlmitud kompromiss, võtta vastu hagist loobumine ülejäänud kostjate osas, jätta kompromissis jaotamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, lõpetada asja menetlus ning tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kompromissi pooled on lühendanud edasikaebamise tähtaega 3 päevale. Kohtumääruse põhjendused
2.Tsiviilasjas on menetlus peatatud 23.05.2019 määrusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks TsMS § 361 lg 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 järgi jätkub uuendatud menetluse sealt, kus see pooleli jäi. Kohtu hinnangul on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 361 lg-st 1, uuendab kohus peatatud menetluse.
3.TsMS 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

2-18-14609 menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

4.Kompromissi pooled on hageja ning kaks kostjat. Ülejäänud kostjate osas on hageja hagist loobunud. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada.
5.Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 150 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 150 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi või kui hageja loobub hagist. Praegusel juhul lõpetab kohus tsiviilasja menetluse seoses kompromissi kinnitamisega ning hagist loobumisega. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale tasutud riigilõivust (300 eurot) poole, s.o 150 eurot.
6.TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole taotlenud kostjatelt menetluskulude väljamõistmist. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb osas, mis ei ole lahendatud juba kompromissis, jätta poolte endi kanda.
7.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kompromissi pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.
8.Poolte vahel sõlmitud kompromissiga on hageja võõrandanud temale kuulunud M Ve 3/20 suuruse mõttelise pärandvara ühisuse osa I Pele. Pärandvara ühisuse osa võõrandamine tuleb kanda pärimisregistrisse. Kohus ise vastavat kannet teha ei saa. Seetõttu esitab kohus kande tegemise taotluse pärimisregistri pidajale, s.o Notarite Kojale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium