Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Igor Oleinik (hageja) esitas töövaidluskomisjonile avalduse BAJARWOOD OÜ (kostja) vastu saamata jäänud töötasu, lähetuskulude ja isiklike kulutuste hüvitamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 21. jaanuari 2018 otsusega nr 4-1/2291/18 avalduse osaliselt, mõistis hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas 675 eurot 7 senti ning jättis avalduse lähetuskulude ja isiklike kulude hüvitamiseks rahuldamata. Kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja esitas 18. veebruaril 2019 taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Kostja palus kohtul taotlus läbi vaadata osas, milles see rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 675 eurot 7 senti. Hageja esitas 20. veebruaril 2019 kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 3000 eurot, lähetustasu 1874 eurot ning töökohustuste täitmiseks tehtud kulutused 182 eurot 94 senti. Maakohus liitis tsiviilasjad 9. aprilli 2019 määrusega ühte menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja 13. juunil 2018 tähtajatu lepingu alusel kostja juures tööle autojuhina. Kirjalikku töölepingut poolte vahel ei sõlmitud. Suuline kokkulepe töötasu suuruses oli 1500 eurot kuus. 7. augustil 2018 ütles kostja töölepingu ühepoolselt üles. Töölepingu lõpetamisel lõpparvestust töötajaga ei tehtud. Tasumata jäi töötasu 3000 eurot, päevaraha 1874 eurot ja isiklikud kulutused 182 eurot 94 senti. Töötaja töötas 40 tööpäeva kahe kalendrikuu jooksul perioodil 13. juunist 2018 kuni
7.augustini 2018. Seega tuleb hagejale välja maksta töötasu kahe kuu eest 3000 eurot. Töösuhte ajal oli hageja lähetuses 33 päeva arvestusega 50 eurot päevas ning 7 päeva arvestusega 32 eurot päevas, kokku on saamata päevaraha 1874 eurot. Hageja kulutas isiklikest vahenditest töökohustuste täitmisel 182 eurot 94 senti.
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole oma nõudeid põhjendanud ega tõendanud. Vaidlust ei ole, et hageja töötas kostja juures alates 13. juunist 2018 kuni 7. augustini 2018. Poolte vahelised töösuhted on lõppenud töölepingu seaduse
(TLS) § 86 lg 1 alusel, seega puudub vaidlus katseaja kokkulepe suhtes. Katseajal ei lepita kokku nii suures töötasus. Tööleping oli küll kirjalikult vormistatud ning enne esimest reisi ka allkirjastatud, kuid hageja allkirjastas ainult enda eksemplari, millest kostja sai teha pildi. Hiljem hageja teisele eksemplarile allkirja ei pannud ning allkirjastatud lepingut ei tagastanud. Kostja on hagejale maksnud töötasu 604 eurot Nadežda Grintšenko vahendusel, mida kostja ei ole vaidlustanud. Kostja on tasunud nii päevarahad kui ka kulud töö tegemiseks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 12. juuni 2019 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1144 eurot 70 senti ning vähem makstud tööülesannete täitmisega tekkinud kulud 94 eurot 82 senti. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude välislähetuse päevarahade hüvitamiseks. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on teinud tööd kostja juures perioodil 13. juunist 2018 kuni 7. augustini 2018; hageja täitis rahvusvahelise vedude autojuhi kohustusi; poolte vaheline töösuhe on lõpetatud TLS § 86 lg 1 alusel. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kui kirjalik tööleping on jäänud sõlmimata, tuleb lugeda tööleping sõlmituks tööle asumise ajast. Töötaja tööle asumise aeg on kuupäev, millal töötaja asub täitma töökohustusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja asus töökohustusi täitma 13. juunil 2018. Kostja väitel sõlmiti kirjalik tööleping ja hageja allkirjastas ühe eksemplari. Väidetava hageja allkirja võltsimise suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, seega ei ole tuvastatud, kas hageja nimetatud lepingut allkirjastas või mitte. Maakohus nõustus kostjaga, et ka hagejal on kohustus ja õigus nõuda kirjaliku töölepingu sõlmimist, see ei ole ainult tööandja kohustus. Seega on vähe usutav, et hageja teades, et kirjalikku lepingut ei ole, ei küsinud kordagi töölepingut, olles ise autojuht, kelle kohustuseks on sõita välisriikides. Kohtule esitatud töölepingust ei nähtu töö tegemise kohta. Samas ei vaidle pooled, et hageja asuski töökohustusi täitma rahvusvaheliste vedude autojuhina. Töötaja peab töökohustusi täitma tööandja tegevuskohas, mis on töö tegemisega kõige enam seotud, kui töö tegemise kohta ei ole töölepingus kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse täpsusega. Antud juhul on tööandja registreeritud Tallinnas, seega tuleb hageja töö tegemise kohaks lugeda Tallinn. TLS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et töölepingus peab olema kokkulepitud töötasu, sealhulgas, majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Pooled on töötasu suhtes erinevatel seisukohtadel. Kohtule esitatud töölepingu töötasu punkt ei ole seadusega kooskõlas. Töölepingu seadus ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende sisu. Töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem, kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa. TLS § 29 lg 2 kohaselt kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja väide 1500 euro suuruse töötasu kohta on tõendamata, seega tuleb lähtuda sarnastel asjaoludel tavaliselt makstava tasu suurusest. Maakohus leidis, et lähtuda saab Autoettevõtete Liidu ja Transpordi Ametiühingu poolt sõlmitud kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu
suurusest, milleks oli 2018. aastal 620 eurot kuus. Kuigi kollektiivlepingu kohaselt kehtivad kokkulepitud tasumäärad riigisisese veoseoga tegelevate autojuhtidele, saab autojuhtide miinimumtasu määrad võtta aluseks, kuna nimetatud tasudele on seaduseandja näinud ette ka välislähetuse päevarahad ning välislähetusega kaasnevate kulude hüvitamise. Pooled ei vaidle, et töötasu tuli kanda hageja pangakontole. Hageja kinnitust, et ta sai mingi tasu kätte ning Nadežda Grintšenko seletust raha üle andmise kohta ei saa võtta asja lahendamisel aluseks. Hageja kinnitusest ei ilmne, et töötasu oleks saadud. Tööandja makstes töötasu oleks pidanud kinni pidama reeglitest, mille kohaselt sularaha maksmise kohta tuleb teha vastav kassaorder, kus on välja toodud mis raha, millal ja kui suures summas on välja makstud ning võtta sellele mõlema poole allkirjad. Antud juhul kassaorderid puuduvad. Seega ei saa arvestada, et kostja poolt oleks hagejale makstud just töötasuna 604 eurot. Hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks töötasu makstud. Kuna reisipõhine töötasu ei ole seadusega kooskõlas, siis ei saa arvestada töötasu aluseks märgitud reise. Tööandja poolt esitatud sõidukijuhi töö- ja puhkeaja tabelis vaidlusaluse perioodi kohta ei ole märgitud hageja tööaega. Tööpäev on märgitud tähega "T" ja vaba päev tähega "V", kuid arvestus selle kohta, mitu töötundi hageja kuus töötas, puudub. Sõiduki reg. nr XXXXXXX sõidumeeriku hageja töö- ja puhkeaja andmete kohaselt on sõiduaega 133,13 tundi, tööaega 13,07 tundi, valmisolekuaega 138,29 tundi ning seisuaega 2403,11 tundi. Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi (liiklusseaduse § 131 lg 1). Sõidumeerikute kohaselt saab järeldada, et hageja tööaeg oli kokku 284 tundi 49 minutit (ehk kokku 31,06 tööpäeva, tööajatabelis on märgitud 30 tööpäeva). Seega kostja ei olnud hagejale taganud täistööaega nagu seadusandja on seda ette näinud (TLS § 43 lg 1, 2). Võttes aluseks kuu töötasu 620 eurot ja ajavahemiku 13. juunist 2018 kuni 7. augustini 2018 on hageja väljateenitud töötasu juunis 383 eurot 80 senti (620 / 21 x 13), juulis 620 eurot, augustis 140 eurot 90 senti (620 / 22 x 5), kokku 1144 eurot 70 senti. Kuivõrd sularahas teostatud makse töötasu osas ei ole tõendatud, on kostjal kohustus maksta hagejale töötasu 1144 eurot 70 senti. TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha TLS § 40 lg 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009 määrusega nr 110 "Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" § 3 sätestab, et välislähetuse päevaraha alammäär on 22 eurot 37 senti päevas. Kuna kokkulepet suuremas määras ei ole esitatud, tuleb lähtuda seadusega kehtestatud määradest. Hageja viibis välislähetuses 13. juunist 2018 – 18. juunini 2018 (6 päeva), 21. juunist 2018 –
25.juunini 2018 (5 päeva), 4. juulist 2018 – 9. juulini 2018 (6 päeva), 11. juulist 2018 –
19.juulini 2018 (10 päeva), 27. juulist 2018 – 6. augustini 2018 (11 päeva), kokku 38 päeva ja lähtudes välislähetuse päevamäärast pidi saama päevaraha kokku 850 eurot 6 senti (38 x 22,37). Kostja poolt on hagejale kahe ülekandega pangaarvele märkega "komandeering" kantud kokku 702 eurot (6. juulil 2018 350 eurot ja 29. juunil 2019 352 eurot). Samuti on kostja poolt tehtud ülekandeid hageja kontole 21. juunil 2016 summas 260 eurot ning 16. juulil 2018 summas 455 eurot, selgitusega „avansiaruanne“. Seega on kostja maksnud hagejale lähetustasusid kokku 1417 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on kostja maksnud hagejale lähetuskulusid suuremas osas ning hageja nõue 1874 eurot ei ole põhjendatud.
TLS § 40 lg 1 kohaselt võib töötaja nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt VÕS § 628 lg-tele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Töötajale tuleb hüvitada kõik mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesannete täitmisel ning mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Hageja on teinud tööülesannete täitmiseks kulutusi 119 eurot 82 senti. Hageja poolt on
5.augustil 2018 võetud kostja arvelt välja 25 eurot. 21. juunil 2018 tehtud makse 95 eurot selgitusega „avansiaruanne“ tuleb jätta tähelepanuta, kuna sellest ei selgu, kelle poolt on makse tehtud. Seega on põhjendatud kulutuste hüvitamise nõue 94 eurot 82 senti (119,82–25).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus, teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult töölepingu koopia tähelepanuta. Töölepingus kokkulepitud töötasu suurus 600 eurot ei erine kollektiivlepingus ettenähtud miinimumpalgast, millest maakohus ka lähtuski. Kostja ei nõustu maakohtu väitega, et kostja ei võimaldanud hagejale tööd täielikul määral. Hageja tööaega ei määra vaid see, mitu tundi ta autoga sõitis. Tööaeg hõlmab ka kauba mahalaadimise ja üleandmise aega, auto tankimist jne. Hageja töötas kahe autoga ning maakohus ei võtnud teise auto kohta esitatud tunnistust. Teine auto anti hagejale OÜ TRENTRAILERS poolt tööülesannete täitmiseks kostja juures. Kostja tasus hagejale sularahas 604 eurot. Hageja kinnitas seda oma sms-sõnumis kostjale ning kinnitas seda ka maakohtu istungil. Kuna hageja täitis tööülesandeid peamiselt välismaal, siis lähetusraha sel juhul ei maksta. Nimetatu on märgitud ka töölepingu p-s 3.2. Lisaks oli hagejal vastavalt töölepingu p-le 3.1. võimalik saada lisatasu. Maakohus keeldus põhjendamatult tunnistaja I.K. ülekuulamisest, kes kontrollis hageja tööd.
5.Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis (TsMS § 656 lg 2 teine lause). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata, jaganud valesti tõendamiskoormise ning on rikkunud selgitamiskohustust. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebust ei ole menetluses esitatud osas, milles maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures rahvusvaheliste vedude autojuhina perioodil 13. juuni 2018 – 7. august 2018 (kostja vastus hagile, tl 19). Tööleping hagejaga lõppes katseaja jooksul tööandjapoolse ülesütlemisega. Kostja on teinud hagejale töölepingu kehtivuse ajal pangaülekandeid kokku 1417 euro ulatuses järgmiselt: 21. juunil 2018 summas 260 eurot selgitusega „avansiaruanne“, 29. juunil 2018 352 eurot selgitusega „komandirovka“, 6. juulil 2018 summas 350 eurot selgitusega „komandeering“ ja 16. juulil 2018 summas 455 eurot selgitusega „avansiaruanne“. Hageja on kostja pangaarvelt võtnud sularahas välja 25 eurot enda kulude katteks. Hageja on teinud kulutusi tööülesannete täitmisel 119 euro 82 sendi ulatuses.
9.TsMS § 230 järgi tuleb pooltel menetluses tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja oli terve menetluse kestel seisukohal, et pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud. Ekslik on kostja apellatsioonkaebuse väide, et pooled olid töölepingu tingimustes kokku leppinud ning hageja vaidlustas üksnes oma allkirja. Kui hageja on seisukohal, et ta ei ole töölepingut allkirjastanud, siis ei tähenda see ainuüksi allkirja vaidlustamist, nagu ekslikult väidab kostja. Kui isik väidab, et tema nimel on keegi teine dokumendile alla kirjutanud, siis on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi. Seega kui kostja tugineb kehtivale töölepingule, peab ta seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama (Riigikohtu 14. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10). Maakohus ei ole kostjale tõendamiskoormise jaotust selgitanud. Kui kostjal ei ole võimalik tõendada hageja allkirja ehtsust, tuleb talle anda võimalus tõendada pooltevahelise töölepingu tingimusi muul viisil.
10.Töövaidlusseaduse (TvLS) § 58 lg 4 järgi võib juhul, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Sama paragrahvi lg 5 järgi loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Seega loetakse avalduses esitatud nõuded ja asjaolud ka hagiavalduse nõueteks ja asjaoludeks. Hageja on töövaidluskomisjonile avaldanud, et ta pidi tegema 90 reisi ja saama omandisse auto (tl 4 pöördel). Hageja nimetatud tingimus võib mõjutada hageja töötasu suurust. Maakohus on õigesti leidnud, et kui pooled ei tõenda kokkuleppe saavutamist töölepingu tingimuste osas, tuleb lähtuda sarnastel asjaoludel tavaliselt makstava tasu suurusest. Nimetatut ei muuda ka see, et kostja suhtes algatatud kriminaalasi on lõpetatud.
11.Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et hageja kinnitas maakohtu istungil sularaha summas 604 eurot kättesaamist. Vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule kinnitas hageja kohtuistungil, et nimetatud sularaha ta pole saanud ega kinnitust kättesaamise kohta edastanud (tl 68 pöördel). Tsiviilasja materjalides puudub kostja poolt viidatud sms-sõnum, millega hageja väidetavalt kinnitas raha kättesaamist. Kostja on töövaidluskomisjonile esitanud hageja 6. augusti 2018 sms-sõnumi 25 euro hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks kättesaamise kohta. Seega on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et kostja väide 604 euro töötasuna üleandmise kohta ei ole tõendatud. Kostja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta. Õige on maakohtu seisukoht, et tööandja makstes töötasu oleks pidanud kinni pidama reeglitest, mille kohaselt sularaha maksmise kohta tuleb teha vastav kassaorder, kus on välja toodud mis raha, millal ja kui suures summas on välja makstud ning võtta sellele
mõlema poole allkirjad. Samuti pidi kostja nimetatud summa hageja töötasuna Maksu- ja Tolliametis deklareerima.
12.Maakohus lähtus hagejale töötasu väljamõistmisel seadusega kehtestatud tööandja kohustusest tagada töötajale töö kokkulepitud mahus ja ulatuses. Apellatsioonkaebusest saab tuletada kostja kinnitust, et kostja tagas hagejale töö kokkulepitud mahus ja ulatuses. Seega ei ole vaidlust selles, et hagejale töötasu nõude juures tuleb lähtuda asjaolust, et hageja töötas kostja juures täiskoormusega perioodil 13. juunist 2018 kuni 7. augustini 2018. Sellest tulenevalt ei ole ka tähendust apellatsioonkaebuse väitel, et hagejale anti OÜ TRENTRAILERS poolt kasutada teine tööauto.
13.Maakohus ei ole hageja nõuet rahuldades tuvastanud, milliste hageja töölepingulisest suhtest tulenevate nõuete katteks on kostja teinud ülekandeid kokku summas 1417 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning otsus on põhjendamata osas, mis puudutab kostja poolt hagejale ülekannete tegemist. Maakohus luges kõik kostja poolt hagejale tehtud pangaülekanded päevaraha katteks. Hageja ei nimeta, milliste tema töölepingulisest suhtest tulenevate nõuete katteks on ülekanded tehtud, vaid lahutab ülekannete summa, s.o 1417 eurot kogu oma rahalisest nõudest kostja vastu. Oma vastuses hageja avaldusele töövaidlusasjas nr 4-1/2291/18 väitis kostja, et töösuhte ajal oli hageja pangakontole kantud avanssidena reisidel ettetulevate kulude ja auto remondikulude katteks 21. juunil 2018 260 eurot, 29. juunil 2018 352 eurot, 6. juulil 2018 350 eurot ja 16. juulil 2018 455 eurot. Seega on kostja kandnud hageja pangakontole kokku 1417 eurot. Oma
14.märtsi 2019 vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et on nõus töövaidluskomisjoni otsusega, mille kohaselt maksis kostja kõik päevaraha hagejale täies ulatuses. Seega on ringkonnakohtu hinnangul kostja olnud vastuolulisel seisukohal ülekannete eesmärgi osas. Esmalt mainis kostja, et tegemist on ettetulevate kulude ja auto remondikulude ettemaksega, seejärel nõustus, et tegemist oli päevarahaga. Ülekannete selgitustest nähtuvalt on tegemist komandeeringu rahadega ning avansiaruandega. TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha TLS § 40 lg 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. TLS § 40 lg 4 järgi on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Seega oli iseenesest kostjal võimalik teha hagejale avanssidena pangakontole ülekandeid mh tööreisidel tekkida võivate kulude ja auto remondikulude katteks, nagu väitis kostja vastuses töövaidluskomisjonile. Seejuures leidis maakohus, et hageja enda vahenditest tehtud kulutusi on kostja hüvitanud vaid 25 euro ulatuses.
14.Maakohus luges kõik kostja poolt hagejale ülekantud raha kokku 1417 eurot päevaraha katteks ning leidis, et kostja on tasunud hagejale päevaraha ettenähtust rohkem. Ringkonnakohus leiab, et vähemalt kahe pangaülekande kohta, s.o 21. juuni 2018 summas 260 eurot selgitusega „avansiaruanne“ ja 16. juuli 2018 summas 455 eurot selgitusega „avansiaruanne“ ei saa üheselt väita, et tegemist on päevarahaga. Nimetatud ülekannete eesmärk ei ole selge. Tegemist võib olla tulevikus tekkivate kulude hüvitamisega või ka töötasu ettemaksega. Seadus töötasu ettemaksmist ei reguleeri, kuid tööandjal ja töötajal on võimalik selles kokku leppida. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtul tsiviilasja uuel arutamisel teha kindlaks, milline oli kostja poolt hagejale tehtud ülekannete eesmärk, sh tuvastada, kas tegemist võis olla sellise
ettemaksega, mille tagastamist ning töötaja nõudega tasaarvestamist saab tööandja töölepingu lõppemisel töötajalt nõuda TLS § 78 lg 3 järgi.
15.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20). /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.