XX kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 08.10.2018 ja 12.11.2018 otsustele täiteasjas nr 175/2018/1000
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.12.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Võlgnik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood esindajad XXXXXXXXXXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja Peep Rajavere (e-post:XXX) Puudutatud isik I: kohtutäitur Rannar Liitmaa (asukoht Rüütli 51-M3 80011, Pärnu; e-post:XXX) Puudutatud isik II (sissenõudja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (epost:XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
2.Täpsustada Pärnu Maakohtu 11.12.2018 määruse resolutsiooni punkti 1 ning määrata jätta rahuldamata XX kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 08.10.2018 ja 12.11.2018 otsustele täiteasjas nr 175/2018/1000.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 11.12.2018 määruse resolutsioon muus osas muutmata, kuid täiendada ja muuta määruse põhjendusi.
Lugeda Pärnu Maakohtu 11.12.2018 määruse kehtiva resolutsiooni terviklikuks sõnastuseks:
1.Jätta rahuldamata XX kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 08.10.2018
1(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674
ja 12.11.2018 otsustele täiteasjas nr 175/2018/1000.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 23.11.2018 määrusega hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 175/2018/1000 käesoleva määruse jõustumisel.
3.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
4.Välja mõista kaebajalt XX-lt sissenõudja YY kasuks menetluskulu summas 132 eurot, s.o sissenõudja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest.
5.Välja mõista kaebajalt XX-lt sissenõudja YY kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas).
6.Edastada määrus menetlusosalistele. Jätta XX 11.09.2019 taotlus uue tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja XX kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja rahuldada sissenõudja YY taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks ja välja mõistmiseks. Välja mõista määruskaebuse esitajalt XX-lt sissenõudja YY kasuks menetluskulud summas 132 eurot (koos käibemaksuga). Määruskaebuse esitaja XX on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse resolutsiooni punkt 5 ei ole edasikaevatav. Muus osas võib määrusele määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud, kaebus ja menetluse käik
1.23.11.2018 esitas XX (kaebaja) Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) 12.11.2018 ja 08.10.2018 otsusele täiteasjas nr 175/2018/1000.
2.Kaebusest nähtuvalt palub XX tühistada kohtutäitur Rannar Liitmaa 08.10.2018 otsus võlgniku poolt täitemenetluse lõpetamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta ja kohtutäitur Rannar Liitmaa 12.11.2018 otsus XX poolt 08.10.2018 otsusele esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta ja lõpetada täiteasja nr 175/2018/1000 menetlus. Lisaks esitas XX taotluse esialgse õiguskaitse määramiseks ning palus kohtul peatada täiteasja nr 175/2018/1000 menetlus kuni XX poolt kohtutäituri 12.11.2018 ja 08.10.2018 otsuste peale Pärnu Maakohtule esitatud kaebuse suhtes tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Avalduse kohaselt esitas XX 22.09.2018 kohtutäiturile taotluse täiteasja nr 175/2018/1000 lõpetamiseks, kuna 21.09.2018 määrus kõrvaldab täitedokumendi – 18.05.2018 määruse täidetavuse ja kehtivuse.
4.08.10.2018 vastusega avaldusele jättis kohtutäitur taotluse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata, kuna 21.09.2018 määrusega on muudetud esialgse õiguskaitse raames lapsega suhtlemise korda, mitte ei ole kohtumäärust, s.o. täitedokumenti tühistatud. Seega TMS § 48-s sätestatu ei kuulu kohaldamisele ning täitemenetlus ei kuulu lõpetamisele. Jätkuvalt on sissenõudjal YY-l esialgse õiguskaitse raames õigus suhelda enda tütrega BB-ga. Vastavalt 21.09.2018 tehtud kohtumäärusele on YY-l
2(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674 õigus BB enda juurde võtta 12.10.2018. Täitur nõuab 21.09.2018 määruse kui täitedokumendi täitmist.
5.XX esitas 16.10.2018 kohtutäituri 08.10.2018 otsusele kaebuse, milles asus seisukohale, et kohtutäituri poolt võlgniku taotluse kohta tehtud otsus ei ole kooskõlas seadusega. Kaebaja leidis, et tema taotluses on keskseks küsimuseks, mis on täiteasjas nr 175/2018/1000 täitedokument ja kas on olemas täitedokument ning ka sissenõudja avaldus 21.09.2018 nr 2-15-3618 täitedokumendi täitmiseks. Kaebuses on XX viidanud, et 18.05.2018 määrus reguleeris BB ja YY suhtlemist kuni 26.08.2018. Edasiseks suhtluseks see YY-le nõudeõigust ei andnud. Seega on 18.05.2018 määruse regulatiivne toime ära langenud ja seda määrust sundtäita enam ei saa, see on kehtetu. XX hinnangul, kui täiteasjas nr 175/2018/1000 täitedokumendiks olev kohtumäärus on kehtetu, õiguslik toime on lõppenud määruses eneses näidatud tähtaja möödumise tõttu, ei saa kohtumäärust enam täita ja täitemenetlus nr 175/2018/1000 tuleb kohtutäituril menetlusosalise avalduse alusel lõpetada. Ei ole õige ega seaduslik, kui kohtutäitur asendab täitemenetluses iseseisvalt ja omaalgatuslikult 18.05.2018 täitedokumendi, uue 21.09.2018 kohtumäärusega. XX hinnangul uue täitedokumendi täitmiseks tuleb algatada ja algatatakse uus täiteasi. Täiteasjas nr 175/2018/1000 on täitedokumendiks 18.05.2018 määrus, mille osas on kohtutäitur esitanud selles täiteasjas täitmisteade. 21.09.2018 kohtumääruse suhtes ei ole täitmisteadet koostatud ega XX-le kätte toimetatud. XX hinnangul on täitemenetlus täitedokumendi keskne ja täitur ei saa samas täitemenetluses enda suva või sissenõudja soovil täitedokumente asendada. Ühes täiteasjas saab täitedokumendiks olla üks konkreetne kohtumäärus ja kui alused selle täitmiseks on ära langenud, siis tuleb täitemenetlus lõpetada. Kaebuse esitaja hinnangul eksisteerivad kõik alused täiteasja nr 175/2018/1000 lõpetamiseks, kuivõrd 18.05.2018 täitedokument on muutunud ja asendatud. Kaebuse esitaja märgib, et puudub õiguslik alus täiteasja nr 175/2018/1000 raames ja täiteasja numbri all täita uut täitedokumenti, 21.09.2018 kohtumäärust, kuna vastav kohtumäärus ei ole jõustunud.
6.Kohtutäitur jättis vaidlustatava 12.11.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Puudutatud isiku (kohtutäituri) seisukoht
7.Kohtutäitur jäi vastuses kaebusele oma 12.11.2018 väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt on kaebuse esitaja ekslikult leidnud, et 21.09.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-3618 on tühistatud 18.05.2018 ja 29.08.2018 määrused.
8.Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest on kohtutäituril kohustus kontrollida menetluse alustamiseks ja läbiviimiseks vajalike vormiliste aluste olemasolu. Pärnu Maakohtu 18.05.2018 määruse nr 2-15-3618 näol on tegemist täitedokumendiga, mis formaalselt vastab menetlusse võtmisel täitedokumendile esitatavatele nõuetele.
9.21.09.2018 määrusega on muudetud esialgse õiguskaitse sisu, mitte ei ole kohtumäärust, s.o. täitedokumenti tühistatud. Kohtutäituri hinnangul kaebuse esitaja ei ole kordagi jõudnud järeldusele, et esialgne õiguskaitse on tühistatud.
10.Kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetluse algatamise aluseks olev täitedokument, s.o. 18.05.2018 määrus nr 2-15-3618 on kehtiv ning 29.08.2018 ja 21.09.2018 määrused nr 2-15-3618 on käsitletavad täitedokumendi lisadena, mitte ei asenda seda.
11.Kohtutäitur märgib täiendavalt, et ainiti asjaolu, et esialgse õiguskaitse sisu on muudetud ning see on erinevatel perioodidel erinev, ei too kaasa täitedokumendi tühisust. Kohtutäitur peab olenevalt täitmisperioodist lähtuma üksnes täitedokumendi (esialgse õiguskaitse) sisust, mitte lõpetama täitemenetlust, mille nõue on täitmata.
3(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674
12.Asjakohane ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et 21.09.2018 määrus ei ole käsitletav täitedokumendina, kuna see ei ole jõustunud. Esialgse õiguskaitse määruse kui täitedokumendi puhul tuleb arvestada selle määruse eripäraga. Esialgse õiguskaitse tagamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ja selle alusel saab täitemenetluse algatada juba enne määruse jõustumist.
13.Ainiti menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt tuleb eespool nimetatud kohtumäärusi käsitleda ühtse täitedokumendina.
14.Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et temale ei ole toimetatud kätte täiteasjas nr 175/2018/1000 täitmisteadet. Täitmisteade on kaebuse esitajale toimetatud kätte allkirja vastu 09.07.2018. Sissenõudja seisukoht
15.Sissenõudja leidis, et kohtutäituri 12.11.2018 ja 08.10.2018 otsused täiteasjas nr 175/2018/1000 on seaduslikud ja põhjendatud ning nende tühistamiseks puudub alus.
16.Pärnu Maakohtu 21.09.2018 määrus jõustus alles 28.11.2018, mil Tallinna Ringkonnakohus tegi määruse, millega jättis YY määruskaebuse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kehtis Pärnu Maakohtu 18.05.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-153618 nii kohtutäitur Rannar Liitmaa 12.11.2018 kui 08.10.2018 otsuste tegemise ajal. Kohtutäituri vastavad otsused ja keeldumine täitemenetluse lõpetamisest on seega seaduslikud ja põhjendatud.
17.Sissenõudja hinnangul puudus kohtutäituril otsuste tegemise ajal alus täitemenetluse lõpetamiseks, kuna ei olnud teada, kas määrus, millega kohus muutis 18.05.2018 määrust jõustub või mitte. Kui Tallinna Ringkonnakohus oleks YY määruskaebuse rahuldanud ja Pärnu Maakohtu 21.09.2018 määruse tühistanud, siis oleks ka täna jõus Pärnu Maakohtu 18.05.2018 määrus. Maakohtu määrus
18.Pärnu Maakohus jättis 11.12.2018 määrusega XX kaebuse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 12.11.2018 otsusele täiteasjas 175/2018/1000 rahuldamata; tühistas Pärnu Maakohtu 23.11.2018 määrusega hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamise täiteasjas nr 175/2018/1000 käesoleva määruse jõustumisel; jättis menetluskulud avaldaja kanda; mõistis XX-lt sissenõudja YY kasuks välja menetluskulu summas 132 eurot, s.o sissenõudja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest ja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
19.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kaebus kohtutäituri 12.11.2018 ja 08.10.2018 otsustele tuleb jätta rahuldamata.
20.Kohus nõustus täituri seisukohaga, et 21.09.2018 kohtumäärus muutis varasemat kohtumäärust (18.05.2018). Pärnu Maakohtu 21.09.2018 kohtumäärus jõustus alles 28.11.2018, kui Tallinna Ringkonnakohtu määruse alusel jäeti YY määruskaebus rahuldamata.
21.Kohus ei nõustunud kaebajaga selles, et XX taotluse esitamise ajaks 22.09.2018 oli möödunud tähtaeg (26.08.2018), mil 18.05.2018 kohtumäärus pidi lapsega toimuvat suhtlust reguleerima. Kohus leiadis, et 08.10.2018 on täitur jõudnud õiele järeldusele, et TMS § 48 sätestatu ei kuulu kohaldamisele ning täitemenetlus ei kuulu lõpetamisele, kohtu hinnangul on täituri järeldus seaduslik ja põhjendatud. Nimetatud määrusest tuleneb ka pärast 26.08.2018, kui lõppes suvine lapsega suhtlemiskord (viidatud määruse resolutsiooni p 5), et lapse emale oli antud kohtumenetluse ajaks otsustusõigus koolivaliku osas ja teraapia korraldamiseks, samuti tulenes määrusest suhtlemiskord alates 27.08.2018. Seega on kohtu hinnangul täiesti põhjendamatu
4(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674 kaebaja XX seisukoht selles, et 18.05.2018 kohtumäärus oleks kaotanud täidetavuse. Seejuures ei ole vaidluse all ka küsimus, et 21.09.2018 määrus ei olnud kaebuse esitamise ajaks jõustunud.
22.Pärnu Maakohtu 21.09.2018 määrus ei olnud viivitamatult täidetav, sest tegemist oli TsMS § 386 lg 1 tähenduses ühe hagi tagamise abinõu asendamisega teisega, mida ei tunnistata viivitamatult täidetavaks. Võttes aga arvesse, et 21.09.2018 määrus oli vaidlustatud YY poolt, siis tulenevalt TsMS § 390 lg 2 peatab määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamisega määruse peale määruse täitmise. Seega ei olnud 21.09.2018 määrus tsiviilasjas täidetav, mistõttu olid ka põhjendamatud XX 22.09.2018 ja 16.10.2018 etteheited kohtutäiturile, et täitemenetlust ei ole lõpetatud, mis oli algatatud 18.05.2018 kohtumääruse täitmiseks. Kohtutäitur on kohtu hinnangul õigesti märkinud oma 08.10.2018 vastuses XX poolt esitatud avaldusele, et 21.09.2018 kohtumäärus tsiviilasjas 2-15-3618 ei tühista 18.05.2018 määrust samas tsiviilasjas. Kohtutäitur peab lähtuma kehtivast täitedokumendist, milleks oli kuni 28.11.2018 Pärnu Maakohtu 18.05.2018 määrus.
23.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täitedokumendiks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. YY on 06.07.2018 esitanud kohtutäitur Rannar Liitmaale täitmisavalduse, millele on lisatud Pärnu Maakohtu 18.05.2018 kohtumäärus ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 kohtumäärus tsiviilasjas 2-153618. Kohtule esitatud täiteoimiku nr 175/2018/1000 materjalide järgi on täiteasjas nõude sisuks suhtlemiskorra täitmine kohtumääruse alusel. XX-le 09.07.2018 esitatud täitmisteate kohaselt on täiteasja 175/2018/1000 täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 18.05.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3618. Täituril oli täitemenetluse alustamiseks olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument Pärnu Maakohtu 18.05.2018 kohtumääruse näol. Seega olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused. Kohtu hinnangul kohtutäituril puudus 22.09.2018 ja 08.10.2018 TMS §-st 48 sätestatust alus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 175/2018/1000.
24.Pärnu Maakohtu 18.05.2018 kohtumäärus tsiviilasjas 2-15-3618 muutis Pärnu Maakohtu 12.02.2016 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemise korda ja määras YY ja BB ning XX ja CC suhtlemise korda kohtumenetluse ajaks. Kohtu hinnangul kaebuse esitamise hetkel kuulus täitmisele 18.05.2018 kohtumääruse resolutsiooni I osast punktid 6-9 ning II jj osad täies ulatuses.
25.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohus leidis, et asja mahtu ja sisu ning esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades on õigusabi osutamine 1 tunni vältel, s.o summas 132 eurot, asjas vajalik ja põhjendatud kulu. Kohtu hinnangul on menetlusosalistel soovitatav kohtumenetluses kasutada pädevat õigusabi, kui teist poolt esindab menetluses advokaat. Sissenõudja esindaja esitatud menetlusdokumendid on olnud põhjendatud ja sellest nähtuvad argumenteeritud seisukohad, seega olid kulud vajalikud. Kohus mõistis taotletud õigusabikulud kaebajalt YY kasuks välja. Põhjendamatu kaebamisega on XX põhjustanud menetluskulud, mis tuleb tal ka ise kanda. Määruskaebus
26.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, teha uus määrus, millega kaebus rahuldada ja tühistada kohtutäituri 08.10.2018 ja 12.11.2018 otsused ning lõpetada täiteasja nr 175/2018/1000 menetlus; võtta dokumentaalse tõendina asja juurde Rannar Liitmaa 10.08.2018 otsus XX
5(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674 kaebuse suhtes ning panna määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kohtutäituri kanda.
27.Määruskaebuse kohaselt on kohus hinnanud ebaõigesti tõendeid, kohaldanud ebaõigesti TMS § 183 ja rikkunud oluliselt TsMS § 442 lg 8. Määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud.
28.Kohtu seisukoht, nagu olnuks Pärnu Maakohtu 18.05.2018 kohtumäärus täitemenetluses XX suhtes sundtäidetav ka pärast 26.08.2018 ei ole kooskõlas 18.05.2018 määrusega ega TMS § 183. Kohus väidab, et pärast 26.08.2018 sai täitemenetluses täita 18.05.2018 määrust punktide II ja III osas, millega anti YY-le otsustusõigus BB viibimiskoha ja koolivaliku küsimustes ja otsustusõigus pöörduda BB psühholoogiliseks nõustamiseks teraapiasse. Need kohtu otsustused olid hooldusõigust muutvad, nö õigustloovad muudatused, mis täidetakse kandega rahvastikuregistris ja milliseid õigusi sai YY kasutada pärast määruse alusel rahvastikuregistri kande muutmist sõltumata XX tahtest või tegevusest. 18.05.2018 määruse punktides II ja III ei ole kirjas ühtegi tegu, mida XX peaks tegema, või tegevust, mille tegemisest peaks XX hoiduma ning mille täitmist saaks temalt täitemenetluses nõuda TMS § 183 alusel. Määruse punktid II ja III kuulusid täitmisele täitemenetluse väliselt, rahvastikuregistri kandega ja hooldusõigusliku vanema otsustega. Määruse punktid II ja III ja p I alapunktid 8 ja 9 ei sätestanud lapse emale lastega suhtlemiseks aega, mis oleks saabunud, kohta ega viisi.
29.Tehniliselt ei saanud kohtutäitur keelduda täitemenetluse lõpetamisest võlgniku 22.09.2018 taotluse alusel selle tõttu, et täitmata on 18.05.2018 määruse punktid II ja III, sest kohtutäitur ei olnud esitanud võlgnikule selle kohta täitmisteadet. Nagu nähtub kohtutäituri 10.08.2018 enda otsusest XX kaebuse suhtes, täitis kohtutäitur 18.5.2018 määrust üksnes punkt I alapunkt 5 osas – nagu täitur oma otsuse 3. lk. Viimases lõigus selgitab: „Olenemata asjaolust, et täitmisteatel on toodud välja kohtumääruse resolutiivosa terviktekst, on kohtutäitur allajoonimisega toonud esile resolutiivosa p 5e, mis reguleerib laste viibimist suvevaheajal ühe ja teise vanema juures.” Puudutatud isik palub TsMS § 236 lg 1 ja § 272 lg 1 alusel võtta tsiviilasja juurde kohtutäituri 10.08.2018 otsus. Kohtutäitur on esitanud kohtule täitetoimiku valikuliselt, ilma 10.08.2018 otsuseta.
30.Samuti on ekslik ja ebaõige kohtu seisukoht, nagu olnuks 18.05.2018 kohtumäärus XX suhtes sundtäidetav pärast 26.08.2018 toimuva suhtluse osas, sest need punktid reguleerisid XX tulevikus tekkivat õigust suhelda lahuselavate laste BB ja CC-ga, ei pannud XX-le TMS § 183 sätestatud asendamatut kohustust teha lastega suhtlemisel konkreetne tegu ega loonud YY-le XX kohustusele korrespondeeruvat nõudeõigust, mida saanuks täita täitemenetluses. Määruse punktid 8 ja 9 panid kohustuse võimaldada lastel ja isal suhelda määruse punktides 8 ja 9 ettenähtud korras laste emale YY-le. Selle kohustuse osas saanuks XX olla sissenõudja.
31.Vastavalt 09.07.2018 esitatud täitmisteatele ja täituri 10.08.2018 otsuses lk 3 lõpus olevale täituri selgitusele - mis on asjas täitedokument ja millist kohustust võlgnik täitma peab, viidi täitemenetlust läbi ainult kohtumääruse p I p 5 sätestatud suvise suhtluskorra täitmiseks. Täitur ei saanud oma suva järgi, ilma täitedokumendi ega täiteavalduseta laiendada täitemenetlust täiteavalduses ja täitmisteates nimetamata sooritusele.
32.Kohtu seisukohad 21.09.2018 kohtumääruse mõjust 18.05.2018 määruse täidetavusele ja täitemenetlusele on ebajärjekindlad ja vastuolulised. 21.09.2018 kohtumäärus esialgse õiguskaitse muutmise kohta jõustus alles 28.11.2018 ja kohus on täiesti õigesti tuvastanud, et tegu oli sellise määrusega, mida sai vastavalt TsMS § 390 lg 2 teisele lausele täita alles pärast jõustumist ehk, seda ei saanud täita enne 28.11.2018.
6(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674 Samas on kohus vastuoluliselt ja ebaõigesti leidnud, et 21.09.2018 määrus muutis 18.05.2018 määrust, oli selle nö lisa ja 21.09.2018 määruse olemasolu välistas täitemenetluse lõpetamise 18.05.2018 määruses näidatud suhtlusperioodi möödumisel 27.08.2018. Kui 21.09.2018 määrus vaidlustati, see ei jõustunud ja seda ei saanud TsMS § 390 lg 2 teise lause tähenduses täita, siis ei olnud seda määrust õiguslikult olemas ja 18.05.2018 määruse täitmiseks algatatud täitemenetlus tulnuks lõpetada suhtluskorras näidatud tähtaja möödumise tõttu.
33.Täituril ei olnud õigust keelduda täitemenetluse lõpetamisest võlgniku 22.09.2018 taotluse järgi, tuginedes 21.09.2018 määruse olemasolule, sõltumata selle puuduvast täidetavusest TsMS § 390 lg 2 2 lause alusel, ka selle tõttu, et YY ei olnud esitanud täiteavaldust selle määruse täitmiseks ning 08.10.2018 otsuses võlgnikule esitatud nõue täita jõustumata 21.09.2018 määrust kui täitedokumenti oli üheselt õigusvastane.
34.Kohus on TsMS § 442 lg 8 sätestatud kohtulahendi põhjendamise nõuet oluliselt rikkudes jätnud analüüsimata kõik kaebaja etteheited ja põhjendused, miks ei saanud 22.09.2018 seisuga täitemenetluse jätkumist õigustada 29.08.2018 määrus tsiviilasjas 2-15-3618 ja selle täitmiseks koostatud uus täitmisteade 30.08.2018. Kohus ei ole vastanud väitele, et täitemenetlus viiakse läbi ühe konkreetse täitedokumendi täitmiseks ja on nö täitedokumendi keskne. 18.05.2018 ja 29.08.2018 kohtumäärused panid võlgnikule kohustuse teha erinev tegu. Mõlema määruse suhtes on koostatud iseseisev täitedokument ja mõlemat täitedokumenti korraga täita ei saa. Kohtutäitur ei saa täitemenetluse käigus täitedokumente vahetada või asendada. Andes välja 30.08.2018 uue täitmisteate 29.08.2018 määruse täitmiseks, ei teinud täitur mingit lahendit ega otsustust, mis reguleeriks 09.07.2018 täitmisteate alusel 18.05.2018 kohtumääruse täitmist ehk kohtutäitur jättis endale võimaluse nõuda mõlema määruse täitmist, hoolimata asjaolust, et hilisema määruse täitmine välistab varasema määruse täitmise.
35.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et 29.08.2018 määruse täitmiseks tulnuks alustada iseseisev täiteasi ja 18.05.2018 määruse täitmine tulnuks lõpetada määruses nimetatud suhtluskorra tähtaja möödumise tõttu 26.08.2018, aga mitte hiljem, kui 29.08.2018, koos uue täiteasja algatamisega, kui võlgnikule pandi TMS § 183 alusel uue määrusega kohustus teha algsest erinev tegu. Seetõttu on 29.08.2018 määruse täitmine 18.05.2018 määruse täitmiseks algatatud täiteasjas nr.175/2018/1000 täitemenetlusõiguse vastane ja täiteasja nr.175/2018/1000 menetluse lõpetamisel tuleb kaaluda üksnes 18.05.2018 kohtumääruse kui ainsa täitedokumendi täidetavust.
36.Seoses 29.08.2018 määruse, mille suhtes tehti võlgnikule 30.08.2018 uus täitmisteade, võimaliku sundtäidetavusega on oluline, et kuna 21.09.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-3618, mis muutis ära 29.08.2018 kohtumääruses sisaldunud lapse üleandmise kohustuse, jõustus 28.11.2018, siis ei saa 29.08.2018 määrust tsiviilasjas nr 2-15-3618 täita täiteasjas nr. 175/2018/1000 ega mistahes muus uues täiteasjas ehk selle määruse olemasolu ei saa väärata täiteasja nr. 175/2018/1000 täitemenetluse lõpetamist.
37.Kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg 8 sätestatud põhjendamise kohustust ja ei ole määruses vastanud kaebuse punktides 21-22 esitatud etteheidetele, et kohtutäitur on oma 08.10.2018 otsusega nõudnud õigusvastaselt ja TsMS § 390 lg 2 teises lauses sätestatut eirates võlgnikult täitmisele mitte kuuluva jõustumata 21.09.2018 määruse täitmist. Samuti ei ole kohus vastanud kaebuse punktis 22 esitatud etteheitele, et kohtutäitur on oma 08.10.2018 ja 12.11.2018 otsustes käsitlenud 29.08.2018 ja 21.09.2018 määruste mõju 18.05.2018 määrusele vastuoluliselt – esimese otsuse kohaselt käsitles täitur neid määruseid iseseisvate täitedokumentidena ja 12.11.2018 määruses leiab, et hilisemate määruste näol on tegu üksnes 18.05.2018 määruse lisadega.
7(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674
Menetluse edasine käik
38.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus kohtutäituril ning sissenõudjal esitada seisukoht.
39.Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud.
40.Sissenõudja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maakohus on õigesti leidnud, et Pärnu Maakohtu 18.05.2018 määrus oli sundtäidetav ka pärast 26.08.2018, sh 2018 oktoobris, mil XX esitas kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituril puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks. Ebaõige on väide, et Pärnu Maakohtu 18.05.2018 määrusega määratud suhtluskord oli nö tähtaegne. Määratud on erinev suhtluskord laste suvevaheajaks ning nö kooliajaks. Määrusest ei tulene mingit tähtaega, mille tõttu oleks kohtutäitur pidanud 2018 oktoobris täitemenetluse lõpetama. XX väide, et Pärnu Maakohtu 18.05.2018 puudus tema poolt kohtutäiturile esitatud taotluse ajal regulatiivsus, on ebaõige. See oli olemas kuni 28.11.2018, so Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2018 määruse tegemiseni. XX seisukoht, mille kohaselt viidi täitemenetlust läbi üksnes Pärnu Maakohtu 18.05.2018 määruse punkti I.5 täitmiseks on ebaõige. YY poolt esitatud täitemenetluse algatamise avalduses on nõutud Pärnu Maakohtu 18.05.2018 määruse täitmist täies ulatuses. Määruskaebuses on ebaõigesti leitud, et täituril ei olnud võimalik Pärnu Maakohtu 18.05.2018 ja 29.08.2018 määruseid korraga täita. Tegemist on määrustega, mille samaaegne täitmine on võimalik. Etteheited Pärnu Maakohtu poolt kohtulahendi põhjendamiskohustuse rikkumise kohta on alusetud. Maakohtu määrus on piisavalt põhjendatud.
41.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
42.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p 1 ja p-le 21 ja §-le 659 täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 ning muudab ja täiendab määruse põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega, mida käesoleva määrusega ei muuda ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
43.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et: - 18.05.2018 tegi Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-3618 kohtumääruse, millega muutis esialgse õiguskaitse korras Pärnu Maakohtu 12.02.2016 määratud suhtlemise korda ja määras YY ja BB ning XX ja CC suhtlemise korra kohtumenetluse ajaks; tühistas Pärnu Maakohtu 14.04.2015 esialgse õiguskaitse määruse p 3 osas ja andis YY-le alates 2017/2018 kooliaasta lõppemisest ja kohtumenetluse ajaks otsustusõiguse alaealise lapse BB koolivaliku küsimustes ja otsustusõiguse lapse viibimiskoha osas; andis YY-le kohtumenetluse ajaks otsustusõiguse pöörduda alaealise lapse BB-ga psühholoogilisele nõustamisele/teraapiasse (I kd, tlk 14-24); - 29.06.2018 kohtumäärusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 18.05.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-3618 muutmata ja XX määruskaebuse rahuldamata (I kd, tlk 152);
8(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674 sissenõudja YY esitas kohtutäitur Rannar Liitmaale täitmisavalduse, mille lisadeks olid Pärnu Maakohtu 18.05.2018 kohtumäärus ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-3618 (I kd, tlk 160-162); - 09.07.2018 tegi kohtutäitur Rannar Liitmaa XX-le täitmisteate (esialgne õiguskaitse) ja sunniraha määramise hoiatuse. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 18.05.2018 määrus nr 2-15-3618 (hagi tagamine). Nõude sisuks suhtlemiskorra täitmine (I kd, tlk 10-12). Võlgnik on täitmisteate kätte saanud (I kd, tlk 2); - 29.08.2018 tegi Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-3618 määruse, millega rahuldas YY esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja kohustas XX andma alaealise lapse BB üle lapse emale YY-le. Kohtumäärus oli selles osas viivitamata täidetav (I kd, tlk 28-56); - 30.08.2019 tegi kohtutäitur Rannar Liitmaa XX-le täitmisteate (esialgne õiguskaitse) ja sunniraha määramise otsuse. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 29.08.2018 määrus nr 2-15-3618 (esialgne õiguskaitse). Nõude sisuks lapse üleandmine (I kd, tlk 25-26). Võlgnik on täitmisteate kätte saanud (I kd, tlk 2-3); - 14.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3618 peatas Pärnu Maakohus esialgse õiguskaitse korras Pärnu Maakohtu 29.08.2018 esialgse õiguskaitse määruse täitmise, millega kohus kohustas XX andma alaealise lapse BB üle lapse emale YY-le. Kohtumäärus oli viivitamata täidetav (I kd, tlk 57-66); - 18.09.2018 otsusega peatas kohtutäitur Rannar Liitmaa osaliselt täitemenetluse, so esialgse õiguskaitse korras Pärnu Maakohtu 29.08.2018 esialgse õiguskaitse määruse täitmise, millega kohus kohustas XX andma alaealise lapse BB üle lapse emale YY-le (I kd, tlk 68); - 21.09.2018 tegi Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-3618 kohtumääruse, millega muutis esialgse õiguskaitse korras Pärnu Maakohtu 18.05.2018 esialgse õiguskaitse muutmise määruse: 1) p II BB viibimiskoha otsustusõiguse osas ja andis XX-le otsustusõiguse määrata BB elukohaks kohtumenetluse ajaks XX elukoht ja registreerida see rahvastikuregistris; 2) p II BB hariduse küsimuste otsustamise osas ja jättis kohtumenetluse ajaks vanematele selles osas ühise otsustusõiguse, arvestades kohtumääruse p 3 tehtud kohtu ettekirjutust; 3) määrust lastega suhtlemise korra osas (p I) ja määras kohtumenetluse ajaks lastega uue suhtlemise korra (I kd, tlk 70-82); - 22.09.2018 esitas XX kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, tuginedes TMS § 48 ja Pärnu Maakohtu 21.09.2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-153618 (I kd, tlk 83), mille kohtutäitur jättis 08.10.2018 otsusega rahuldamata (I kd, tlk 84). Eelnimetatud otsusele esitatud kaebuse (I kd, tlk 86-88) jättis kohtutäitur 12.11.2018 otsusega samuti rahuldamata (I kd, tlk 90-93); - 28.11.2018 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jättis kohus Pärnu Maakohtu 29.08.2018 määruse muutmata ja XX 07.09.2018 määruskaebuse rahuldamata, samuti Pärnu Maakohtu 14.09.2018 ja 21.09.2018 määrused muutmata ning YY 02.10.2018 ja 05.10.2018 määruskaebused rahuldamata (II kd, tlk 3, 6 ja 6 pöördel); - sissenõudja YY ei ole kohtutäiturile esitanud täitmisavaldust Pärnu Maakohtu poolt 21.09.2018 tsiviilasjas nr 2-15-3618 tehtud kohtumääruse täitmiseks (II kd tlk 4).
44.Käesoleval juhul vaieldakse selle üle kas kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise ajal 22.09.2018 oli võlgniku suhtes olemas kehtiv täitedokument ning kas kohtutäituri otsus jätta võlgniku suhtes alustatud täitemenetluse lõpetamata, -
9(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674 on olnud seaduslik. Sealjuures on võlgnik arvamusel, et Pärnu Maakohtu 21.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3618 (edaspidi 21.09.2018 määrus) on tühistatud Pärnu Maakohtu poolt samas asjas 18.05.2018 tehtud määrus (edaspidi 18.05.2018 määrus) ning kohtutäitur oli kohustatud talle esitatud avalduse alusel täitemenetluse lõpetama. Kohtutäitur leiab, et alus täitemenetluse lõpetamiseks 22.09.2018 puudus ning sissenõudjal oli jätkuvalt esialgse õiguskaitse raames õigus suhelda tütre BBga. Sissenõudja hinnangul oli 22.09.2018 kehtivaks ja täitmisele kuuluvaks dokumendiks 18.05.2018 määrus.
45.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et võlgniku poolt kohtutäiturile 22.09.2018 esitatud täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise ajaks ei olnud 18.05.2018 määruse õiguslik toime lõppenud.
46.Vaidlust ei ole selles, et 18.05.2018 määrus on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes. Täitmisavalduse sisust nähtuvalt on sissenõudja palunud pöörata sundtäitmisele 18.05.2018 määruse punktid I, II, III (I kd, tlk 160-162). Kohtutäituri poolt võlgnikule 09.07.2018 tehtud täitmisteatest nähtub aga, et nõude sisuks on suhtlemiskorra täitmine ning selles on esitatud tervikuna 18.05.2018 määruse punkt I, sh selle alapunktid 5 (allajoonituna) kuni 9 (I kd tlk 10-12). Sealjuures reguleeris nimetatud määruse alapunkt 5 laste ja vanemate suhtluskorda suveperioodil alates 24.06.2018 kuni 26.08.2018; alapunkt 8 laste ja isa suhtluskorda alates 27.08.2018 ning alapunkt 9 laste ja isa suhtluskorda 2018/2019 õppeaasta koolivaheaegadel.
47.Maakohus on õigesti märkinud, et 21.09.2018 määrusega muudeti 18.05.2018 määruse punktis I sisalduvat suhtluskorda ning määrati kohtumenetluse ajaks laste ja vanemate uus suhtluskord. Maakohus ei ole avaldanud seisukohta, et tegemist on 18.05.2018 määruse lisaga nagu määruskaebuse esitaja ekslikult leiab. Ka ei ole maakohtu seisukoht vastuoluline.
48.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 21.09.2018 määrus ei olnud täidetav, kuna selle määrusega asendas kohus ühe hagi tagamise abinõu teisega ning määrusele esitati määruskaebus. TsMS § 390 lg 2 teise lause kohaselt peatab määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale määruse täitmise. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb TsMS § 390 lg 2 teist lauset tõlgendada nii, et enne hagi tagamist tühistava määruse täitmist on vajalik oodata määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.12.2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib eeltoodu ka ühe hagi tagamise abinõu asendamise korral teise abinõuga. 21.09.2018 määruse vaidlustamise tõttu sai nimetatud määrusega kehtestatud uue suhtluskorra täitmist nõuda alates määruse jõustumisest, so 28.11.2018.
49.Arvestades eeltoodut, asjaolu, et 18.05.2018 määrus reguleeris suhtluskorda ka pärast suve ehk alates 27.08.2018 ning 09.07.2018 täitmisteates on nõude sisuks kogu 18.05.2018 määruse punkt I, ei saa nõustuda võlgnikuga selles, et 22.09.2018 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise ajaks oli 18.05.2018 määruse õiguslik toime lõppenud ja kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse lõpetama.
50.Võlgnik on TMS § 48 lg 1 p 4 tõlgendamisel eksimuses. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Käesoleval juhul ei ole asjas sellist kohtulahendit esitatud, mille toimel oleks 22.09.2018 avalduse esitamise hetkeks täitedokumendiks olnud 18.05.2018 kohtumääruse õiguslik jõud lõppenud.
10(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674
51.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nii 22.09.2018 täitemenetluse lõpetamise avalduse kui 08.10.2018 otsuse tegemise ajal oli kehtivaks täitedokumendiks endiselt maakohtu 18.05.2018 määrus ja selle resolutsiooni punkti I alapunktides 6-9 määratud suhtluskord kuulus jätkuvalt täitmisele. Eelnevast tulenevalt on kohtutäituri 08.10.2018 otsuses avaldatud seisukoht, et TMS § 48 ei kuulu kohaldamisele ning sissenõudjal on jätkuvalt esialgse õiguskaitse raames õigus suhelda tütre BB-ga (I kd, tlk 84), ringkonnakohtu hinnangul õige.
52.Kohtutäitur on nimetatud otsuses siiski eksinud, väites, et sissenõudjal on õigus BB enda juurde võtta vastavalt 21.09.2018 määrusele. Kohtutäituril tulnuks otsuse põhjendamisel arvestada asjaolusid, et 21.09.2018 määrus ei olnud veel jõustunud, sissenõudja ei olnud esitanud ka selle määruse täitmisavaldust ja oli kohtutäiturit informeerinud, et soovib 21.09.2018 määruse vaidlustada (I kd, tlk 180). Määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohtutäitur ise ei saa täitedokumenti teisega ilma sissenõudja tahteavalduseta asendada, on õige.
53.Samas ei anna eelnevalt kirjeldatud kohtutäituri eksimus ringkonnakohtu hinnangul 08.10.2018 otsuse tühistamiseks alust. Kuigi kohtutäitur on diskretsiooni kohaldamisel osaliselt eksinud, on lõppjäreldus täitemenetluse lõpetamise avalduse rahuldamata jätmise kohta sissenõudja õiguse tõttu esialgse õiguskaitse raames suhelda tütre BBga, õige.
54.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka määruskaebuses esitatud väide, et maakohtule esitatud täitetoimikust puuduvas kohtutäituri 10.08.2018 otsuses on täitur võlgnikule selgitanud: „Olenemata asjaolust, et täitmisteatel on toodud välja kohtumääruse resolutiivosa terviktekst, on kohtutäitur allajoonimisega toonud esile resolutiivosa p 5-e, mis reguleerib laste viibimist suvevaheajal ühe ja teise vanema juures“.
55.Võlgnikule 09.07.2018 tehtud täitmisteatest ei nähtu, et kohtutäitur on täitnud ainult 18.05.2018 määruse resolutsiooni punkti I alapunktis 5 määratud suvist suhtluskorda, nõude sisuks on ka 18.05.2018 määruse punkt I alapunktides 6-9 sätestatud suhtluskord. Alapunkti 5 allajoonimine on arusaadav, arvestades, et 09.07.2018 täitmisteate tegemise ajal tuligi võlgnikul selles punktis määratud suhtluskorda täita. Ka väidetud kohtutäituri 10.08.2018 otsuse tegemise ajal kuulus täitmisele 18.05.2018 määruse punkti I alapunkt 5, kuna suvine suhtluskord kehtis kuni 26.08.2018. Võlgniku seisukoht, et täitemenetlust viidi läbi ainult nn suvise suhtluskorra täitmiseks, on põhimõtteliselt väär ja vastuolus asjas esitatud tõenditega.
56.Iseenesest on maakohus õigesti tuvastanud ka selle, et 18.05.2018 määruse punktide II ja III kohaselt oli sissenõudjale antud kohtumenetluse ajaks otsustusõigus laps BB koolivalikuks ja teraapia korraldamiseks ning ka selles osas tuli määrust täita. Samas on see ringkonnakohtu hinnangul asjasse puutumatu, kuna võlgnikule 09.07.2018 tehtud täitmisteatest nähtuvalt on nõude sisuks ainult suhtluskorra täitmine. Määruskaebuse esitajaga tuleb nõustuda selles, et 18.05.2018 määruse punktide II ja III kohta ei olnud kohtutäitur talle täitmisteadet esitanud. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kohtutäitur ei ole 08.10.2018 otsuses täitemenetluse lõpetamisest keeldunud põhjusel, et täitmata on 18.05.2018 määruse punktid II ja III. Sellist põhjendust ei nähtu ka 12.11.2018 otsusest. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määruse põhjendustest välja jätta osa, milles kohus leidis, et kaebuse esitamise hetkel kuulus (täitemenetluses) täitmisele 18.05.2018 kohtumääruse resolutsiooni osast II jj osad täies ulatuses.
57.12.11.2018 otsuse põhjendustest nähtuvalt on kohtutäitur jäänud oma 08.10.2018 otsuses väljendatud seisukoha juurde. Erisusena on kohtutäitur leidnud, et 18.05.2018 määrus on kehtiv ning 29.08.2018 ja 21.09.2018 määrused on käsitletavad
11(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674 täitedokumendi lisadena, mitte ei asenda seda. Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul on 08.10.2018 otsus olnud lõppjäreldustest õige, 12.11.2018 otsuses on kohtutäitur oma diskretsioonivea parandanud ning õigesti leidnud, et 18.05.2018 määrus on kehtiv, puudub alus ka 12.11.2018 otsuse tühistamiseks.
58.Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes õigesti leidnud, et võlgniku kaebus kohtutäituri 08.10.2018 ja 12.11.2018 otsustele tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud otsustust tulnuks maakohtul kajastada ka määruse resolutsioonis. Ringkonnakohus saab selle eksimuse ilma asja maakohtule tagasi saatmata ise parandada ja täpsustab vastavalt vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 1.
59.Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 183 märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud määrusest osundatud õigusnormi kohaldamine ei nähtu. TMS § 183 reguleerib kohtutäituri õigust määrata võlgnikule sunniraha, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda.
60.Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga selles, et 18.05.2018 määruse resolutsiooni p I alapunktidest 8 ja 9 ei tulene lapse emale lastega suhtlemiseks aega, mis oleks saabunud, kohta ega viisi. Nimetatud alapunktidest on arusaadav, millal laste isal on alates 27.08.2018 õigus lastega suhelda, millest järeldub omakorda, et muul ajal peavad lapse saama suhelda emaga. Koosmõjus nimetatud määruse punkti I eelnevate alapunktidega on arusaadav ka laste ja ema suhtlemise koht. Määruse sisust tuleneb seegi, et suhtlemiseks tuleb vanemal lapsed teisele vanemale üle anda. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend on eripärane, kuna selle täitmist võivad nõuda mõlemad vanemad ja kumbki vanem võib seetõttu olla täitemenetluses nii sissenõudja kui ka kohustatud isik (vt Riigikohtu Üldkogu 17.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 61).
61.Määruskaebuse esitaja seisukoht, justkui puuduks aktiivse kohustuse märkimata jätmise tõttu 18.05.2018 määruse punkt I alapunktidel 8 ja 9 täidetavus, on ringkonnakohtule ka arusaamatu, arvestades, et suvise suhtluskorra osas ei ole selliseid kohustusi määruses samuti selgelt märgitud, kuid võlgnik ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule TsMS § 368 lg 2 nimetatud tuvastushagi.
62.Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus saab ka selle eksimuse asja tagasi maakohtule saatmata ise parandada ja maakohtu määruse põhjendusi vastavalt täiendada.
63.Võlgnik on õigesti esile toonud, et kohtutäituri seisukohad 08.10.2018 ja 12.11.2018 otsustes seonduvalt 21.09.2018 määruse õigusliku tähendusega on ebajärjekindlad. Kohus leiab, et 08.10.2018 otsuses ei saanud kohtutäitur tugineda sellele, et 21.09.2018 määrus kuulus täitmisele. Selle vea on kohtutäitur parandanud 12.11.2018 otsuses, tuginedes õigesti 18.05.2018 määrusele. Ekslik on siiski kohtutäituri seisukoht, et 29.08.2018 ja 21.09.2018 määrused on täitedokumendiks oleva 18.05.2018 määruse lisad. Kohtu hinnangul nimetatud määrustest eeltoodut ei tulene, tegemist on iseseisvate täitedokumentidega. Kohtutäituri ekslik õiguslik käsitlus ei ole siiski otsuste tühistamise aluseks, kuna otsus täitemenetluse lõpetamata jätmise kohta on kohtu eelpooltoodud põhjendustel olnud õige.
64.Eelnevast tulenevalt ei oma käesoleva kaebuse lahendamisel tähtsust see, et samas täitemenetluses on täitedokumendiks olnud ka Pärnu Maakohtu 29.08.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-3618. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur selle dokumendi osas täitemenetluse peatanud. Ka on kohus seisukohal, et võlgniku kaebuses toodud väited seonduvalt eelnimetatud määruse täitmise ja kohtutäituri poolse täitemenetluse läbiviimise põhimõtete võimaliku rikkumisega tulnuks esitada eraldi kaebemenetluses. Käesolevas asjas on kohus seotud kaebuse
12(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674 piiridega ja kontrollis kohtutäituri 08.10.2018 ja 12.11.2018 otsuste õigsust ning seda, kas nende tegemise ning 22.09.2018 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise hetkel oli täiteasjas olemas kehtiv täitedokument. Kohus on sellele vastanud jaatavalt ning leidnud, et täitemenetluse lõpetamata jätmine on olnud seaduslik ja põhjendatud ning kaebus vaidlustatud kohtutäituri otsustele tuleb jätta rahuldamata. Taotluste lahendamine
65.Määruskaebuse esitajalt laekus ringkonnakohtule 11.09.2019 taotlus asjas uue tõendi vastu võtmiseks. Ringkonnakohus jätab eelnimetatud taotluse rahuldamata.
66.TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
67.Ringkonnakohus on seisukohal, et Pärnu Maakohtu 01.03.2018 jõustumismärkega kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-3618 ei ole praegusel juhul asjakohaseks tõendiks, kuna ei tõenda, et võlgniku 22.09.2018 taotlus lõpetada täiteasja nr 175/2018/1000 menetlus oli põhjendatud. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse piiridest tulenevalt kohtutäituri 08.10.2018 ja 12.11.2018 otsustele esitatud võlgniku kaebust. Pärnu Maakohtu poolt 01.03.2018 tsiviilasjas nr 2-15-3618 tehtud määrus jõustus alles 09.09.2019 Riigikohtu määrusega ega oma tagasiulatuvat jõudu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
68.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud (kulud õigusabile ja kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu) ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
69.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 11).
70.Ringkonnakohtule on menetluskulude nimekirja ja taotluse määruskaebusmenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud sissenõudja 01.02.2019. Taotluse kohaselt soovib sissenõudja talle osutatud õigusabi eest 1,0 tunni ulatuses võlgnikult 132 euro (sh käibemaks) väljamõistmist tunnitasuga 132 eurot (sh käibemaks). Sissenõudja ei ole käibemaksukohustuslane. Õigusabikulud koosnevad: XX määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine sellele 1 h. Kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Sissenõudja palub lahendis märkida, et tema kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
71.Määruskaebuse esitaja leidis vastuväidetes sissenõudja menetluskuludele, et kulud on põhjendamatud ning advokaadi kasutamine ei olnud vajalik. Sissenõudja nõude täitmine täitemenetluses ei sõltu määruskaebuse lahendamisest. Sissenõudja ei saanud nõuda 18.05.2018 määruse täitmist suvise suhtluskorra osas, kuna see nägi ette suhtluskorra kuni 26.08.2018, mis oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Samuti ei saanud sissenõudja nõuda kaebuse esitamise aja seisuga lapse üleandmist 29.08.2018 määruse alusel, sest kohus peatas 14.09.2018 määrusega 29.08.2018 määruse täitmise. 29.08.2018 määrus ei olnud kaebuse esitamise ajal täidetav, kuna maakohus muutis
13(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674 21.09.2018 määrusega esialgset õiguskaitset. Sissenõudjal ei saanud olla huvi täitemenetluse jätkumiseks, kuna kaebuse esitamise ajal ei olnud võlgnikul ühtegi kohtulahendist tulenevat kehtivat aktiivset kohustust anda laps emale üle. Seetõttu puudus sissenõudjal ka vajadus käesolevas kohtuasjas aktiivselt osaleda ja kulusid kanda. Sissenõudjal advokaadist esindaja kaudu menetlusest osavõtt ei ole vajalik ka seetõttu, et kaebus lahendatakse hagita menetluses ja kohus peab uurimispõhimõtet kohaldama. Ka osaleb menetluses kohtutäitur, kes kaitseb enda ja sissenõudja huve.
72.Ringkonnakohus leiab, et sissenõudja taotlus määruskaebusmenetluse kantud menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab pidada nii määruskaebusega tutvumiseks kui sellele vastuse koostamisele kulunud aega 1,0 tundi, kui ka sissenõudjale õigusabi osutanud lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda (132 eurot (sh käibemaks), arvestades tsiviilasja keerukust, kestust ning asjaolu, et sissenõudja esindajaks on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja. Sissenõudjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hind ei ole vastuolus ka Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on lepingulise esindaja ühe töötunni mõistlikuks tasuks peetud 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13).
73.Vastuseks määruskaebuse esitaja vastuväidetele sissenõudja menetluskuludele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on käesoleva asja menetlusse õigesti kaasanud ka sissenõudja, arvestades, et TMS § 5 lg 1 tulenevalt on sissenõudja täitemenetluse üheks osaliseks ja võlgnik esitas kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti on maakohus õigustatult küsinud määruskaebusele sissenõudja seisukohta, arvestades, et TsMS § 663 lg 3 kohaselt tuleb kohtul määruskaebusele vastus küsida kõigilt menetlusosalistelt, kelle õigusi kaebus puudutab. Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 477 lg 5 ja lg 7 sätestatud uurimispõhimõte, ei tähenda eelnev, et sissenõudjal puudus õigus lepingulise esindaja kasutamiseks. Seadusandja ei ole hagita menetluses menetlusosalise õigusi lepingulise esindaja kasutamiseks piiranud. Ka ei tulene seadusest, et kohtutäitur kaitseb tema otsusele esitatud kaebuse asjades lisaks enda õigustele sissenõudja huve. Seadusandja ei ole ka piiranud hagita menetluses õigusabiga seotud menetluskulude hüvitamise nõude esitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole sissenõudja poolt käesolevas asjas lepingulise esindaja abi kasutamine talle etteheidetav. Ka võlgnik ise on kasutanud lepingulise esindaja teenust. Menetluskulude kindlaksmääramisel on kohus siiski seotud eelpool viidatud seadusest tuleneva kohustusega hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust, mida ringkonnakohus tegi eelnevalt.
74.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
75.Kuna sissenõudja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks sisaldab eelnimetatud kinnitust, on õigusabikulude välja mõistmine koos käibemaksuga põhjendatud. Määruskaebuse esitajalt tuleb sissenõudja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile summas 132 eurot (koos käibemaksuga).
76.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
77.Sissenõudja vastav taotlus sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, mistõttu tuleb määruskaebuse esitajal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
14(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-17674 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebeõigus
78.Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punkti 5 osas. Muus osas on määrus edasikaevatav tulenevalt TMS § 218 lg 3 teisest lausest ja TsMS § 178 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik