Välja mõista YY-lt apellatsioonimenetluse riigilõiv 300 eurot riigituludesse. YY on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.YY esitas 03.12.2018 Harju Maakohtule hagi XX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2004/1863. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt viiakse hageja suhtes läbi täitemenetlust kostja täitmisavalduse ja Tallinna Linnakohtu 17.11.2003 otsuse alusel. Kohtuotsus on enam kui 15 aastat vana ja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõudest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.17.11.2003 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/33-4456/03 mõisteti kostja kasuks välja elatis poolte 3 lapse ülalpidamiseks. Otsuse täitmiseks algatati 10.03.2004 täitemenetlus. Elatise võlg on tänaseni tasumata.
5.Hagiavaldusest ei nähtu aegumise tähtaja algus ega selle lõpp. Arusaamatu on hageja märgitu, et kohtuotsus on üle 15 aasta vana.
6.Eksitav on viide TsÜS § 157 lg-le 1, kuna seadusemuudatus 10-aastase aegumistähtaja kohaldamise kohta jõustus 05.04.2011. Varem tekkinud nõuetele hakkas 10-aastane aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik täitedokumendist tulenevaid õigusi teostada, kulgema alates 01.03.2011. Seega ei ole nõue aegunud ja sundtäitmine on seaduslik. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt riigituludesse välja 300 eurot maakohtus tasumisele kuulunud riigilõivu katteks.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et täitemenetluses on täitedokumendiks Tallinna Linnakohtu 17.11.2003 tagaseljaotsus (jõustus 19.01.2004) tsiviilasjas nr 2/33-4456/03, millega kohus mõistis hagejalt välja elatise ja täitemenetlus on pooleli. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõude täitmise aegumistähtaeg on möödunud.
9.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele. 21.03.2016 seadusemuudatusega täpsustati kuupäevi, kuid see ei mõjuta käesoleva asja lahendust.
10.Enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 seega kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Seega lõpeb TsÜS § 157 lg 1 kohaselt Tallinna Linnakohtu 17.11.2003 tehtud tagaseljaotsusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 05.04.2021, kui möödub 10 aastat VÕSRS § 9 lg-s 4 sätestatud kuupäevast 05.04.2011.
11.Elatise nõue ei ole aegunud TsÜS § 157 lg 4 ja § 154 lg 2 alusel. TsÜS § 157 lg 4 kehtiv redaktsioon jõustus 05.04.2011 ja § 154 lg 2 redaktsioon 01.10.2015, s.o pärast vaidlusaluse täitedokumendi jõustumist.
12.TsÜS § 157 lg 1 omab tagasiulatuvat mõju. Tekkida ei saa olukord, kus täitedokumendiks olevast kohtuotsusest tulenevaid nõudeid on üheaegselt võimalik sundtäita, kuid nõuded tuleks siiski aegunuks lugeda. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14.Maakohus leidis ebaõigesti, et elatise nõue ei ole aegunud. Kohus jättis kohaldamata TsÜS § 164 lg 2, s.o erinorm mille kohaselt algab lapsele väljamõistetud elatise aegumistähtaeg lapse jaoks alles tema täisealiseks saamisest. Kohus jättis tähelepanuta, et lapsed, kelle kasuks elatis välja mõisteti, said täisealiseks enam kui 10 aastat tagasi.
15.TsÜS § 164 lg 2 kohaldub sõltumata sellest, kas elatise nõude kohta on olemas jõustunud täitedokument või mitte. Seega TsÜS § 157 lg 1 sätestatud üldregulatsioon ei kehti. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon hagi rahuldamata jätmise kohta tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
18.Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna Linnakohtu 17.11.2003 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/33-4456/03 (jõustus 19.01.2004) mõisteti hagejalt kolme sel ajal alaealise lapse ülalpidamiseks välja elatis kostja kui laste ema kasuks. Kohtuotsuse täitmiseks toimub alates 10.03.2004 täitemenetlus (täiteasi nr 026/2004/1863). Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kohtuotsusest tulenev nõue on aegunud ja sundtäitmine on sellest tulenevalt lubamatu.
19.Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1 järgi oli elatist lapse ülalpidamiseks õigustatud nõudma tema vanem. Kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on elatisenõude õigustatud esitama laps ise. Olenemata sellest, kas hagi lapsele elatise saamiseks on esitanud vanem või laps ise, on nõude sisuks mõlemal juhul lapse ülalpidamise kohustuse täitmine. Alates 01.07.2010 kehtivas PKS-s puudub regulatsioon, mille järgi võiks lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada vanem enda nimel ning seepärast tuleb ka neil juhtudel, kus elatis on välja mõistetud enne 01.07.2010 kehtinud
seaduse järgi, lugeda alates 01.07.2010 lapse ja vanema vahelises ülalpidamissuhtes õigustatud pooleks laps. Täiskasvanud lapsel on õigus tema alaealisuse ajal väljamõistetud elatis sisse nõuda kohustatult vanemalt (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-141-15, p 11). Seega tuleb ka täitemenetluses sissenõudjateks pidada lapsi, mitte teist vanemat. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab TMS § 121 lg 1 järgi esitada üksnes sissenõudja vastu. Eeltoodu tõttu tuleb hagi laste ema vastu jätta rahuldamata.
20.Hageja vabastati Harju Maakohtu 10.01.2019 määrusega menetlusabi korras riigilõivu 300 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Tallinna Ringkonnakohus jätkas menetlusabi andmist ja vabastas hageja 08.08.2019 määrusega ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 euro tasumisest. Hageja esitas ringkonnakohtule 30.10.2019 taotluse, milles palus jätta maa- ja ringkonnakohtus tasumisele kuulunud riigilõivud riigi kanda. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole hageja varaline seis muutunud ning tal puuduvad sissetulekud ja vara, mille arvel menetluskulusid kanda.
21.TsMS § 190 lg 4 järgi juhul, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Mõjuval põhjusel võib kohus sama paragrahvi lg 7 alusel vabastada isiku menetluskulude tasumise kohustusest.
22.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Väiteid, et hageja majanduslik olukord ei ole võrreldes menetlusabi andmise ajaga muutunud ning tal puuduvad jätkuvalt sissetulekud ja vara, mille arvel menetluskulusid kanda, ei saa ringkonnakohtu hinnangul iseenesest lugeda mõjuvaks põhjuseks TsMS § 190 lg 7 tähenduses, mis annaks aluse hageja vabastamiseks menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Teistsuguse käsitluse korral oleks TsMS § 190 lg 4 sisutühi säte. Eeltoodu tõttu jääb hageja taotlus rahuldamata.
23.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista riigilõiv 300 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi peab hageja täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
24.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
25.Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Vahur-Peeter Liin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.