Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Kohus tuvastas, et hageja on 11.03.2019 välja antud pärimistunnistuse kohaselt Valentina Seppenieni pärijaks 1⁄4 mõttelises osas. Pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt. Kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui pärimisseaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Elektroonilise kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hageja ja kostjad kinnistu xxx(registriosa nr 39x) ühisomanikud. x Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid. Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2). TsMS § 406 lg 1 kohaselt lahendatakse dokumendimenetluses eelkõige vekslist ja tšekist tuleneva raha maksmise kohustuse või hüpoteegist või laevahüpoteegist või registerpandist tulenevalt sundtäitmise nõuded. Kohus leiab, et esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik dokumendimenetluses hageja taotletavat eesmärki saavutada selgitab. Kui hageja ei soovi pärimise teel omandatud kinnisvara osa ehk kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluvat omandit kasutada, tuleb kohtule esitada hagi ühisomandi lõpetamiseks. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.