Maardu Linnavalitsuse avaldus XX kinnises asutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Maardu Linnavalitsuse määruskaebus liik (määruskaebuse esitaja): Maardu Menetlusosalised ja nende Avaldaja Linnavalitsus (registrikood 75011470, asukoht esindajad Kallasmaa 1, 74111 Maardu, e-postXXX), volitatud esindaja Neeme Sild Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, registrijärgne elukoht XXX; viibimiskoht maakohtu määruse tegemise hetkel AS Hoolekandeteenused Valkla kodu, asukoht Valkla küla Kuusalu vald, 74630 Harjumaa), seaduslik esindaja BB (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa (e-post:XXX) Puudutatud isik II: BB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik
4.Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh puudutatud isikule I isiklikult).
5.Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 3 koostoimes TsMS §-ga 543).
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-16466
Asjaolud, avaldus ja menetluse käik
1.10.05.2019 esitas Maardu Linnavalitsus Harju Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik I) kinnises asutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimise tähtaja pikendamiseks ühe (1) aasta võrra.
2.Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 05.07.2018 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-17-16466 rahuldatud Maardu Linnavalitsuse avaldus XX nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamiseks ja isik paigutati kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga kuni 04.07.2019. Isik viibib alates 12.07.2018 Kuusalu vallas Valkla külas asuvas erihoolekandeasutuses Valkla Kodu. Harju Maakohtu 19.12.2017 kohtumäärusega nr 2-17-15602 pikendati XX ema BB (puudutatud isik II) ametiaega eestkostjana kuni 18.12.2022. Muuhulgas pandi eestkostjale ülesandeks eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
3.Eestkostja BB poolt 25.04.2019 Maardu Linnavalitsusele esitatud avalduse kohaselt ei ole XX terviseseisund paranenud ning eestkostja palub esitada kohtule läbivaatamiseks avaldus isiku sundravi pikendamiseks.
4.Valkla Kodu esitas Maardu Linnavalitsusele XX iseloomustuse, millest nähtub, et isikul puudub haiguskriitika. Iseloomustuse järgi isik ravimeid reeglipäraselt ei võta ning vajab seetõttu kontrollitud keskkonda. Ta orienteerub ajas ja kohas, tähelepanu ebapüsiv, ümberlülitumisvõime hüppeline, mälu lünklik ja mõtlemisoperatsioonid primitiivsed. Käitub familiaarselt, probleeme tal enda arvates ei ole ja tervis on tal enda hinnangul ideaalne. Eluloost keeldub rääkimast. Alkoholisõltuvust eitab. Ravimite mittevõtmise osas vastust ei anna, haigustest rääkida ei taha, terviseprobleeme eitab, ühiskonnaohtlikest tegudest ei räägi. Agressiivset käitumist eitab, haiguslugude info polevat õige. Isikule on Tallinna Vaimse Tervise keskuses koostatud sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan nr K00031199 ja see kehtib kuni 31.08.2021. Isik vajab teenuse jätkamist, kuna ööpäevaringse järelevalveta ja ravimeid manustamata võib isik kujutada haiguse tõttu ohtu nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Teenuse jätkumine ööpäevaringse erihooldusteenusena kohtumääruse alusel on vajalik.
5.SA PERH Psühhiaatriakliiniku arstitõendi järgi on XX-l diagnoositud paranoidne skisofreenia, püsikululine J20.00. Psühhiaater on seisukohal, et isik vajab jätkuvalt viibimist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel, kuna patsiendi seisund ei ole stabiilne. Isiku seisund on olnud muutlik. 2019. aasta märtsis vaatamata ravile seisund ägenes – patsient muutus kahtlustavaks, ei maganud öösiti. Patsient on halva kontaktiga, pinges. Ravimid võtab kontrollimisel.
6.Avaldaja on seisukohal, et väljaspool ööpäevaringse erihooldusteenusega hooldekodu ei ole võimalik tagada XX-l vajalikku stabiilset, pidevat kontrolli ja järelevalvet pakkuvat elukeskkonda ega tagada vajalike ravimite tarvitamist. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja seisukohal, et XX vajab edasist viibimist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. XX kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihoodusteenuse pikendamise eeldused on täidetud, kuna tal on raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; ta on ohtlik teistele ja endale, kuna tema käitumine on ettearvamatu ja ta korduvalt käitunud agressiivselt ja muude abimeetmete kasutamine tema suhtes ei ole võimalik. Isik oma haiguse, haiguskriitika puudumise ja ohtlikkuse tõttu vajab tugevdatud jälgimisrežiimiga ööpäevaringset hooldusteenust, mida ei ole võimalik vabaduses talle kindlustada. Samuti ei ole
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-16466 kodustes tingimustes võimalik tagada temale vajalikku ravi ja järelevalvet. XX erihooldusteenusele paigutamise aluseks olevad asjaolud ära langenud.
7.03.06.2019 määrustega algatas Harju Maakohus menetluse puudutatud isiku I suhtes kinnises asutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimise tähtaja pikendamiseks, luges puudutatud isikuteks nii XX kui talle eestkostjaks märatud ema BB, määras läbi viia puudutatud isiku II ärakuulamine ning ekspertiis puudutatud isiku I suhtes.
8.13.06.2019 edastas SA PERH Psühhiaatriakliinik Harju Maakohtule asjas tehtud ekspertiisiakti. Akti kohaselt teostati ekspertiis puudutatud isiku I suhtes 10.06.2019 Valkla Kodus.
9.18.06.2019 kuulas Harju Maakohus ära puudutatud isiku I ja Valkla Kodu klienditöö juhi. Maakohtu määrus
10.Harju Maakohus jättis 21.06.2019 määrusega avaldaja avalduse XX kinnises asutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimise tähtaja pikendamiseks rahuldamata, menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a. puudutatud isiku I osas, mis jäid riigi kanda.
11.Määruse kirjeldavast osast nähtub mh, et XX oli tema kohtu poolt ärakuulamisel 18.06.2019 Valkla Kodus adekvaatse jutuga. Rääkis, et töötas taarapunktis, teenindas kahte automaati. See töö meeldis ja sooviks sama tööd ka edasi teha. On töötanud ka ehitusel ja raudteel vagunite laadijana. XX rääkis, et enesetunne on hea, 5-6 kuud ei ole hääli kuulnud. Eestkostja on ema, helistavad emaga sageli. Elukoht on ema juures Maardus. Valkla Kodu klienditöö juht AA rääkis kohtule, et XX on rahulik klient, tüli ei kisu, toimetab omaette.
12.Määruse põhjenduste kohaselt sätestab SHS § 105 lg 1, et isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (edaspidi nõusolekuta hooldamine), kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
13.Riigikohus on selgitanud, et eelnimetatud sätte kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kolme tingimuse üheaegsel esinemisel (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 07.05.2014 lahend asjas nr 3-2-1-33-14, p 14).
14.SHS 105 lg 4 sätestab, et isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5391 lg 1 sätestab, et kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele kohaldatakse vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Sama sätte teine lõige täpsustab, et kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Samadel tingimustel ei ole vajalik ka isiku enda, tema abikaasa ja perekonnaliikmete ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-16466
15.Kohus on 05.07.2018 määranud paigutada XX kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga kuni 04.07.2019 (tsiviilasi nr 2-1716466). Ekspert on tuvastanud, et XX-l esineb raske psüühikahäire, vaimuhaigus episoodilise stabiilse defektiga paranoidne skisofreenia, mis eksperdi hinnangul piirab tema võimet oma käitumisest aru saama ja seda juhtida. Kohtu hinnangul on eeltoodu abil tõendatud, et XX-l esineb raske psüühikahäire SHS § 105 lg 1 p 1 mõttes, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
16.Samas ei ole kohus veendunud, et XX oleks endale või teistele ohtlik, kui ta jäetaks paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Riigikohus on märkinud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.02.2014 lahend asjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Ekspert on kirjeldanud, et ekspertiisi ajal oli uuritav sõbralik. XX avaldas, et ta on eluga rahul, võtab rohtu ja „hääli“ tal ei ole. Eelnevat on leidnud ka ekspert, kes on märkinud, et XX spontaanselt meelepettelisi elamusi ei avalda. XX avaldas ka kohtule, et viimased 5-6 kuud hääli kuulnud ei ole.
17.Kohtu hinnangul ei ole eelneva põhjal täidetud SHS § 105 lg 1 p-st 2 tulenev eeldus, XX-l esinev psüühikahäire ja senine käitumine ei ole olnud ennast ega teisi ohustav, ka ei ole välistatud XX raviplaani tagamine kodustes tingimustes. XX suhtes ei ole täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused, mis on aluseks isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele. Eestkostjal on oma ülesandeid teostades õigus paluda abi kohalikult omavalitsusüksuselt. SHS § 15 lg 1 näeb ette kohaliku omavalitsusüksuse kohustuse selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Määruskaebus
18.Avaldaja esitas Harju Maakohtu kohtumäärusele määruskaebuse, milles palub määruskaebus rahuldada, maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega pikendatakse puudutatud isiku I suhtes kohaldatud tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimist ühe (1) aasta võrra.
19.Määruskaebuse kohaselt on määrus ilmses vastuolus 10.06.2019 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 7.1.-3/101 (edaspidi akt) toodud põhjendustega ja eksperdile esitatud küsimuste vastustega. Kohus on akti kohtumääruse tegemisel kasutanud valikuliselt ja jätnud sellest välja olulise. Kontekstist väljarebituna on kohtumääruses esile tõstetud erihooldusteenusel viibiva isiku suhtes üksnes võimalikku positiivset ja ei ole põhjendatud, miks isiku kahjuks rääkivad seisukohadega ei ole arvestatud. Akti 2-l lehel on märgitud, et ekspertiisi ajal on uuritav sõbralik. Isiku ütluste kohaselt on ta oma eluga rahul, võtab rohtu ja praegu tal hääli ei ole. Kohtule on isik avaldanud, et viimased 5-6 kuud ta hääli kuulnud ei ole. Kohus on teinud ebaõiged järeldused selles osas, et kui erihooldusteenusel viibiva isik oli ekspertiisi ajal sõbralik, siis ta ongi kogu aeg sõbralik ja kui isik väidab, et 5-6 kuud ei ole mingeid hääli ei kuulnud, siis ta neid ei kuule ja ei hakka kunagi kuulma. Akti 2-l lehel on märgitud, et haigustaju puuduvat uuritaval endiselt, tema käitumine võib olla ettearvamatu, mille tõttu võib kujutada ohtu iseendale ja ümbritsevatele. Ravi saab uuritav depoopreparaat cisordinol depoona, sest suukaudseid ravimeid uuritav keeldub tarvitamast. Seega on ekspert tuvastanud, et uuritava käitumine võib olla
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-16466 ettearvamatu, mille tõttu võib kujutada ohtu iseendale ja ümbritsevatele ning kuidas on võimalik isikut ravida ja et isik keeldub ravimite võtmisest.
20.Kaebaja ei nõustu kohtuga selles, et isikut on võimalik ravida ja arstide poolt ettenähtud raviplaani täitmist tagada kodustes tingimustes, kuna isik keeldub suukaudseid ravimeid võtmast. Kohus ei ole arvestanud võimalusega, et isiku poolt ravimite võtmata jätmise või episoodilise mittevõtmise korral suureneb ka reaalselt isiku ohtlikkus iseendale ja ümbritsevale. Üheks eesmärgiks peale isiku kinnises erihoolekandeasutuses ravimise on kindlasti ka võimalike ohtude ennetamine ja riskide maandamine.
21.Akti 2-l lehel on isiku psüühilise seisundi kohta märgitud: spontaalselt meelepettelisi elamusi ei avalda. Võimalik, et varjab meelepetteid. Formaalselt saab ravivajadusest aru. Vajab ravi tugevdatud režiimi tingimustes ja on ka ise huvitatud ravi jätkamisest praegustes tingimustes. Ekspert on jõudnud järeldusele, et isiku stabiilse seisundi tagamiseks muude ja isiku suhtes leebemate abimeetmete rakendamine ei ole võimalik ja isik vajab tugevdatud režiimi tingimustes ravimist. Aktist nähtub, et sellise seisukoha juurde on ekspert jäänud ka vastuses kohtu poolt esitatud kolmandale küsimusele, et isik vajab ööpäevase tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse jätkamist. Samas on kohus asunud vastupidisele seisukohale ja kohtumääruses märkinud, et kohus ei ole veendunud, et XX oleks endale või teistele ohtlik, kui ta jäetaks paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama.
22.Arusaamatuks jääb, millised oma eriala spetsialistide argumendid on kohtu jaoks olnud piisavad ja aktsepteeritavad ning millised mitte. Tundub, et avalduse rahuldamata jätmisel on kaalukeeleks saanud Valkla Kodu klienditöö juhi poolt kohtule antud selgitused selle kohta, kuidas XX ennast üleval peab. Arvestamata on jäetud I astme menetluses esitatud ametlikes tõendites avaldatud seisukohtadega. 18.03.2019 arstitõendis on märgitud, et patsiendi seisund ei ole stabiilne. Ta vajab jätkuvalt viibimist ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega erihooldusteenusel. Valkla Kodu 17.04.2019 iseloomustuses on märgitud, et patsient vajab teenuse jätkumist ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel.
23.Kohus on asja läbivaatamisel ja otsustamisel kõrvale lükanud kõik asjas esitatud ja kohtu enda algatusel kogutud olulised tõendid. Kohtumäärus on vastuolus asjas kogutud kirjalike tõenditega ja sel põhjusel ei vasta seadusega kohtulahendile esitatavatele nõuetele.
24.Toimikusse on esitatud krüpteeritud fail, millele ei ole avaldajal juurdepääsu võimaldatud. Määruskaebus on esitatud nende materjalide alusel, milliseid on avaldaja saanud kasutada. Menetluse edasine käik
25.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks puudutatud isikule II.
26.Puudutatud isik II palus kohtul XX ravimist pikendada, kuna tema psüühiline seisund ja käitumine näitab et ta vajab ravi. Puudutatud isik tõi põhjendustena esile järgneva. Telefoni teel ta nõudis, et tooksin õhkrelva, sest ta kartvat kedagi. Hirmutunne ja jälitusmaania on alles jäänud. Kui ta tuleb koju tagasi ja satub samasse suhtluskeskkonda, siis hirmutunne ja maania võimenduvad. Ka mina tema emana kartsin teda, kuna ta tungis mulle kallale ja peale seda käisin tema juures vaid politseiga, sest kartsin üksinda korterisse siseneda. Hirmutunne esineb temal ka praegu, agressioon esineb, kui ma ei täida tema nõudeid, tuua haiglasse välgumihklit, tikke. Ravil viibib juba neljas kord. Arvan, et ta vajab ravi pikendamist. Olen
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-16466 veendunud, et kui ta naaseb koju, langeb ta paari kuu pärast samasse seisundisse, mis oli tal 2017 aastal, kui sattus haiglasse.
27.Harju Maakohus määras 22.08.2019 määrusega puudutatud isikule I riigi kulul esindaja ning palus määruskaebusele anda seisukoht.
28.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis vastuses määruskaebusele, et kohus on igati nõuetekohaselt tuvastanud, et kõik nimetatud eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662/92, p 14). Just selliselt on maakohus käesoleval juhul ka toiminud. Kohtud peavad eksperdiarvamust hindama ja kriitiliselt analüüsima koos teiste tõenditega (vt Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662/92, p 14). Just selliselt on ka maakohus käesoleval juhul toiminud. Määruskaebus põhineb sellel, et rõhutatakse eksperdi järeldust, kuid ei aktsepteerita, et see on kõigest üks tõend kogumist, millele kohus oma otsustuse rajanud on. Ohtlikkuse prognoosi on lõppastmes pädev tegema kohus. Määruskaebuse esitaja viitab erinevatele tõenditele, milles on tehtud järeldus, et isik vajab jätkuvalt viibimist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. Nimetatud järeldustega ei olnud kohus seotud, vaid oli pädev ise tegema õigusliku otsustuse, kas ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine on jätkuvalt vajalik. Riigikohtu 30.04.2013 kohtulahendis nr 3-2-1-44-13 p 16 leidis kohus, et isiku kinnises asutuses hoidmise tähtaja pikendamise põhjenduseks ei saa olla lõputult ainult üks ja sama argument, et isik ei võtaks vastasel juhul tõenäoliselt ravimeid ja võib midagi negatiivset korda saata. Sisuliselt nimetatud argumendile tugineb ka määruskaebuse esitaja. Ekspertiisi aktis on viidatud, et ravi saab uuritav depoopreparaat cisordinol depoona, sest suukaudseid ravimeid uuritav keeldub tarvitamast. Osundatust ei saa teha järeldust, et isik oleks ohtlik. Ka depoopreparaat võib olla piisavalt tõhus, et vähendada isiku ohtlikkuse prognoosi. Ka eestkostja oma seisukohas viitab keskselt asjaoludele, millised eelnesid isiku Valkla Kodule paigutamisele.
29.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning avaldus saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
31.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette nii tõendite hindamata jätmist kui põhjendamiskohustuse rikkumist. Ringkonnakohus nõustub eelpooltoodud etteheidetega. Lisaks eelnevale saab ringkonnakohtu hinnangul maakohtule ette heita ka uurimisprintsiibi puuduliku rakendamist.
32.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja 10.05.2019 maakohtule avalduse puudutatud isiku I suhtes hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Avaldaja leidis, et nimetatud eeldused on täidetud. Tõendina esitatud: 1) 17.04.2019 Valka Kodu iseloomustuses märgitakse, et puudutatud isik I vajab teenuse jätkamist, kuna ööpäevaringse järelevalveta ja ravimeid manustamata võib ta haiguse tõttu
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-16466 kujutada ohtu nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele; 2) 18.03.2019 psühhiaatri arvamuses leitakse, et puudutatud isik I vajab jätkuvat viibimist ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel; 3) puudutatud isiku II avaldusest nähtuvalt ei ole eestkostetava seisund paranenud.
33.TsMS § 477 lg 7 tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kuis seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
34.TsMS § 5391 lg 1 kohaselt kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. TsMS § 5391 lg 2 kohaselt kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Samadel tingimustel ei ole vajalik ka isiku enda, tema abikaasa ja perekonnaliikmete ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.
35.SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
36.Seega tuli maakohtul avalduse lahendamisel kontrollida ja tuvastada, kas SHS §-s 105 lg 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku I jätkuvaks paigutamiseks hoolekandeasutusse esinevad. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on selles osas oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja jätnud eelduste esinemise vajalikul määral kontrollimata.
37.Maakohus määras küll asjas puudutatud isiku I suhtes ekspertiisi läbiviimise (tlk 2223), kuid on jätnud eksperdile esitamata küsimused selle kohta, kas puudutatud isik I on ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamata jätmise korral jätkuvalt ohtlik iseendale või ümbritsevatele isikutele ning milles tema ohtlikkus, juhul kui see esineb, seisneb. Riigikohus on ka isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise asjades asunud seisukohale, et isiku ohtlikkus tuleb konkreetseid asjaolusid arvestades tuvastada. Sealjuures tuleb kohtul analüüsida ka eelmise kohtulahendi järel toimunut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.05.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-133-14, p 15 ja 16).
38.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja hinnanguga ekspertiisi aktile ja väitega, et ekspert on puudutatud isiku I ohtlikkuse iseendale või ümbritsevatele tuvastanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et ekspertiisi akt (tlk 36-37) sellist järeldust teha ei võimalda. Akti kirjeldavas osas sisalduvas lauses „Haigustaju puuduvat uuritaval endiselt, tema käitumine võib olla ettearvamatu, mille tõttu võib kujutada ohtu iseendale ja ümbritsevale“ refereerib ekspert Valkla Kodult saadud infot. Ekspert ise ei ole puudutatud isiku I ohtlikkust hinnanud ega saanudki seda teha, kuna maakohus ei ole eksperdile vastavat uurimisülesannet esitanud.
39.Arvestades eelnevat, tulnuks maakohtul enne asjas lõpplahendi tegemist kaaluda täiendava ekspertiisi määramist. Maakohus ei saanud ise ekspertiisi akti puuduvatele küsimustele vastuste leidmisega sisustama hakata. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik I on kohtule ärakuulamisel avaldanud, et
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-16466 ei ole viimased 5-6 kuud hääli kuulnud ja enesetunne on hea, järeldada, et tema varasemalt tuvastatud ohtlikkus on ära langenud.
40.Maakohus ei ole ka pidanud vajalikuks asjas esitatud ja kogutud tõendeid arvestades puudutatud isikult II, psühhiaatrilt, Valkla Kodult ning eksperdilt üle täpsustada, millistel põhjustel nad ikkagi leiavad, et puudutatud isik I vajab endiselt ööpäevase tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse jätkamist ja muude abinõude kasutamine tema suhtes ei ole võimalik. Vastuolus TsMS § 536 lg 21 sätestatuga ei ole maakohus vaidlustatud määruses ka põhjendanud, miks ta on nimetatud isikud ära kuulamata jätnud.
41.Tõendite puuduliku hindamise ja põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu ei võimalda vaidlustatud määrus ka maakohtu siseveendumuse lõplikku kujunemist jälgida. Nii ei ole ringkonnakohtule arusaadav, millistele kaalutlustele tuginedes maakohus veendunult tuvastas, et puudutatud isiku I osas ohtlikkust enam ei esine ning miks ei ole kohtu hinnangul välistatud puudutatud isiku I raviplaani tagamine kodustes tingimustes, kuigi avalduses on avaldaja väitnud vastupidist.
42.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt peab kohus juhul, kui avaldusest ei nähtu, kas isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamine on vajalik ning millest järeldub, et isik võib olla lähitulevikus ohtlik, hagita asjas ise asjaolud selgitama (TsMS § 5 lg 3). Sealjuures saab kohus vajadusel nõuda avaldajalt tõendite esitamist (TsMS § 477 lg 7 teine lause), mida tuleb kohtul ka hinnata. Kui eksperdiarvamusest ei nähtu, millel asjatundja järeldus põhineb, võib kohus lasta vajadusel arvamust täpsustada ja täiendavalt põhjendada. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-16, p 15).
43.Kuivõrd maakohtu diskretsiooni kujunemine ei ole lõpuni arusaadavalt jälgitav, maakohus on asjas esitatud ja kogutud tõendeid puudulikult hinnanud, määruse olulises osas põhjendamata ning asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata jätnud, tuleb vaidlustatud määrus tühistada ning avaldus saata maakohtule uueks menetlemiseks. Avalduse uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima ja hindama, kas esinevad SHS §-s 105 lg 1 sätestatud eeldused, s.o kas puudutatud isik I on endale või teistele ohtlik ja vajab seetõttu jätkuvalt kinnises asutuses hoidmist taotletud viisil ning kas puudutatud isiku I suhtes ei ole võimalik kohaldada muid abimeetmeid, arvestades ringkonnakohtu eelpooltoodud juhiseid.
44.Seoses määruskaebuses toodud väitega selle kohta, et avaldajal on puudunud ligipääs ühele krüpteeritud failile, juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu TsMS 59 lg 1 sätestatule, mille kohaselt on menetlusosalistel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Maakohtul tuleb avalduse uuel menetlemisel ka sellega arvestada ning tagada menetlusosalistele ligipääs asja toimikule.
45.Seoses puudutatud isikule I riigi õigusabi korras esindaja määramisega juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu, et esindaja poolt teostatud toimingutest (tlk 66 pöördel) ei nähtu TsMS § 535 lg 3 sätestatud kohustuse, kohtuda isiklikult isikuga, kelle kinnisesse paigutamist menetletakse ja ta ära kuulata kohtuniku juuresolekuta, täitmine. Maakohtul tuleb avalduse uuel menetlemisel ka eeltooduga arvestada.
46.TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada.
47.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg 3 koostoimes TsMS §-ga 543, kuna ringkonnakohus ei tee asjas menetlust lõpetavat lahendit (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.05.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-16466 /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.