lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-14066/23

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-14066/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1407
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 534 lg 1, 5Esialgse õiguskaitse rakendaminePsAS § 11 lg 1TsMS § 539Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine ja isiku korduv kinnisesse asutusse paigutamineTsMS § 172 lg 3Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14066

Tsiviilasi

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearsti taotlus XX (X) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja ravitähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.09.2019 määrus esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja ravitähtaja pikendamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja SA Põhja-Eesti Psühhiaatriakliiniku valvearst

Regionaalhaigla

Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja Lääne-Nigula Vallavalitsus, riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Raivo Bergson Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 13.09.2019 määrus jätta muutmata, XX määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates isik, kelle suhtes on kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, valla- või linnavalitsus ja kinnise asutuse, kus isik viibib, juht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543). Asjaolud ja taotlus

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-9397/5
1.13.09.2019 esitas avaldaja maakohtule taotluse kohaldada esialgse õiguskaitse korras XX suhtes tahtest olenematut ravi kuni 4 päeva ja pikendada ravitähtaega kuni 40 päevani. Taotlusele on lisatud psühhiaatrite arvamus.
2.XX pöördus esmakordselt psühhiaatri vastuvõtule 2007.a, diagnoositi skisotüüpne häire. 15.05.2009–05.06.2009 vajas ta esmakordselt erakorralist haiglaravi SA PERH Psühhiaatriakliinikus. Siis esinesid haigel kuulmismeelepetted, ärevus ja keskendumisraskused. Peale haiglaravi lõpetas ravimite tarvitamise. Järgnevalt vajas haiglaravi 2010 novembris. Haigus oli süvenenud, diagnoositi paranoidset skisofreeniat. Raviga enesetunne paranes. 07.06.2011 hospitaliseeriti XX teist korda kiirabiga ebaadekvaatse käitumise tõttu XXX ühiselamus. Öösiti ei maganud, jooksis sihitult mööda ühiselamut, päeviti sihitult mööda linnatänavaid. Ta tülitas pidevalt kaaselanikke, sisenedes võõrastesse tubadesse, piilus duširuumis tüdrukuid, pritsis tänaval inimesi veega. Patsient tunnistas, et katkestas toetusravi, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Diagnoositi lisaks skisofreeniale autismispektri häire (Aspergeri sündroom). Järgnevalt läbis patsient kestva haiglaravikuuri 07.11.2013–19.02.2014, suunatuna Haapsalu psühhiaatri poolt seoses psüühilise seisundi halvenemisega. Eelnevalt oli ta katkestanud toetusravi, psühhoosielamuste mõjul lahkunud kodunt jalgratta ja magamiskotiga, suundunud Leetu, kus elas keldrites ja parkides. Patsient toimetati taas Eestisse õe poolt ja suunati ägedalt psühhootilisena haiglaravile. SA PERH psühhiaatriakliinikus viibis viimati 18.01.–01.03.2016. Patsient oli taas ravi katkestanud, psühhoosielamuste mõjul planeeris elama asumist välismaale, oli rahutu ja ebaadekvaatse käitumisega, haigustaju puudus. Patsient on viibinud käesoleva aasta suvel ka Pärnu psühhiaatriakliinikus, kuid selle kohta digiloos andmed puuduvad.
3.Praegusel juhul toimetati XX psühhiaatriakliiniku vastuvõtutuppa politsei ja kiirabi poolt. Patsient oli kutsunud endale ise politsei, sest oli väga hirmunud, kuna arvas, et teda soovitakse tappa. Oli veendunud, et erinevad agressiivsed kambad linna peal jälgivad teda, tundis, et politsei ei võta teda tõsiselt, psühhiaatrid pidevalt petavad. Ainsa väljapääsuna nägi kolimist Soome, et ohtlikud inimesed jääksid temast kaugemale. Arvestades patsiendi psüühilist seisundit hospitaliseeriti ta valvepsühhiaatri poolt tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 12.09.2019 kell 22:33. Taotluse esitamise ajaks ei ole patsiendi seisund oluliselt paranenud.
4.Psühhiaatrite hinnangul esineb XX raske psüühikahäire – püsikululine paranoidne skisofreenia. Tema käitumine on mõjutatud psühhootilistest elamustest, mistõttu haiglaravita jäädes ohustab ta nii iseenda kui ümbritsevate isikute turvalisust. Oma seisundi tõttu ei suuda ta hinnata enda seisundit ja ravivajadust, keeldub haiglaravist.
5.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 13.09.2019 psühhiaatriakliinikus. Isik ütles ruumi sisse tulles, et soovib lindistada ja ka kohtule oleks lindistus kasulik. Räägib, et ta ei saanud piisavalt aega ettevalmistamiseks, et ennast kaitsta. Uurib, et kas kogu kaitse jääb tema enda teha. Küsimusele elukoha kohta vastab, et elab Kullamaal, aga see pole oluline. Räägib, et sai tapmisähvardusi ja ka tema haiglasse paigutamised on sama asjaga seotud. Tema terviselugu on avalikuks tehtud. Haiglasse panek on olnud karistuseks. Pere ei soovi talle head, lasevad haiglasse panna, öeldes, et siin on üks skisofreenik, viige ta ära. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 13.09.2019 määrusega taotluse ja rakendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset, pikendas seda 40 päevani ning lubas kohaldada isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 21.10.2019 või varem, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
7.Kohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lõikele 1 ning § 13 lõigetele 1 ja 2, samuti TsMS § 534 lõigetele 1 ja 5 ning leidis, et esinevad asjaolud XX suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. Kohus tuvastas, et XX esineb raske psüühikahäire – püsikululine paranoidne skisofreenia. Sellest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Sõltuvalt seisundist on XX võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Isiku mõtlemine ja käitumine on täielikult psühhootilised.
8.Asjaoludest nähtuvalt ei ole puudutatud isik oma seisundist lähtuvalt võimeline mõistma ravivajadust. Arsti arvamusest nähtub, et XX pöördus esmakordselt psühhiaatri vastuvõtule 2007.a, diagnoositi skisotüüpne häire. Sellest ajast alates on puudutatud isikul esinev psüühikahäire süvenenud. Kontrollimatus keskkonnas isik talle määratud toetusravi ei jätkanud. Kohtu hinnangul vajab puudutatud isik praegusel hetkel psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes. Muu psühhiaatriline ravi ei ole antud juhul otstarbekas, kuna puudutatud isik vajab ravi kontrollitud keskkonnas. Arvestades XX psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lõike 5 alusel.
9.Lähtudes XX psüühikahäirest ja arstide arvamusest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus võimalikuks pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega 40 päevani arvestades tahtest olenematu ravi alustamisest. Kohus viitas ka TsMS § 539 lõikele 3. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.18.09.2019 esitatud määruskaebuse kohaselt soovib puudutatud isik edasi kaevata otsuse sundravi osa, kuna kohtuistung ei olnud aus. Temal ei lubatud filmida, istungisaal oli pealt kuulatav. Haigla teenistujad olid ette valmistunud, advokaat oli tema vastu ja tal ei olnud aega kaitset üles sättida. Psühhiaatril lasti eraviisiliselt rääkida kohtunikuga, puudutatud isikul mitte. Kaebaja õiglustunnet ahistati istungiga. Soovib uut istungit, mis oleks aus ja kust eemaldataks advokaadid, kes töötavad tema vastu. Samuti soovib rääkida prokuröriga, kuna tema käitumises ei ole kuriteo koosseisu. Karistus riivab kaebaja inimõigusi – inimväärikust, vaba liikumist. Puudutatud isiku käitumises ei ole kannatajaid ega kuritegu.
11.Avaldaja, puudutatud isiku eestkostja ja riigi õigusabi korras määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 13.09.2019 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.Ringkonnakohus tuvastas tsiviilasja materjalide alusel, et maakohus ei ole asja

menetlemisel, sh kaebaja ärakuulamisel, menetlusnorme rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid kogumis ning välja selgitanud PsAS § 11 ja TsMS § 534 lõike 1 kohaldamise eeldused. Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamus koosmõjus avalduse ning puudutatud isiku poolt ärakuulamisel avaldatud asjaoludega kinnitab, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, millest tuleneb eelkõige teda ennast ohustav käitumine, seejuures puudub tal toimunu suhtes kriitika ning ta ei ole võimeline mõistma ravi vajadust. Kolleegium märgib, et tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lõike 1 punktis 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Vastuses kaebusele on avaldaja täiendavalt esile toonud, et puudutatud isik on psühhoosielamuste mõjul seadnud ohtu eeskätt oma elu; isikul esinevad kahjustusluulumõtted – arvab, et teda soovitakse tappa; isik üritab kogu aeg põgeneda ning sellega seab ohtu oma tervise; pidevas hirmus elades ning mõrvarite eest põgenedes ei ole inimene võimeline täisväärtuslikku elu elama (sh igapäevatoimingutega hakkama saama). Eeltoodust nähtuvalt on puudutatud isiku ohtlikkus reaalne, kui ta ravi ei jätka. Ravimite mittevõtmisel puudutatud isiku seisund halveneb ja haigus ägeneb. Haiglaravita jätmisel ohustaks puudutatud isik psüühikahäire tõttu eelkõige iseenda julgeolekut, elu ja tervist. Puudutatud isiku ohtlikkus on tuvastatud asjaolude põhjal lähitulevikus ja on pigem kindel kui tõenäoline.

15.Raske psüühilise häirega isiku enda seisukoht ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut ega ole PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja ravivajaduse üle otsustamisel määravaks. Psühhiaatrite järelduste kohaselt on puudutatud isik oma seisundist tuleneva haiguskriitika puudumise tõttu võimetu ise ravi vajaduse üle otsustama. Muu psühhiaatriline abi ei ole ilmselt küllaldane, kuna isikul puudub arusaam ravi vajalikkusest ning ta ei ole varasemalt ravimeid vabatahtlikult tarvitanud. Seega on maakohtu järeldused põhjendatud ning need vastavad tsiviilasjas esitatud tõenditele.
16.TsMS § 172 lõike 3 alusel jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud riigi kanda.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.07.20262-26-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium