3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Irina Skriveli kanda.
4.Menetluskulude väljamõistmise Eesti Vabariigi kasuks ja menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Irina Skrivel (hageja) esitas hagi kohtutäitur Natalja Malahhova (kostja I), Aleksei Kruglovi (kostja II) ja Jekaterina Kruglova (kostja III) vastu, milles palus täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX tunnistada X asuvate X ja X kinnistute enampakkumine kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Aleksei Kruglovi täitmisavalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Täitedokumendiks on 16.10.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-41154, millega lõpetati poolte kaasomand kaasomanike vahelise enampakkumisega. 13.03.2018 esitas kohtutäitur hagejale teatise kinnisasja enampakkumise kohta. Hageja ei nõustunud enampakkumise teatega ja esitas kohtutäiturile kaebuse, paludes teatise ja enampakkumise tühistada. 11.04.2018 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata ja leidis, et menetluse peatamine ei ole põhjendatud, kuid enampakkumine tuleb edasi lükata. 20.04.2018 esitas kohtutäitur teate uue enampakkumise korraldamise kohta, mille kohaselt toimub kinnistute müük alates 07.05.2018 kuni 11.05.2018. X kinnistu oksjoni algus on kell 9.00 ja lõpp 17.00, alghind on 82 000 eurot. X kinnistu oksjoni algus on kell 8.00 ja lõpp 16.00, alghind on 25 000 eurot. Hageja esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kohtutäitur jättis hageja kaebuse 05.05.2018 otsusega rahuldamata. 15.05.2018 esitas kohtutäitur hagejale enampakkumise akti, millega olid vormistatud enampakkumise tulemused. Enampakkumisel ostsid mõlemad kinnistud kostjad. Hageja ei ole seniajani saanud hagejale väljamaksmisele kuuluvat hüvitist. Hageja leidis, et kohtutäitur ei andnud hagejale aega vabatahtlikuks täitmiseks, millega rikkus hageja õigust teha ettepanekuid enampakkumise viisi ja korra kohta.
Kohtutäitur ignoreeris hageja pakutud enampakkumise viisi ja vormi ning ei edastanud hageja pakkumist kostjatele II ja III. Eeltooduga kaotasid pooled võimaluse leppida kokku enampakkumise vormis ja viisis. Kuna oksjon korraldati elektroonilises vormis, siis puudus hagejal võimalus oksjonist osa võtta. Hageja on eakas inimene, kes ei oska arvutit kasutada. Paradoksaalne on olukord, kus hageja peab ostma end kaasomandi osa.
2.Kohtutäitur vaidles hagile vastu. Hagiavalduse esitamise põhieesmärk on täitemenetluse venitamine, et mitte anda võimalust kostjatele II ja III kasutada ja vallata kinnistut. Hagejal puuduvad rahalised vahendid kinnistute ostmiseks. Enampakkumine oli õiguspärane.
3.A. Kruglov ja J. Kruglova palusid jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole täitemenetluse jooksul teinud kostjatele II ja III ettepankuid kohtuotsuse täitmise viisi kohta. Ei ole tõendatud, et hageja ei saanud osaleda enampakkumises haiguse tõttu.
MAAKOHTU OTSUS
4.Viru Maakohus jättis 22. jaanuari 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määratud. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Viru Maakohtu 16.10.2014 otsuse kohaselt tuleb kinnisasjad müüa kaasomanike vahel korraldatud enampakkumise teel. Müügist saadud tulu tuleb jagada poolte vahel vastavalt võõrandatavate kaasomandi osade suurusele. Kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). 11.05.2016 on kostja Aleksei Kruglov teinud ettepaneku hagejale kinnistute müügiks kaasomanike vahelisel kokkuleppel ja notari juures müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks. Kiri (ettepanek) on hagejale kätte toimetatud 17.05.2016. Pole tõendatud, et hageja reageeris ettepanekule. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et pooled kaotasid võimaluse leppida kokku enampakkumise vormis ja viisis. Täitmisteates tegi kohtutäitur ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ning andis selleks tähtaja 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Kohtutäituri antud 10 päevane tähtaeg ei vasta TMS § 25 sätestatule. Siiski ei mõjuta nimetatud minetus enampakkumise kehtivust. Enampakkumine toimus 14.05.2018 ehk poolteist aastat hiljem. Hagejal oli võimalik täita kohtuotsus vabatahtlikult või sõlmida kaasomanikega kokkulepe. Viru Maakohtu 16.10.2014 otsuses pole enampakkumise korraldajat ega tingimusi TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määratud, mistõttu oli sissenõudjad (kostjad II ja III) õigustatud kaasomanike vahelise kokkuleppe puudumisel nõudma kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ekslik on hageja seisukoht,
mille kohaselt võiks kaasomanikud enampakkumise korra ja korraldaja määrata vaid kaasomanike kokkuleppel. Kuna hageja kostjate pakkumisele ei reageerinud, olid kostjad II ja III sunnitud kohtulahendi täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole. Tulenevalt TMS § 78 lg-test 1 ja 2 toimub kinnisasja enampakkumine täitemenetluses üldjuhul elektrooniliselt ning suulise enampakkumise võib korraldada vaid juhul, kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel asjaoludel võimalik. Hageja väidetav haigestumine ei takistanud hageja esindajal osaleda enampakkumisel. Hagejal oli võimalik osaleda elektroonilisel enampakkumisel esindaja kaudu. Isegi juhul, kui hageja ise ei saanud ebapiisavate oskuste tõttu orienteeruda ja osaleda elektroonilises oksjonikeskkonnas, oleks seda saanud kas koos hagejaga või tema eest /nimel teha esindaja või keegi lähedastest. Suulise oksjoni läbiviimine oleks olnud koormavam nii hageja enda (väidetav haigestumine) kui kostjate jaoks (arvestades, et viimased ei ela püsivalt Eesti Vabariigis). Maakohtule ei ole esitatud tõendeid hageja raske haigestumise või statsionaarsel ravil viibimise kohta. Esitatud perearsti tõendid tõendavad, et hageja ei saanud 10.04.2018 ja 11.05.2018 – 25.05.2018 kohtusse ilmuda, kuid ei tõenda seda, et hagejal oleks tervislikel põhjustel takistatud elektroonilisel täitetoimingul osalemine. Viru Maakohtu 16.10.2014 tehtud otsuse resolutsiooni kohaselt müüakse kinnistud, mitte kaasomanikele kuuluvad osad eraldi. Vastavalt maakohtu otsuse resolutsioonile jagab kohtutäitur kinnistute müügist saadud tulu poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. TMS § 93 lg 2 järgi peab elektroonilise enampakkumise võitja tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval § 93 lõikes 3 sätestatud viisil. Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast 1/10 tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, tuleb kogu ostuhind tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval. Kohtutäituri ametialase konto väljavõttega on tõendatud, et kostjate maksed on tehtud tähtaegselt ning hageja väited vastupidisest on alusetud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) pidi maakohus tunnistama enampakkumise nurjunuks. Kuigi enampakkumise alghind oli 107000 eurot (82 000 + 25 000), pakkusid kostjad II-III mõlema kinnistu eest kokku 53 000 eurot ehk alla alghinna. TMS § 99 lg 1 p 2 kohaselt kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks, kui ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses; 2) leidis maakohus vääralt, et hageja haigestumine oli selline, mis ei seganud enampakkumisel osalemist. Hageja tõendas haigestumist; 3) ei olnud hageja kohustatud osalema enampakkumisel esindaja kaudu, see oli vaid võimalus. Hageja rõhutas, et soovib enampakkumisel osaleda isiklikult, mitte esindaja kaudu;
4) ei andnud kohtutäitur hagejale võimalust leppida kokku kostjatega II-III enampakkumise korras. Sellega rikuti AÕS § 77 lõiget 1.
6.Kohtutäitur vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Sissenõudjale võlgnetavaks summaks on 50% tulemist. Kohtutäitur on õigesti rakendanud TMS § 93 lg 4 sätestatud tasaarvestust parima pakkumise teinud kaasomanike suhtes. Kuna enampakkumise võitjad (kostjad II ja III) on täitemenetluses sissenõudjate positsioonis, kelle nõue on 50% tulemist, millest on maha arvatud kõik müügiga seotud kulud, siis pidid nad maksma ainult tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa. Esitatud apellatsioonikaebusest on näha, et hagejale on antud menetlusabi ning hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mis näitab hageja majanduslikku olukorda. Seega võib järeldada, et hagejal puudusid rahalised vahendid enampakkumistel osalemiseks. Maakohus leidis õigesti, et hageja haigestumine ei olnud selline, mis oleks takistanud täitetoimingul osalemist.
7.Kostjad II ja III vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Hagejal puudus takistus osaleda oksjonil, samuti oli hagejal võimalus leppida kostjatega kokku. Hageja ja A. Kruglov on sugulased ja puudus takistus võtta ühendust ja arutada enampakkumist. Hageja raske haigestumine on tõendamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja hageja (apellandi) apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäetakse hageja kanda.
9.Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
10.Hageja väide, et esines alus enampakkumise nurjunuks kuulutamiseks TMS § 99 lg 1 p 2 järgi, kuna enampakkumisel osaleja ei teinud pakkumist vähemalt alghinna osas, ei ole õige. Kohtutäituri vahendusel kaasomandi lõpetamiseks toimuva avaliku enampakkumise läbiviimiseks kaasomandis oleva asja suhtes esitasid avalduse täitemenetluse alustamiseks kaks kaasomanikku - A. Kruglov ja J. Kruglova. Hüpoteetiliselt on sellises menetluses kõik kaasomanikud, sh ka hageja, samal ajal nii sissenõudjad kui ka võlgnikud. Teisalt selleks, et isikut saaks sissenõudjaks pidada, tuleb tal esitada täitmisavaldus. Enampakkumise toimumise ajal ei olnud hageja sissenõudjaks vaid võlgnikuks, sest ta ei olnud täitmisavaldust esitanud. Asja materjalidest nähtub, et enampakkumisele pandi kaks kinnisasja - üks, X, alghinnaga 82000 eurot ja teine, X, alghinnaga 25000 eurot. Kohtutäituri koostatud aktide kohaselt pakkus A. Kruglov X kinnistu eest alghinna 82000 eurot ja X kinnistu eest 25000 eurot. Kohtutäitur arvestas, et sissenõudjale võlgnetavaks summaks on 50% tulemist, millest on maha arvatud kõik müügiga seotud kulud. Kuna sissenõudja positsioonis oli üks kaasomanik, siis pidi ta TMS § 93 lg 2 ja § 95 lg 2 alusel tasuma ostuhinnana vaid võlasumma (s.o 50% ostuhinnast, müügiga seotud kuludest ning korteriomandil lasuvatest kohustustest), mitte aga täieliku ostuhinna.
Hageja väide, et enampakkumisel osalenud kaasomanik oleks pidanud tasuma kinnistute eest täishinna, ei ole õige. Kaasomanik tegi alghinna osas pakkumise, kuid tasus õigesti 50 %.
11.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega ringkonnakohtu istungil, mille kohaselt kohtutäituri tegevus oli segadust tekitav ning hageja viidi kohtutäituri poolt eksitusse, samuti sellega, et kohtutäituril puudus alus määrata tagatisraha suuruseks 10 000 eurot. Ringkonnakohus märgib, et tagatisraha suurus iseseisvalt ei mõjuta enampakkumise kehtivust. Täitemenetlus on olnud aeganõudev, selle käigus on kohtutäitur teinud erinevaid toiminguid ja otsuseid ning andnud korduvalt selgitusi. Mõned selgitused võisid hagejale olla raskesti mõistetavad. See aga ei anna alust enampakkumist nurjunuks tunnistada. Hagejat esindas advokaat, kelle vahendusel hageja vaidlustas käesolevas täiteasjas 8 korral kohtutäituri toiminguid või otsuseid. Kui hagejal oli enampakkumise osas ebaselgus, siis hiljemalt 16.08. 2017 Tartu Ringkonnakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-16-17595 pidi hageja aru saama, kuidas tema ning kostjate II ja III kui kaasomanike vahelist enampakkumist saab korraldada.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et hageja haigestumine ei olnud enampakkumise korduva edasilükkamise aluseks. Hageja pidi oma õigusi kasutama heas usus. Kui hageja tervislik seisund oli pikemat aega selline, mis ei lubanud kohtuotsust vabatahtlikult täita ega enampakkumisel osaleda, siis oli tema kohustuseks teostada vajalikke toiminguid esindaja kaudu. Täitemenetluses läbiviidud elektroonilisel enampakkumisel osalemine ei ole selline toiming, milles tuli osaleda isiklikult.
13.Maakohus tuvastas õigesti, et kohtutäitur määras kaasomanikele tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks. Asjaolu, et määratud 10 päevane tähtaeg ei olnud seadusega kooskõlas, ei riivanud käesoleval juhul hageja õigusi, kuna enampakkumine toimus enam kui aasta pärast vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja möödumist.
14.Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus märgib, et hagejale anti menetlusabi riigilõivu tasumiseks hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel. Hagi rahuldamata jätva kohtulahendi jõustumisel tuleb TsMS § 190 lg 2 alusel hagejal menetlusabina saadu riigile hüvitada, kui ei esine kulude tasumisest vabastamise aluseid. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 alusel mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.