Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Andres Suik 30.10.2019, Tallinn 2-19-16010 Osaühing L kaebus Tallinna kohtutäitur Priit Petter tegevusele täiteasjas nr xxxx Avalduse läbivaatamine Avaldaja: Osaühing L (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: advokaat Kaspar Koppel (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, asukoht Rävala pst. 2, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Priit Petter (büroo asukoht Tornimäe 7-008 (7. korrus), 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isik II (sissenõudja): AS E (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post: xxxx); Puudutatud isik II volitatud esindaja: Indrek Kukner (epost: [email protected]); Puudutatud isik III: Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (büroo asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta täies ulatuses rahuldamata Osaühing L kaebus Tallinna kohtutäitur Priit Petter ja kohtutäituri abi Harold Kaha tegevusele ja 20.09.2019 otsustele täiteasjas nr xxxx.
2.Jätta menetluskulud avaldaja Osaühing L kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
3.Jätta rahuldamata Tallinna kohtutäitur Priit Petter taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Jätta rahuldamata Tallinna kohtutäitur Priit Petter taotlus võlgniku D OÜ puudutatud isikuna menetlusse kaasamiseks.
4.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
2-19-16010 Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
1.Osaühing L esitas 14.10.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Priit Petter tegevusele täiteasjas nr xxxx. Kohtutäitur Arvi Pink büroo töötaja on 20.09.2019 e-kirjas leidnud, et Osaühing L ei ole menetlusosaline täiteasjas nr xxxx ning Tallinna kohtutäitur Priit Petter on jätnud Osaühingu L 27.09.2019 kaebuse kohtutäitur Priit Petter 20.09.2019 otsustustele läbi vaatamata põhjusel, et kaebuse esitamise tähtaeg möödus 20.09.2019.
2.Avaldaja taotleb tühistada kohtutäituri Priit Petter ja kohtutäituri abi Harold Kaha 20.09.2019 otsustused täiteasjas nr xxxx, millega leiti, et Osaühing L ei ole täiteasjas nr xxxx menetlusosaline ja Osaühing L ei ole õigust nõuda täiteasjas nr xxxx dokumente või muid andmeid ning mille kohaselt kohtutäituri Priit Petter puudub kohustus koostada jaotuskava; tühistada kohtutäitur Priit Petteri 04.10.2019 otsus täiteasjas xxxx, millega jäeti Osaühing L kaebus läbi vaatamata; teha uus otsus, millega rahuldada Osaühing L 27.09.2019 kaebus; teha uus otsus, millega kaasata Osaühing L täiteasjas nr xxxx menetlusosaline, koostada täiteasjas nr xxxx jaotuskava, esitada Osaühingule L täiteasjas nr xxxx dokumendid ja informatsioon sh sõiduki enampakkumisega seoses; alternatiivselt teha uus otsus, millega kohustada kohtutäiturit Priit Petter vaatama läbi Osaühing L 27.09.2019 kaebust täiteasjas nr xxxx. Avaldaja taotleb jätta kõik menetluskulud kohtutäituri Priit Petter kanda. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 01.02.2019 kohtutäiturile Arvi Pink avalduse täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur Arvi Pink arestis D OÜ-le kuuluva sõiduauto 21.03.2019 täiteasjas xxxx. 22.04.2019 saadeti kohtutäitur Priit Petteri büroost e-kiri vallasvara arestimise kohta, milles viidati kohtutäiturile Arvi Pink kui menetlusosalisele. 22.04.2019 teavitati kohtutäitur Priit Petteri bürood sellest, et kohtutäitur Arvi Pink on koostanud vallasvara arestimise akti juba 21.03.2019 ning D OÜ on vara arestimisest teadlik, sest on helistanud kohtutäiturile Arvi Pink. 12.06.2019 saadeti kohtutäitur Arvi Pink büroost veelkord kohtutäiturile Priit Petter e-kiri sõiduki Xxxx arestimise kohta ja vallasvara arestimise akt. 13.06.2019 vastas kohtutäitur Priit Petter kohtutäitur Arvi Pink büroole, saatis sõiduki valduse üleandmise akti koopia ja foto kriimustusest. Lisaks eelnevale saadeti kohtutäiturile Priit Petter kohtutäitur Arvi Pink poolt koostatud rahalise nõude arestimise akt, millega arestiti kõik kohtutäituri Priit Petter poolt tehtavad väljamaksed D OÜ-le. Kohtutäitur Priit Petter müüs 26.08.2019 D OÜ sõiduauto hinnaga 33 945 eurot vastavalt vara kordusenampakkumise aktile. Avaldajale teadaolevalt täitis kohtutäitur Priit Petter ca 10 000 euro suurust nõuet. Kohtutäitur Priit Petter edastas kohtutäiturile Arvi Pink vaid 14 076,20 eurot. 11.09.2019 pöördus avaldaja esindaja kohtutäitur Priit Petteri poole selgituste saamiseks, jaotuskava esitamiseks ja enampakkumisega seoses koostatud dokumentide esitamiseks. 20.09.2019 tegi kohtutäitur Priit Petter otsuse, milles leidis, et avaldaja ei ole menetlusosaline ning kohtutäituril Priit Petter puudub kohustus jaotuskava või muid dokumente avaldajale esitada. Kohtutäitur Priit Petter soovitas pöörduda dokumentide saamiseks D OÜ poole. 27.09.2019 esitas avaldaja kaebuse kohtutäitur Priit Petteri 20.09.2019 otsustele. 04.10.2019 tegi kohtutäitur Priit Petter otsuse, millega jättis 27.09.2019 kaebuse läbi vaatamata. Kohtutäitur Priit Petter on vähemalt alates 22.04.2019 teadlik, et avaldaja on antud täiteasjas puudutatud isikuks. Kohtutäitur Priit Petter on saanud 22.04.2019 sõiduki arestimisakti, mistõttu ta pidi olema teadlik avaldaja õigustest seoses arestitud sõidukiga, samuti on ta saanud
2-19-16010 lisaks sõiduki arestimisaktile ka rahalise nõude arestimise akti, mistõttu ta pidi olema teadlik avaldaja menetluslikust positsioonist ja nõudest. Seega on kohtutäitur Priit Petteri 20.09.2019 otsustused ebaseaduslikud ning tuleb tühistada. Kohtutäiturile Priit Petter oli teada, et tema poolt enampakkumisel müüdav sõiduk on arestitud avaldaja kasuks 21.03.2019 arestimisakti alusel. Kohtutäitur Priit Petter oli teadlik sellest, et avaldajal on nõue summas 60 500 eurot D OÜ vastu. Kuna kohtutäitur Priit Petter täitis antud asjas ca 10 000 euro suurust nõuet ning teadis 60 500 euro suurusest nõudest, siis pidi olema ilmselge, et antud asjas tuleb koostada jaotuskava, sest D OÜ sõiduk müüdi 33 945 euroga. Tähtsust ei oma asjaolu, et täitemenetluses müüdi sõidukit. TMS ei näe ette seda, et jaotuskava koostataks ainult kinnisasjade müümisel. Viide TMS §-le 65 on täielikult asjakohatu. Seega kohtutäitur Priit Petter pidi koostama antud asjas jaotuskava. Kohtutäitur Priit Petter tegi 20.09.2019 otsuse, et avaldajale ei pea koostama antud täiteasjas jaotuskava ega muid dokumente. Avaldaja leiab, et ta on antud asjas menetlusosaline TMS § 5 alusel. Andmete edastamata jätmisel puudub avaldajal võimalus kontrollida, mida tegi kohtutäitur Priit Petter ca 10 000 euroga pärast sõiduki müümist ja väljamaksete tegemist. Seega kohtutäitur Priit Petter peab esitama avaldajale kõik dokumendid ja andmed seoses antud täiteasjaga. Kuna avaldajal oli nõue D OÜ vastu, siis oleks kohtutäitur Priit Petter pidanud esitama 20.09.2019 avaldajale nõutud informatsiooni, sest avaldaja oli täiteasjas 024/20190/239 menetlusosaline. Kohtutäitur ei ole oma 04.10.2019 otsuses isegi käsitlenud avaldaja 27.09.2019 seisukohti, mistõttu kohtutäituri otsus on täielikult põhjendamata. Kohtutäitur Priit Petter oleks pidanud 27.09.2019 kaebuse lahendamisel arvestama antud dokumente, mis tõendasid seda, et kohtutäitur Arvi Pink oli täiteasjas xxxx arestinud D OÜ sõiduauto ning teavitanud sellest kohtutäiturit Priit Petter. Samuti oleks pidanud sõiduauto arestimisest teadasaamisel seda arvestama ning mh koostama jaotuskava pärast sõiduauto enampakkumist. Kuna kohtutäitur Priit Petter ei arvestanud eelnimetatud dokumente otsuse tegemisel, siis on 04.10.2019 ebaõige ning tuleb tühistada. Kohtutäitur Priit Petter asus otsuses seisukohale, et nõude rahuldamine toimus 10.09.2019 ning täitemenetluse lõpetati ja lõpetamise otsused saadeti võlgnikule ja sissenõudjale 11.09.2019, mistõttu kaebetähtaeg oli 20.09.2019. Avaldaja sai teadlikuks sellest, et kohtutäitur Priit Petter keeldub andmete esitamisest kohtutäiturile Arvi Pink 11.09.2019 ning pöördus koheselt kohtutäitur Priit Petteri poole, kes tegi avaldaja pöördumise osas otsuse alles 20.09.2019, kus kohtutäitur teatas, et avaldaja ei ole menetlusosaline ning andmete saamiseks tuleb pöörduda D OÜ poole. Kohtutäitur Priit Petter tegi otsuse avaldaja poolt esitatud küsimuse osas alles 20.09.2019, mistõttu kaebetähtaeg oli 30.09.2019. Kohtutäitur Priit Petter on viidanud sellele, et ta saatis täitemenetluse lõpetamise otsuse 11.09.2019 võlgnikule ja sissenõudjale, kuid mitte avaldajale. Avaldaja ei saa täitemenetluse lõpetamise otsust vaidlustada, sest kohtutäitur Priit Petter ei ole seda avaldajale edastanud ning viitas selle tegemisele esmakordselt alles 04.10.2019.
3.Kohtutäitur Priit Petter esitas 24.10.2019 seisukoha kaebusele, paludes jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja kaebus oli esitatud seadusega sätestatud tähtaegu rikkudes. Lisaks on kaebus esitatud isiku poolt, kes ei ole ei sissenõudja, võlgnik ega kolmas isik. Avaldaja poolt ei ole esitatud ühtegi nõuet ega dokumenti täiteasjas nr xxxx. Samas on teada, et avaldajal on algatatud kohtutäitur Arvi Pink juures täiteasi nr xxxx. Kohtutäitur on seisukohal, et täiteasjas nr xxxx on kohtutäiturile esitatud kaebus seadusega sätestatud tähtaegu rikkudes. Hiliseim tähtaeg kaebuse esitamiseks möödus 20.09.2019. Viimase dokumendi, s.o rahalise nõude arestimise akt 30.08.2019 täiteasjas nr xxxx esitajaks oli kohtutäitur Arvi Pink, seega õigustatud isikuks tähtaegsel kaebuse esitamisel saaks olla kohtutäitur Arvi Pink. Avaldaja esitas aga kaebuse alles 27.09.2019 ja seda ka eksitavalt, seoses
2-19-16010 kohtutäitur Arvi Pink poolt läbiviidava täiteasja nr xxxx menetlemisega. Avaldaja ei ole kohtutäitur ega kohtutäituri esindaja. Täitemenetlus xxxx oli kaebuse esitamisel 27.09.2019 lõpetatud otsusega ja otsus jõustunud. Samas on kohtutäitur Priit Petter poolt on kõik vajalikud dokumendid koostanud ja esitatud e-posti teel avaldaja kohtutäiturile ja suhelnud kohtutäituriga täiteasjas xxxx. Seega peab ka avaldaja olema kõigest teadlik. Kohtutäitur Priit Petterile kaebusi täiteasjas xxxx tehtud täitetoimingutele esitatud ei ole, st ühtegi kaebust ei ole eeltoodud täiteasjas esitatud, sh väljamakse suurusele ega täitemenetluse lõpetamisele. Enampakkumise müügitulemi aruanne on esitatud nii võlgnikule kui sissenõudjale, mille kohaselt on ka toimunud väljamakse avaldaja kohtutäiturile, Arvi Pink täitemenetlusse rahalise nõude akti alusel xxxx. Avaldusest on näha ja kohtutäituri kaudu teadlik, kuidas jaotati summad enampakkumise tulemist täiteasjas nr xxxx. Vastavalt seadusele tasuti riigikassasse ka võlgniku vara müügilt, sh ka enampakkumise kuulutuses avaldatult käibemaks. Käibemaksukohusluse kohta on info avalik, riiklikud maksude suurus kõigile teada.
4.Kohtutäitur Arvi Pink esitas 24.10.2019 seisukoha kaebusele ja esitas senise menetluse käigu täiteasjas nr xxxx. 21.03.2019 koostas kohtutäitur Arvi Pink vallasvara arestimise akti, millega arestis võlgnikule kuuluva sõiduauto Xxxx. Vallasvara arestimise akt edastati võlgnikule äriregistrijärgsele e-posti aadressile (xxxx) samal päeval. 17.04.2019 edastas kohtutäitur D OÜle teise arestimisakti, mille kohaselt arestis võlgnikule kuuluvad sõiduautod Xxxx ja Xxxx. D OÜ ei ole kinnitanud kirjalikult 21.03.2019 edastatud vallasvara arestimise akti kättesaamist, kuid helistas 17.04.2019 kohtutäituri büroosse, uurides muu hulgas, miks on talle edastatud kaks vallasvara arestimise akti. Võlgnikule on selgitatud, et erinevate arestimisaktidega on arestitud erinevad sõidukid vastavalt aktis märgitule. Ühtlasi uuris võlgnik, mida ta arestimisaktide kättesaamise korral tegema peab. Võlgniku telefoni teel esitatud küsimustele edastas kohtutäitur samal päeval (17.04.2019) võlgnikule e-kirja. 22.04.2019 edastas kohtutäitur Priit Petter kohtutäitur Arvi Pinkile vallasvara arestimise akti, mille kohaselt arestis kohtutäitur Priit Petter võlgnikule kuuluva sõiduauto Xxxx. Võlgnik viibis arestimise juures. Samal päeval (22.04.2019) teavitas kohtutäitur Arvi Pink kohtutäitur Priit Petterit, et antud sõiduki osas on koostatud arestimise akt juba 21.03.2019. Kohtutäitur Priit Petter 23.04.2019 edastatud vastuses avaldas, et võlgniku esindaja ei teadnud 22.04.2019 seisuga kohtutäitur Arvi Pink poolt koostatud vallasvara arestimise aktidest. Eeltoodust saab järeldada, et vähemalt 22.04.2019 seisuga oli kõigil menetlusosalistel teada asjaolu, et sõiduauto Xxxx on arestitud kohtutäituri Arvi Pink poolt. 27.08.2019 edastas kohtutäitur Priit Petteri vara kordusenampakkumise akti, mille kohaselt müüdi kordusenampakkumisel võlgnikule kuuluv sõiduauto Xxxx hinnaga 33 945 eurot. Kohtutäituri Priit Petter palvel edastati 30.08.2019 rahalise nõude arestimise akt. 10.09.2019 teostas kohtutäitur Priit Petter väljamakse kohtutäitur Arvi Pink ametikontole summas 14 076,20 eurot. 28.10.2019 esitatud täiendavas seisukoha leiab kohtutäitur Arvi Pink, et on avaldaja kohtutäitur teises täiteasjas, kuid see ei võta avaldajalt ära õigusi esitada enda nõudeid ja olla täitemenetluse osaliseks ka muudes täitemenetlustes. Kohtutäitur Priit Petteri seisukoht antud osas on menetlusosaliste õigusi piirav ega ole kooskõlas TMS § 5 välja tooduga. Täitemenetluse seadustik võimaldab arestida vara samas menetluses või ka erinevates menetlustes mitme sissenõudja kasuks ja erinevate kohtutäiturite poolt (TMS § 64 jj.). Selliselt tekivad sissenõudjatel TMS § 65 lg 1 järjekohaga arestipandiõigused arestitud asjale. Arestipandiõigus annab TMS § 65 lg 3 esimese lause järgi üldjuhul raha jaotamisel eelisõiguse sissenõudjale, kelle kasuks tekkis arestipandiõigus ajaliselt varem. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht. Kooskõlas TMS §-ga 137 kohalduvad kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel jaotuskava koostamisele TMS-i 6. peatüki 3. jao sätted, arvestades 8. peatüki
5.jaos sätestatud erisusi. Seega kui asjade müügist laekunud tulemist ei jätku kõigi nõuete
2-19-16010 rahuldamiseks, on jaotuskava koostamine kohustuslik ka vallasasja müügi puhul. Kohtutäitur kinnitab, et temale ja teadaolevalt ka avaldajale ei ole tänase päeva seisuga edastatud jaotuskava enampakkumisel saadud tulemi jaotamise osas ega antud ka ülevaadet enampakkumisel saadud tulemi jaotamise osas mõnel muul viisil. Vastav seisukoht on väär ning kohut eksitav.
5.Sissenõudja AS E esitas 24.10.2019 seisukoha, milles palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Täiteasi nr xxxx lõpetati 11.09.2019 otsusega. Peale täitemenetluse lõpetamist puudus kohtutäituril alus kaebust lahendada, kuna kohtutäituri poole pöördumise õigus on vaid sissenõudjal. Täiteasjas nr xxxx, kus avaldaja on sissenõudjaks, on kohtutäitur Arvi Pink liiklusregistrist nähtuvalt seadnud keelumärke lisaks neljale võlgnikule kuuluvale sõidukile, milliste osas kohtutäitur Priit Petter arestimisakti ei koostanud, kuna AS E nõude rahuldamiseks piisas ühe sõiduki arestimisest. Tegelikult soovib avaldaja jaotuskava koostamise nõudega saada endale AS E kohtutäituri ülekantud 12 244,60 eurot. Avaldaja kasutab pahauskselt oma kaebeõigust, sest võlgniku võlga avaldajale saaks kustutada täiteasjas nr xxxx ülejäänud sõidukite müügist laekuva rahaga. AS E suhtes heas usus käitumise korral oleks avaldajal tulnud oma nõude täitmine anda üle kohtutäitur Priit Petterile. Kohtutäitur Priit Petteri poolt 02.11.2018 koostatud keelumärke seadmise avalduse alusel seati liiklusregistris D OÜ sõidukitele 02.11.2018 keelumärge. Jaotuskava koostamine ei annaks avaldajale AS E ees eelist. Lisaks jaotuskava koostamata jätmisele põhjendab avaldaja oma nõuet sellega, et teada saada, mida tegi kohtutäitur Priit Petter ca 10 000 euroga pärast väljamaksete tegemist. Kohtutäitur ei pea selgitama, mida ta peale väljamakseid rahaga teeb. Kohtutäituri tasu suuruse kahtluse alla seadmiseks alus puudub ka siis, kui ta lähtuda AS E ca 10 000 euro suurusest nõudest.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud. Kohus leiab, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
8.Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja sissenõudjaks kohtutäitur Arvi Pink poolt algatatud täiteasjas nr xxxx (täitedokument ja avaldus täitemenetluse algatamiseks, tl 5-8 pöördel). Avaldaja esitas 27.09.2019 teises täiteasjas nr xxxx kaebuse kohtutäitur Priit Petteri
2-19-16010 tegevusele (tl 28-29 pöördel). Avaldaja leiab, et tema 27.09.2019 esitatud kaebus on esitatud tähtaegselt ja kohtutäituril ei olnud õigust 04.10.2019 jätta tema kaebust läbi vaatamata. Avaldaja leiab, et on täitemenetluse täiteasjas nr xxxx menetlusosaline ja talle tuli edastada kõik täiteasjaga nr xxxx seotud dokumendid ning andmed.
9.TMS § 5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. TMS § 5 lg 2 järgi on täitemenetluse osalised mh isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad.
10.Kohus märgib, et avaldaja ei ole täiteasjas nr xxxx võlgnik, sissenõudja ega ka ühinenud sissenõudja. Kohus leiab, et avaldaja ei ole täiteasjas nr xxxx täitemenetluse osaline ka TMS § 5 lg 2 mõttes, sest kohtule nähtuvalt ei ole avaldaja kohtutäiturile Priit Petter oma väidetavatest õigustest enne täitemenetluse lõpetamist teatanud. Täitemenetlus täiteasjas nr xxxx lõpetati 11.09.2019 kell 12.50 (tl 47-48), samas kui avaldaja pöördus kohtutäitur Priit Petteri poole selgituste saamiseks alles 11.09.2019 kell 16.55 (tl 26 pöördel), teatamata seejuures oma sundtäitmist takistavast õigusest või nõudest, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast (TMS § 5 lg 2). Seega avaldaja täitemenetluse välise isikuna ei saanud esitada kaebust täiteasjas nr xxxx kohtutäituri tegevusele või otsusele TMS § 217 alusel ja kaebus tuleb jätta ainuüksi sellel põhjusel rahuldamata. Siiski peab kohus vajalikuks selgitada alljärgnevalt erinevate täitemenetluste raames tekkinud olukorda.
11.TMS § 64 lg 1 järgi võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt. TMS § 64 lg 1 sätestab, et kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist. Sõidukile Xxxx on seatud keelumärge kohtutäitur Priit Petter kasuks 02.11.2018 ja kohtutäitur Arvi Pink kasuks alles 04.02.2019 ja (tl 44 ja pöördel) ning sõiduki on arestinud kohtutäitur Arvi Pink 21.03.2019 (tl 10-11) ja kohtutäitur Priit Petter 22.04.2019 (tl 13-14).
12.TMS § 75 lg 4 sätestab, et kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates. TMS § 76 järgi arestitud asja teistkordseks arestimiseks lisab kohtutäitur akti teise sissenõudja andmed ning märkuse, et asi on juba eelnevalt arestitud. Kohus leiab, et kohtutäitur Priit Petteri viited TMS §-le 65 ei ole asjakohatud nagu avaldaja märkis. TMS § 65 lg 1 ja 3 kohaselt tekib arestimise ajast sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale ja varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool. TMS § 65 lg 1 kohaselt tekib sissenõudjal arestimise ajast arestipandiõigus arestitud asjale. Arestipandiõigus on täitemenetluses arestimisega tekkiv seaduslik pandiõigus, mis annab TMS § 65 lg 2 kohaselt sissenõudjale üldjuhul samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus. TMS § 65 lg 3 esimese lause kohaselt on varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus eespool hilisema arestimise alusel tekkinust. Viimane asjaolu omab tähendust sissenõudjate nõuete rahuldamise järjekorra määranguna, sest võlgniku vallasvarast saadud tulem jaotatakse täitemenetluses üldjuhul arestipandiõiguse tekkimise järjekorras (TMS § 105 lg 1 esimene lause ja TMS § 119 lg 2) (Riigikohtu 21.05.2008 määrus nr 3-2-1-38-08, p 11).
2-19-16010
13.21.03.2019 kohtutäitur Arvi Pink koostatud arestimisakt on võlgnikule edastatud samal päeval e-posti teel (tl 62). 17.04.2019 arestis kohtutäitur Arvi Pink veel kaks võlgnikule D OÜ kuuluvat sõidukit, mille peale helistas võlgnik samal päeval kohtutäituri büroosse arestimiste osas selgituste saamiseks ning millele kohtutäitur Arvi Pink büroo assistent vastas ka kirjalikult (tl 63). 22.04.2019 kohtutäitur Priit Petteri poolt koostatud vallasasja arestimise akt on eeldatavalt võlgnikule, sissenõudjale ja kohtutäiturile Arvi Pink kätte toimetatud 22.04.2019. 22.04.2019 teatas kohtutäitur Arvi Pink büroo assistent kohtutäitur Priit Petterile, et sõiduki osas on arestimise akt koostatud juba 21.03.2019, millele vastati, et edastataks allkirjastatud vallasvara arestimise akt koos kättetoimetamise teatisega võlgniku seaduslikule esindajale, kuivõrd võlgniku esindaja ei teadnud 22.04.2019 seisuga arestist midagi (tl 13-14). Kohtutäitur Priit Petter selgitas, et talle on sõiduk üle antud (tl 19-21). Kohus märgib, asjas ei ole vaidlustatud 22.04.2019 koostatud vallasasja arestimise akti, sh kohtutäituri Arvi Pink poolt.
14.26.08.2019 koostas kohtutäitur Priit Petter kordusenampakkumise akti, mille kohaselt müüs ta sõiduki Xxxx summa 33 945 euro eest (tl 24-25). Kordusenampakkumise akti ei ole vaidlustatud. Kohtutäitur Arvi Pink esitas 30.08.2019 kohtutäiturile Priit Petter rahalise nõude arestimise akti (tl 22 ja pöördel) ning vaidlus puudub, et 10.09.2019 on kohtutäitur Priit Petter rahalise nõude arestimise akti alusel teinud ülekande kohtutäiturile Arvi Pink summas 14 076,20 eurot. Täitemenetlus tsiviilasjas nr xxxx on lõpetatud 11.09.2019 TMS § 48 lg 1 p 3 alusel (tl 47-48). Alles pärast täitemenetluse lõpetamist 11.09.2019 palus avaldaja edastada endale jaotuskava ja enampakkumisega seoses koostatud dokumendid täiteasjas nr xxxx, millest kohtutäitur Priit Petteri büroo assistent 20.09.2019 keeldus põhjusel, et avaldaja ei ole menetlusosaline (tl 26-27).
15.Kohus selgitab, et seadusest tulenevalt tuleb isikul, kellel on nõue võlgniku vastu (käesoleval juhul avaldaja), esitada kohtutäiturile sellekohane avaldus. Seega oleks avaldaja saanud täitemenetluses esitada kohtutäiturile Priit Petter avalduse TMS § 108 lg 1 alusel, taotlemaks oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist. Avaldaja ei ole sellekohast avaldust kohtutäiturile esitanud, vaid kohtutäitur Arvi Pink on kohtutäiturile Priit Petter edastanud rahalise nõude arestimise akti ning vallasasja müügist saadav tulem on jaotatud TMS § 119 alusel. TMS § 119 lg 1 esimene lause sätestab, et kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. TMS § 119 lg 2 sätestab, et kui nõudest laekunud rahast ei piisa kõigi sissenõuete rahuldamiseks, jaotab kohtutäitur raha vastavalt arestimisaktide ajalisele järgnevusele vallasasjade müügist saadud tulemi jaotamiseks ettenähtud korras. Kohtutäitur Priit Petter on selgitanud, et raha väljamaksmine vallasasja arestimise ja enampakkumise järgselt toimus arestipandiõiguste tekkimise järjekorras ja summad on tasutud arestipandiõiguste tekkimise järjekorras ning täitemenetluses esitatud rahaliste nõuete arestimise aktide alusel ja ajalises järjekorras (tl 56 pöördel).
16.Kohus leiab, et isegi juhul, kui avaldaja olnuks täiteasja nr xxxx menetlusosaline, siis kaebus kohtutäituri ja tema assistendi otsustele ei oleks kohaseks õiguskaitsevahendiks. Avaldaja saanuks oma väidetavaid õigusi kaitsta TMS § 222 järgse hagi esitamisega, mille kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Samas TMS § 222 lg 5 sätestab, et kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või
2-19-16010 lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Kuivõrd enampakkumine toimus juba 25.08.2019 ja täitemenetluses täiteasjas nr xxxx on lõpetatud 11.09.2019, siis puudub avaldajal kohtu hinnangul käesoleval ajal õigus ka TMS § 222 järgse hagi esitamiseks.
17.Kohus selgitab, et kui avaldaja leiab, et tema õiguseid on rikutud, ei ole välistatud avaldaja õigus nõuda kahju hüvitamist. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 4 ning eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kohtutäituri poolt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse maksmapanemiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt nt Riigikohtu 12.12.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14). RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja (vt nt Riigikohtu 01.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3816, p 11; Riigikohtu 30.01.2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-8492, p-d 13-14). Samas märgib kohus, et kohus ei saa sõltumatuse ja erapooletuse printsiibist tulenevalt olla avaldaja nõustajaks selles, kas ja milliseid nõudeid või avaldusi ning kelle vastu võiks olla avaldajal mõistlik edasiselt esitada. Otsuse võimalike edasiste õiguskaitsevahendite osas peab tegema koostöös advokaadi või muu õigusnõustajaga üksnes avaldaja ise.
18.Lähtudes eeltoodust jätab kohus täies ulatuses rahuldamata avaldaja poolt esitatud kaebuse Tallinna kohtutäitur Priit Petter ja kohtutäituri abi Harold Kaha tegevusele ja 20.09.2019 otsustele täiteasjas nr xxxx. Kuna avaldaja polnud täitemenetluse osaliseks nr xxxx ning kohtu hinnangul pole alust ka avaldaja kaasamiseks nimetatud lõppenud täitemenetluse osaliseks, siis ei saa avaldaja taotleda antud täiteasjas tehtud otsuste tühistamist, samuti ei saa avaldaja nõuda antud täitemenetlusega seotud dokumentide esitamist ega jaotuskava koostamist.
19.Kohtutäitur Priit Petter esitas 24.10.2019 kohtule taotluse kaasata võlgnik D OÜ puudutatud isikuna menetlusse. Kohtutäitur leidis, et tegemist on täitemenetluse tegelike asjaolude esitamise poolelt olulise ja määrava tähtsusega menetlusosalisega. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur Priit Petteri taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest kohtu hinnangul puudutab kaebus asjaolusid, mille osas võlgniku D OÜ seisukoht ei omaks tähtsust. Kohtu hinnangul oli piisav kaasata käesoleva tsiviilasja menetlusse puudutatud isikutena mõlema täiteasja kohtutäiturid ja sissenõudja täiteasjas nr xxxx. Samuti ei ole kohtu hinnangul alust rahuldada kohtutäitur Priit Petteri alternatiivset taotlust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
20.Kõik kohtumääruses eelpool kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid eraldiseisvalt ei hinda.
21.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu
2-19-16010 kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märgib, et puudutatud isikud ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud oma menetluskulude nimekirja. Lisaks puudub kohtutäituritel seaduse kohaselt õigus taotleda selles menetluses õigusabikulude hüvitamist (TsMS § 175 lg 31). Seega ei ole puudutatud isikutel käesolevas asjas tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.
22.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
23.Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäiturid esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.