Tamara Nikolajeva (hageja) esitas 4. septembril 2023 Viru Maakohtule kohtutäitur Andrei Kreki (kohtutäitur, kostja I), Viktoria Šikolenko (kostja II) ja Luminor Bank AS-i (sissenõudja, kostja III) vastu hagiavalduse, milles palus tunnistada täiteasjas nr 066/2022/1148 kehtetuks enampakkumise, millega müüdi kinnisasi asukohaga XXXXXXX, kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX (kinnisasi), ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt algatati sissenõudja täitmisavalduse alusel hageja suhtes täiteasi nr 066/2022/1148, milles sissenõudja nõudis kinnisasja sundmüüki laenulepingust tuleneva võla katteks. Kohtutäitur viis 25. juulist 2023 kuni 1. augustini 2023 läbi kinnisasja enampakkumise. Enampakkumise korraldamisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, mistõttu tuleb enampakkumine kehtetuks tunnistada. Kohtutäituri tegevus on olnud seadusevastane. Hageja selgitas kohtutäiturile, et ta ei nõustu sissenõudja nõudega ja vaidlustas selle kohtus. Kohus võttis hagi menetlusse ning peatas hagi tagamise korras teise täitemenetluse, milles sissenõudja sama nõuet samuti täidetakse. Kohtutäitur oleks seega pidanud käesoleva täiteasja samuti peatama, kuid ei teinud seda. Kohtutäitur ei selgitanud hagejale tema õigusi ega taganud hageja õiguste kaitset. Kohtutäitur algatas hageja, tema abikaasa ja tütre suhtes mitu erinevat täiteasja, mis tulenevad samast nõudest. Sama nõude erinevates täitemenetlustes menetlemine toob hageja ja tema pere jaoks kaasa mitmeid lisakulusid. See rikub hageja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigust pöörduda kohtusse, kuna hagejal ei ole majanduslikult võimalik kõiki täitemenetlusi vaidlustada. Hageja ei ole võimeline kõrvalise abita hoomama tema suhtes algatatud täiteasju. Enampakkumine toimus tühise aresti alusel. Enampakkumise akt edastati hagejale 3. augustil 2023. Hagi esitati seega tähtaegselt. Kohus võttis hagi menetlusse pärast seda, kui kohtutäitur oli täitemenetluse lõpetanud.
2.Kohtutäitur palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi tuleks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Hagi rahuldamine ei ole hagiavalduses välja toodud asjaoludel võimalik. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 eeldused ei ole täidetud. Enampakkumisel ei müüdud vara isikule, kellel ei olnud seda õigust osta. Hagejale toimetati täitmisteade kätte. Vara arestis pädev isik. Vara arestiti kehtiva täitedokumendi alusel. Vara arest ei ole tühine. Kinnisasja arestimise akt saadeti 2. juunil 2022 hagejale. Hageja sai selle kätte, kuna ta esitas 5. juunil 2022 sellele kaebuse. Kohtutäitur esitas kohtule avalduse arestitud kinnisasja hindamise korraldamiseks. Kuna hageja ei täitnud kohtu nõuet tasuda hindamiskuludeks ettemaks, jäi taotlus 6. septembri 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-8942 läbi vaatamata. Kohtutäitur selgitas hagejale täitemenetluses tema õigusi. Võlausaldaja võib esitada solidaarvõlgnike suhtes erinevad täitmisavaldused. Kohtutäitur ei pidanud täitemenetlust peatama põhjusel, et teise solidaarvõlgniku suhtes algatatud täiteasjas täitemenetlus peatati. 2
3.Sissenõudja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ja kulud hageja kanda. Hageja, hageja abikaasa V. Litvinov ja sissenõudja sõlmisid 19. juunil 2007 laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX (laenuleping 1) ja 16. septembril 2008 laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX (laenuleping nr 2). Mõlemast laenulepingust tulenevate laenusaajate kohustuste täitmise tagamiseks seati kinnisasjale hüpoteegid sissenõudja kasuks. Kinnisasja igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sissenõudja edastas 18. jaanuaril 2022 hagejale ja V. Litvinovile teated laenulepingute võla kohta ja ülesütlemise hoiatused. Hageja ega V. Litvinov ei tasunud võlga täiendava tähtaja jooksul. Sissenõudja ütles 10. veebruaril 2022 laenulepingud üles ja nõudis võla tasumist. Hageja ega V. Litvinov ei tasunud laenulepingustest tulenevat võlga. Sissenõudja esitas 11. aprillil 2022 hageja suhtes täitmisavalduse kinnisasjale sissenõude pööramiseks. Kinnisasi müüdi enampakkumisel kostjale II. Kostja II kanti kohtutäituri 4. augusti 2023. a avalduse alusel 25. augustil 2023 kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. See, et hageja ei ole sissenõudja nõudega nõus, ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise alus. Täitemenetluse alustamine oli õiguspärane. Hageja ei vaidlustanud hagiavalduses laenulepingute ülesütlemist. Hageja vastuväited ei ole täitemenetluse peatamise aluseks. Enampakkumise läbiviimise ajal ei olnud kohtu menetluses hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi võeti menetlusse 12. jaanuaril 2024. Kohtutäituril ei olnud enamapakkumise läbiviimise ajal kohustust täitemenetlust peatada. Enampakkumine oli õiguspärane. Kostja II sai õiguspäraselt kinnisasja omanikuks. Hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Kohtutäitur tegi 29. septembril 2023 täiteasja nr 066/2022/1148 lõpetamise otsuse seoses kinnisasja avalikul enampakkumisel realiseerimise, nõude rahuldamise ja raha sissenõudjale ülekandmisega. Hageja kaebus täitemenetluse lõpetamise otsuse peale jäi rahuldamata. Hageja ei toonud hagiavalduses välja asjaolusid, mis viitaksid enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele. Hagiavaldusest ei nähtu, mida hageja üritab kujunenud olukorras saavutada.
4.Kostja II ei vastanud hagile.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus jättis 22. oktoobri 2024. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejale kuuluv kinnisasi võõrandati täiteasjas nr 066/2022/1148 toimunud enampakkumisel kostjale II. Kinnisasja võõrandamisest saadud raha eest rahuldati sissenõudja nõue hageja vastu. Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2022/1148 lõpetati. Täitemenetluse lõpetamise otsus jõustus 11. septembril 2024 Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Hageja ei esitanud sooritusnõuet, vaid esitas tuvastusnõude, s.o nõude enamapakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ei märkinud hagis nõudena, millist tagajärge ta sooviks hagiga saavutada ja milline peaks olema õiguslik olukord hagi rahuldamisel. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel toimub nn tehingu tagasitäitmine – müüdud asi tagastatakse hagejale, müügist saadud raha tagastatakse kostjale II ning sissenõudja jääb rahast ilma, s.o nõue jääb rahuldamata. Täitemenetlus lõpetati tagatise realiseerimise ja raha sissenõudjale ülekandmise tõttu. Tagasitäitmine ei ole seega enam võimalik. Täitemenetluse seadustik ei võimalda täitemenetlust uuendada. Hageja vaidlustas täitemenetluse lõpetamise, kuid tema kaebused jäeti rahuldamata. Täitemenetlus on seega kehtivalt lõpetatud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel ei oleks võimalik tehinguid tagasi täita ja 3
kinnisasja võlgnikule tagastada ega täitemenetlust jätkata. Hageja soovitud eesmärki ei ole seega võimalik saavutada. Hagi jääb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja palub määruskaebuses tunnistada enampakkumine kehtetuks ja tagastada hagejale kinnisasi ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagi läbivaatamata jätmine ei ole õiguspärane. Kinnisasja enampakkumine ei olnud seaduslik. Sissenõudja esitas kohtule valeandmeid. Hagejal ei olnud laenulepingute alusel sissenõudja ees võlga, mis õigustanuks laenulepingute ülesütlemist. Sissenõudja viivisearvestus ei ole selge. Hageja ei tea, millised nõuded kinnisasja enampakkumise tulemi arvel rahuldati. Sissenõudja ei kinnitanud, et ta nõuded rahuldati. Hageja ei mõista, miks hageja ja tema abikaasa osas ei taotletud ühisvara jagamist. Täiteasja nr 066/2022/1148 osas ei ole teada, millise laenulepinguga see on seotud. Kohtutäitur oleks pidanud müüma kinnisasja kõrgema hinnaga. Kohtutäitur oleks pidanud küsima hageja abikaasalt kinnisasja müügihinna kohta arvamust. Sissenõudja ei selgitanud hagejale, millised on hageja varale ühishüpoteekide seadmise tagajärjed. Kinnisasja arestimine oli tühine. Täitemenetlus lõpetati täiteasjas nr 066/2022/1148 õigusvastaselt. Hageja esitas kaebuse täitemenetluse lõpetamise, mitte enampakkumise peale. Seadus ei sätesta, millised nõuded peab hageja esitama, kui leiab, et enampakkumine on kehtetu. Hageja ei vaidle, et ta ei esitanud kostjate vastu rahalist nõuet.
7.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Täitmisavaldusest nähtub, et sissenõudja nõue hageja vastu tuleneb laenulepingutest. Hagejale pidi see olema teada. Kinnisasja enampakkumise tulemi arvel rahuldati sissenõudja nõue hageja vastu. Kohtutäitur lõpetas 29. septembri 2023. a otsusega täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel. Kohus jättis hageja kaebused selle otsuse peale rahuldamata. Täitemenetluse käigus toimunud kinnisasja arestimine ei olnud tühine. Hageja vaidlustas kohtutäituri poolt arestimisaktiga määratud kinnisasja hinna. Kohtutäitur taotles TMS § 74 lg 8 järgi kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Kuna hageja ei tasunud hindamiskulusid ette, jäi kohtutäituri taotlus läbi vaatamata. Kohus luges, et hageja ei ole kinnisasja hindamist vaidlustanud. Hageja ei saa kinnisasja hinda enam vaidlustada. Hageja ei esitanud ühtegi TMS §-s 223 sätestatud põhjust, mis saaks olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Kuna täitemenetlus lõpetati tagatise realiseerimise ja raha sissenõudjale ülekandmise tõttu, ei ole tagasitäitmine enam võimalik. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel ei ole võimalik kinnisasja võlgnikule tagastada ega täitemenetlust jätkata.
8.Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Sissenõudja ei ole kohtule teadvalt valeandmeid esitanud. Sissenõudja ütles laenulepingud kehtivalt üles. Laenulepingute ülesütlemisega seotud küsimused ei ole enampakkumise kehtetukstunnistamise hagi menetlemisel olulised. Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2022/1148 lõpetati seoses tagatise avalikul enampakkumisel realiseerimisega, nõude rahuldamise ja raha sissenõudjale ülekandmisega. See tuvastati tsiviilasjas nr 2-23-16065. Kinnisasja müügi tulemist rahuldati laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Hageja ja tema abikaasa ühisvara jagamise küsimusel ei ole tähtsust. Kinnisasjale seatud hüpoteek tagas laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Kinnisasja igakordne omanik oli kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele. 4
Täitmisavaldustest nähtub, et nõue tuleneb laenulepingutest. Hageja ei vaidlustanud nõuetekohaselt kinnisasja hinda ja ta on selle õiguse minetanud. Enampakkumise tulem kajastab kinnisasja turuhinda. Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2022/1148 on jõustunud otsusega lõppenud ja etteheited kinnisasja hinnale on põhjendamatud. Hageja ei toonud välja asjaolusid, millest võiks tuletada enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine.
9.Kostja II ei esitanud määruskaebuse kohta arvamust.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata samale maakohtule läbivaatamiseks tagasi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur sissenõudja täitmisavalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 066/2022/1148, milles sissenõudja nõudis hagejale kuuluva kinnisasja sundmüüki laenulepingust tuleneva võla katteks. Hagejale kuuluv kinnisasi müüdi täiteasjas nr 066/2022/1148 toimunud enampakkumisel. Hageja esitas kostjate vastu TMS § 223 lg 1 alusel hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja esitas hagi TMS § 223 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, kostjad pole menetluses ka väitnud, et hageja pole seda tähtaega järginud. Maakohus võttis hagi menetlusse, kuid jättis selle läbi vaatamata, kuna kohtutäitur oli täitemenetluse täiteasjas, milles enampakkumine läbi viidi, kehtivalt lõpetanud. Maakohus leidis seega sisuliselt, et olukorras, kus enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi on küll tähtaegselt esitatud, on selline hagi siiski õiguslikult perspektiivitu juhul, kui täitemenetlus täiteasjas, milles enampakkumine läbi viidi, on pärast hagi esitamist lõpetatud. Ringkonnakohus maakohtu selle järeldusega ei nõustu
13.TMS §-st 223 ei tulene, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleks esitada enne täitemenetluse lõppemist. Hagi esitamiseks on ette nähtud üksnes 30-päevane tähtaeg enampakkumise akti kättetoimetamisest. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldamise eelduseks ei ole, et täitemenetlus täiteasjas, milles enampakkumine läbi viidi, peaks kestma, kuni hagi kohta kohtulahendi tegemiseni. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. TMS § 98 lg 2 ei näe ette, et sellise tagajärje saabumine oleks võimalik üksnes juhul, kui täitemenetlust, milles enampakkumine läbi viidi, ei ole veel lõpetatud. Võlgnik võib enampakkumise kehtetuks tunnistamisel TMS § 223 lg 2 p 1 järgi nõuda müüdud asja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel välja, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Ostjal on enampakkumise kehtetuks tunnistamisel TMS § 223 lg 2 p 3 järgi õigus nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sh kohtutäituri tasu tagastamist. Võlgniku ja ostja õigused esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamisel eelnimetatud nõudeid ei ole piiratud sellega, kas täitemenetlus täiteasjas, milles enampakkumine läbi viidi, on lõpetatud. Võlgnikule asja ja ostjale raha tagastamisel ei ole sissenõudja nõue täidetud. Sissenõudjal on sellises olukorras TMS § 223 lg 2 p 2 järgi õigus nõuda täitemenetluse jätkamist. Seda ka juhul, kui kohtutäitur on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi kohta lõpplahendi tegemise ajaks TMS § 48 lg 1 p 3 alusel täitemenetluse nõude rahuldamise tõttu lõpetanud.
5
14.Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel seega põhjendamatult läbi vaatamata. Maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus ei saa TsMS §-st 12 tulenevalt ise esimesena otsustada hageja esitatud hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja seega samale maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi.
15.Menetluskulude jaotuse määrab asja läbivaatamisel maakohus (TsMS § 173 lg 3).
16.Seadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega tühistatakse maakohtu määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta (TsMS § 696 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.