Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.11.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-9853
Tsiviilasi
Tallinn, Asunduse tn 4 korteriühistu hagi Tallinn, Asunduse tn 6 korteriühistu vastu kahju hüvitamise või alternatiivselt juurdepääsu tee kasutamise eest hüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.05.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinn, Asunduse tn 4 korteriühistu apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 3341,25 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): Tallinn, Asunduse tn 4 korteriühistu (registrikood 80171856, asukoht Asunduse 4, 11416 Tallinn), lepingulised esindaja Valeria Titova ja Katrin Kiisk Kostja (vastustaja): Tallinn, Asunduse tn 6 korteriühistu (registrikood 80118661, asukoht Asunduse 6, 11416 Tallinn), seaduslik esindaja AS ja lepinguline esindaja Tatjana Kalin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.05.2019 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Asunduse tn 4 korteriühistu (hageja) esitas 27.06.2018 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Asunduse tn 6 korteriühistu (kostja) vastu kahju hüvitamise või alternatiivselt juurdepääsu tee kasutamise eest hüvitise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt piirneb hagejale kuuluv maatükk (hageja tagahoov) kostja maatükiga, kuid on eraldatud sellest võrkaiaga. Ligipääs kostja prügikastidele on võimalik ainult läbi hageja maatüki, kuivõrd kostja prügikastidele juurdepääsu võimaldavad väravad asuvad hagejale kuuluval maatükil. Kolm korda nädalas tühjendab nii hageja kui ka kostja prügikaste prügiauto, mis on sunnitud kasutama juurdepääsuteed kostja prügikastidele läbi hageja maatüki. Kuivõrd kostja prügikastide tühjendamiseks sõidab prügiauto läbi hageja tagahoovi, siis on see halvendanud hoovi seisukorda. Selle tulemusena oli 2017. aastaks hageja tagahoovi asfalt vajunud mõningates kohtades sisse ja tagahoov on nüüdseks pragusid täis. Kuivõrd kostja kasutas hageja tagahoovi juurdepääsuteena oma prügikastidele, halvenes tagahoovi seisukord just kostja tegevuse tõttu. 2017. a. võeti vastu hageja üldkoosoleku otsus hageja tagahoovi renoveerimiseks ning otsus pöörduda kostja poole tagahoovi renoveerimistööde maksumuse osaliseks katmiseks. Kostja hageja tagahoovi hooldamiskulusid kandma ei nõustunud.
3.Hageja pöördus nelja teedeehitusega tegeleva ettevõtte poole hinnapakkumiste saamiseks tagahoovi renoveerimiseks, millest Baurecon Teedeehitus OÜ-l oli kõige odavam pakkumine – 6682,50 eurot. Hageja palub kostjal hüvitada talle eeltoodud summast 50 % ehk 3341,25 eurot.
4.Hageja märgib, et hageja endise juhatuse ning kostja endise juhatuse vahel oli sõlmitud suuline kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kostja kandma hageja tagahoovi hooldamisega seotud kulud võrdselt hagejaga.
5.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3341,25 eurot; alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista hagejale kuuluva maatüki kasutamise ja juurdepääsu võimaldamise eest hüvitatav ühekordne tasu 3341,25 eurot.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et hageja territoorium on rööpaid täis sõidetud, mille tekkimine on võimatu majaelanike poolt territooriumi kasutamise tulemusena. 05.03.2019 esitas hageja täiendavad tõendid (tl 114-116), kust on hageja hinnangul näha, et teekatte rööpad on tekkinud kahest prügiauto rattast. Kuivõrd
vaidlusalusel maal ei sõitnud teisi sõidukeid, v.a prügiauto, siis on tõendatud, et teekatte kahjustamine on tekkinud prügiauto tegevuse tõttu.
7.Esitatud alternatiivnõude osas märkis hageja, et Riigikohus on oma mitmetes lahendites käsitlenud küsimust, mis puudutab kasutuseelist saanud poole kulude säästmist ning selle ulatust vastaspoolele tasumisel (nt RKTKo nr 3-2-1-27-17; 3-2-1-36-15), ning nimetatud lahendid käsitlesid nõude rahuldamist tagasiulatuvalt. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Prügiauto ei sõida hageja territooriumile ainult kostja prügikastide tühjendamiseks, vaid tühjendatakse ka hageja prügikastid. Jääb arusaamatuks, miks teekatte kahjustused on tekkinud just prügiauto läbisõidust, mitte aga hageja majaelanike tagahoovi kasutamisest või pinnase uhtumisest või asfalti ebakvaliteetsest paigaldamisest. Otsest seost prügiveoauto sissesõidu ja antud kahjustuse olemasolu vahel ei ole hageja poolt tõendatud.
9.Kostja ei ole nõus finantseerima hagejale kuuluva kinnistu teekatte taastamistööd hageja poolt pakutud tingimustel ja mahus. Kostja majaelanikud antud territooriumi ei kasuta. Hageja poolt planeeritud teekatte taastamise pind on tunduvalt suurem pinnast, mida võiks kasutada prügiauto kostja prügikastide tühjendamiseks.
10.Kostja ei nõustu hageja alternatiivnõudega, kuna alates 01.11.2018 ei kasuta prügiauto kostja prügikastidele ligipääsemiseks enam hageja territooriumi.
11.Hageja ja kostja vahel ei ole olnud kokkulepet selles, et kostja hüvitab hagejale osa teekatte hooldamis- ja remondikuludest. Hageja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu tõendanud. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohtu 07.05.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et kostjal menetluskulud puuduvad.
13.Pooled ei vaidle alljärgnevas: poolte kortermajad piirnevad ühest küljest ning on eraldatud taraga; kuni 2018. a. sügiseni asusid kostja prügikastid kostja territooriumil selliselt, et prügikastide juurde jõudmiseks pidi prügiveoauto läbima hageja tagahoovi; alates 01.11.2018 ei asu kostja prügikastid hageja territooriumil; hageja tagahoovi asfaldisse on tekkinud augud ja praod; hageja on võtnud hinnapakkumised asfalti remondiks ja soodsaim on Baurecon Teedeehitus OÜ pakkumine summas 6682,5 eurot.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas prügiveoauto oleks pidanud hageja tagahoovi sõitma ka juhul, kui kostja prügikaste ei oleks vaja olnud tühjendada. Hageja on väitnud nii seda, et kostja rikkus lepingulist kohustust, jättes teehoolduse eest tasumata, kui ka seda, et hagejale tekkis kahju sellega, et veoauto sõitis kostja prügikastideni. Õiguskaitsevahendina on hageja taotlenud rakendada võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p-s 3 nimetatud õiguskaitsevahendit, s.o kahju hüvitamist. Kohtu arvates on ei ole siiski tegemist kahju hüvitamise olukorraga. Põhjendatud võiks olla kohustuse täitmise nõue, kuna hageja poolt nimetatud kohustus, s.o teehooldamise eest tasumine, mida kostja väidetavalt täitmata jättis, sisaldabki teehoolduse kulude kandmist.
15.Tunnistaja MJ andis ütlusi, et vähemalt 2006. a. maist 2007. a. maini, kui tunnistaja oli juhatuse liige, sellist kokkulepet, et ühistud jagavad hageja tagahoovi hooldamise kulusid, ei sõlmitud. Hageja ei ole tõendanud pooltevahelise suulise lepingu olemasolu. Seega puudus kostjal hageja ees lepingust tulenev kohustus teekatet hooldada ning kostja ei saanud seetõttu ka nimetatud kohustust rikkuda ning hagejal ei saa tekkida lepingulise kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju nõuet ka juhul, kui kohustuse
täitmata jätmise tagajärjel oleks kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue lepingust tuleneva kahju hüvitamiseks põhjendatud.
16.Hageja palub alternatiivselt kostjalt välja mõista maatüki kasutamise ja prügikastidele juurdepääsu võimaldamise eest ühekordne tasu 3341,25 eurot. Hageja on oma nõude alusena nimetanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1. AÕS § 156 lg 1 on kohaldatav juhul, kui üks isik nõuab juurdepääsu üle teisi isiku kinnistu, nõue on põhjendatud ning kokkuleppe puudumisel juurdepääsutasu suuruse üle määrab kohus juurdepääsu, selle tingimused ja tasu suuruse. Käesoleval juhul on menetluse ajal hagi aluseks olevad asjaolu muutunud, kuivõrd pooled ei vaidle, et alates 2018. a. sügisest on kostja prügikastid paigutatud mujale ning prügiveoauto ei pea kostja prügikastideni jõudmiseks enam hageja territooriumit läbima. Käesoleval juhul ei nõua keegi läbipääsu lubamist ning ei nõudnud ka ajal, kui kostja prügikastideni jõudmiseks oli prügiveoautol vajalik hageja kinnistu läbida. Hageja on lubanud prügiauto oma kinnistut läbida. Eeltoodust tulenevalt tuleb alternatiivne nõue jätta rahuldamata.
17.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub 07.06.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
19.Maakohus tegi hageja jaoks üllatusliku otsuse, kui märkis, et tegemist ei ole kahju hüvitamise olukorraga. Samuti jättis kohus põhjendamata, miks ta sellisele järeldusele jõudis. Maakohus ei pööranud hageja tähelepanu asjaolule, et hagejal tuleks kahju hüvitamise nõude asemel esitada kohustuse täitmise nõue. Hageja hinnangul on tegemist menetlusõigusnormi olulise rikkumisega (TsMS § 436 lg 7; § 392 lg 1 p-d 1 ja 3; § 351 lg 1), millega kohus ei kvalifitseerinud hageja nõuet õigesti. Lisaks on kohus rikkunud eeltooduga selgitamiskohustust.
20.Maakohus ei ole põhjendatud, miks ta ei ole kõiki hageja tõendeid hinnanud. Kohus ei ole uurinud tõendeid, mis viitavad kostjapoolsele kahju tekitamisele ega pööranud tähelepanu hageja väitele (vt 01.04.2019 hageja menetlusdokument, p 2.1.2), et tegemist võib olla lepinguvälise kahjuga.
21.Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole AÕS § 156 lg 1 kohaldatav olukorras, kui pooltel esineb vaidlus ainuüksi tasu määramise osas. Hageja jaoks oli üllatuslik kohtu järeldus, et „AÕS § 156 lg 1 on kohaldatav juhul, kui üks isik nõuab juurdepääsu üle teisi isiku kinnistu, nõue on põhjendatud ning kokkuleppe puudumisel juurdepääsutasu suuruse üle määrab kohus juurdepääsu, selle tingimused ja tasu suuruse“, kuivõrd menetluse kestel on kohus juhtinud hageja tähelepanu ainuüksi sellele, et kohus kahtleb, kas hageja alternatiivnõuet on võimalik rahuldada tagasiulatuvalt. Vastustaja seisukoht
22.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg-te 1 ja 2 alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on
menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
24.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Otsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
25.Hageja soovib, et kostja hüvitaks talle osaliselt hageja kinnistu asfaltkatte renoveerimise kulu, kuna kostja kasutas kuni 2018. aasta sügiseni juurdepääsuteed oma prügikastideni läbi hageja maatüki ja prügiauto sõitmine on asfaltkatet kahjustanud. Hageja esitas kahju hüvitamis nõude ja alternatiivselt ühekordse tasu nõude AÕS § 156 lg 1 alusel.
26.Maakohus märkis, et põhjendatud võiks olla kohustuse täitmise nõue, kui tõendamist leiab lepinguline suhe poolte vahel, milles kostja kohustuseks oli teehoolduse kulude osaline kandmine. Tõendeid hinnates jõudis maakohus järeldusele, et hageja ei ole tõendanud pooltevahelise suulise lepingu olemasolu. Seda järeldust ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Hageja on ka oma 01.04.2019 kirjalikes seisukohtades maakohtule ise tunnistanud, et hagejale kuuluva maatüki hooldamise kulude jagamise osas sai kokkulepe olla sõlmitud kas enne 2006. aastat või täiendavalt ka pärast 2007. aastat, kuid paraku jääb nimetatud asjaolu hetkel tuvastamata (tl 165).
27.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja nõue lepingust tuleneva kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud.
28.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja alternatiivne nõue välja mõista maatüki kasutamise ja prügikastidele juurdepääsu võimaldamise eest ühekordne tasu 3341,25 eurot AÕS § 156 lg 1 alusel, ei ole samuti põhjendatud.
29.AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise eest tasu kohus
30.Riigikohus on asunud seisukohale, et AÕS § 156 lg 1 ei anna avaldajale õigust nõuda juurdepääsu eest tasu olukorras, kus asjaosalised ei ole juurdepääsus kokku leppinud ning seda ei ole kindlaks määranud ka kohus. Viidatud sätte järgi on juurdepääs ja selle kasutamise tasu selliselt seotud, et kinnisasja omaniku võimaldatava juurdepääsu eest tasu saamise eelduseks on tema kohustus tulenevalt kokkuleppest või kohtulahendist juurdepääsu taluda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2018 otsus nr 2-16-14722 p 12). Praeguses asjas ei ole tuvastatud kokkuleppest tulenevat juurdepääsu talumise kohustust ning juurdepääsu läbi hageja kinnisasja pole kindlaks määranud ka kohus.
31.Riigikohus on selgitanud, et kui kasutatakse võõral kinnisasjal asuvat teed, võib kinnisasja omanikul olla tee kasutaja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue VÕS § 1037 lg 1 järgi või kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj järgi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2018 otsus nr 2-16-14722 p 12 ja selles viidatud
27.09.2017otsus nr 2-15-18478, p-d 11).
32.VÕS § 1037 lg 1 järgi peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik hüvitama õigustatud isikule rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse
eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt Riigikohtu 22.10.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16 ja 19.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15). VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit tema õigust eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul väidetavalt kasutamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Praegusel juhul võib kostja alusetu rikastumine seisneda mh kasutuseeliste saamises, mida kostja võis saada seetõttu, et ei ole pidanud hagejale kui tee omanikule tee kasutamise eest maksma.
33.Hageja tugines maakohtus ka sellele, et hageja ja kostja vahel eksisteeris võlasuhe, mis tuleneb kahju õigusvastasest tekitamisest. Seda alust ei ole maakohus pooltele selgitanud ega seda pooltega arutanud. Kolleegium nõustub hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus tegi hageja jaoks üllatusliku otsuse, kui märkis, et tegemist ei ole kahju hüvitamise olukorraga. Samuti jättis maakohus täielikult põhjendamata, miks ta sellisele järeldusele jõudis.
34.Deliktilise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on antud juhul hageja omandi rikkumine kui õigusvastane tegu ja VÕS § 1050 lg 1 järgi kostja süü kahju tekitamises. Samuti kohalduvad kahju hüvitamise üldised normid, sh VÕS § 127 lg-st 4 tulenev põhjusliku seose nõue.
35.Pooltel ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust hageja vara kahjustumise ega kostja tegevuse üle. Põhjusliku seose hindamisel võib kohus rakendada nn conditio sine qua non-põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse hinnatav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18 ja 08.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 32-1-42-16, p 19).
36.VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et üldjuhul kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Seega peab kostja deliktilisest vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei tegutsenud vähemalt hooletult. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 3 saab kostja esitada tõendid, millest nähtub käibes vajaliku hoole järgimine.
37.Ringkonnakohtu hinnangul viis ebaseadusliku ja põhjendamata otsuse tegemiseni see, et maakohus jättis hagi lahendamisel eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse täitmata. Samuti rikkus maakohus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
38.Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada, millal algas hageja õiguse rikkumine ja missugune on kostja saadud kasutuseelise väärtus, samuti deliktilise vastutuse eelduste olemasolu. Kuna pooltel jäid maakohtu eelmenetluse puuduste ja selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud kohtu ette toomata ja tõendid esitamata, peab kohus asja uuel läbivaatamisel võimaldama pooltel seda teha. Sealjuures peab maakohus pooltele selgitama, millised asjaolud vajavad tõendamist ja milline on tõendamiskoormis. Vajadusel tuleb tagada pooltele ka võimalus esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
39.Maakohtu minetused ei ole antud juhul ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavad ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna välja on selgitamata asja
lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, st puudub materjal, mille põhjal saaks ringkonnakohus asja ise lahendada.
40.Maakohtu otsuse tühistamine toob kaasa apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise, kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, mitte ei tee otsust hagi rahuldamise kohta, nagu soovib hageja.
41.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus esimese astme kohtu otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.