Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-14520
Tsiviilasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku taotlus isikule tahtest olenematu ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras ja taotlus esialgse õiguskaitse pikendamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 20. septembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399) esindajad ringkonnakohtus
Asja läbivaatamine
Regionaalhaigla
Puudutud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Puudutatud isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus Saarde vald Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 20. septembri 2019. a määruse resolutsiooni p 1 selliselt, et rakendada XX (isikukood XXXXXXXXXXX) suhtes esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja paigutada XX isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 18.09.2019. a kella 11.00-st ning pikendada tähtaega kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 (nelikümmend) päeva. Muus osas jätta määrus muutmata.
Rakendada XX (isikukood XXXXXXXXXXX) suhtes esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja paigutada XX isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 18.09.2019. a kella 11.00-st ning pikendada tähtaega kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 (nelikümmend) päeva.
2.2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
2.3.Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 27.10.2019. a või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
2.4.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas
20.septembril 2019 Harju Maakohtule taotluse kohaldada XX (Saksamaa Liitvabariigis väljaantud passi kohaselt XX) (puudutatud isik) suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda kuni 40 päevani ning lubada kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest. Taotluse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik 18. septembril 2019 kl 11.00 tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Ta ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit, ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida nelja päeva jooksul.
2.Taotlusele on lisatud dr NK, dr IV ja dr KT arvamused, mille kohaselt tuleb taotlus rahuldada, sh lubada puudutatud isiku tahtest olenematut psühhiaatrilist (sh antipsühhootilist ja üldrahustavat) ravi 40 päeva jooksul arvestades tahtest olenematu ravi otsusest. Arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos (F29)). Puudutatud isik on Saksamaa Liitvabariigi kodanik, kes omab kehtivat Saksa passi nimega XX ja ta ei ole varem Eesti psühhiaatriakliinikus viibinud. Eesti Vabariigi rahvastikuregistris on isik aga neiupõlvenimega XX. Avaldaja valvetuppa toodi ta
18.septembril 2019 politsei ja kiirabi poolt Olümpia hotellist, kus oli käitunud ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Politseilt saadud andmete kohaselt oli patsient söönud Olümpia hotellis ja tekitanud konflikti, kuna toit ei olnud temale sobivalt laktoosivaba. Puudutatud isik käitus vaenulikult ja agressiivselt nii politsei kui ka hotelli personaliga, keeldus isikut tõendava dokumendi näitamisest ning lähedaste kontaktandmete avaldamisest. Puudutatud isiku mõttekäik oli katkendlik ja segane, sisulist kontakti temaga saada ei olnud võimalik. Puudutatud isiku sõnul viibis ta hotellis koos soomlasest mehega, kes oli ta pärast ööklubis käiku sinna kutsunud. Ühtlasi märkis isik, et ööklubis oli temaga agressiivselt käitutud, lõhutud tema käekott ja pandud sinna kiip.
2 (6)
Osakonnas viibides on puudutatud isik sekeldav ja agressiivne, norib tüli kaaspatsientidega, võtab võõraid asju, on korduvalt vajanud füüsilist ohjeldamist. Ta esitab korduvalt nõudmisi toidu suhtes, sõimab teisi „bolševikeks“, karjub natsiloosungeid ja ropendab valjuhäälselt. Kontaktisiku andmeid keeldub endiselt andmast. Puudutatud isiku mõttetegevus ja käitumine on igakülgselt psühhoosist lähtuv, ebaadekvaatne, ettearvamatu ja agressiivne. Arvestades varasemate andmete puudumist võib olla tegemist esmase haigusjuhtumiga, mille ravimata jätmisel tekib isikule oluline tervisekahjustus. Oma psühhootilisest seisundist lähtuvalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist.
SEISUKOHAD TAOTLUSELE
3.Ärakuulamisel avaldasid dr NK ja dr IV, et puudutatud isiku seisund ei ole paranenud. Puudutatud isik selgitas, et on Eestis külas oma õdedel, kuid märkis, et ei soovi edaspidi selliseid isiklikke andmeid avaldada. Puudutatud isik vastas küsimustest mööda ja oli lapseliku jutuga. Seoses hotellis toimunga märkis puudutatud isik, et: „Hotelli töötajad läksid mu küsimuse peale väga närvi, kui soovisin laktoosivaba toitu süüa. Mulle tehti etteheiteid, et ma ei ole hotelli külaline. Nemad kutsusid politsei ja kiirabi.“ Puudutatud isik selgitas, et tal oli kuni augustini Eestis töökoht, millest ta loobus, ja ta elab õe juures. Varem elas ta Saksamaal. Veel selgitas puudutatud isik nuttes, et tal ei ole selliseid konflikte varem olnud. Raha annavad talle õed, kes vajadusel ostavad ka süüa. Haiglasse puudutatud isik ei soovinud jääda, kuna keegi tema toas norskab ja ta ei saa magada.
4.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas taotlust.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus rahuldas 20. septembri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) valvearsti taotluse. Kohus paigutas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriahaiglasse alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päevaks, ning andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1 ja § 13 lg-le 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning § 539 lg-le 3.
6.Tutvunud valvearsti taotluse ja sellele lisatud tõenditega ning kuulanud isiklikult ära puudutatud isiku ja tema raviarstid, leidis maakohus, et esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus kuulub rahuldamisele. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega 18. septembril 2019 kell 11.00. Määruse tegemise hetkeks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud, ta on jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravivajaduse üle. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire. Tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ärakuulamisel oli puudutatud isiku käitumine psüühilisest haigestumisest mõjutatud, ta ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Ravita jäädes ja tavapärases keskkonnas võib puudutatud isik olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele. Isiku käitumine on ettearvamatu, kohati agressiivne ning kontrollimatu ning tema käitumine on juhitud haiguslikust seisundist. Ärakuulamisel oli puudutatud isik sedavõrd segaduses ja kummalise käitumisega, et ilmselgelt ei suudaks ta iseseisvalt toime tulla. 3 (6)
Puudutatud isik on ka potentsiaalselt ümbritsevatele ohtlik. Ta on nõudlik ja konfliktne, sattunud konfliktidesse vahetult enne haiglasse toomist ööklubis ja hotellis. Raviarstide hinnangul on isik kergesti ärrituv ning agiteeritud. Seega on tõenäoline, et ta võib oma tunnete ja tegevuse üle kaotada kontrolli ja muutuda agressiivseks. Enesele ohtlikkus seisneb selles, et puudutatud isik võib enda tervist ja elu ebaadekvaatse käitumise tagajärjel ohustada.
7.Maakohus selgitas, et kohus lõpetab esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega kui paigutamise eeldused on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab raviarst. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas, tuginedes isiku enda seisukohtadele, määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on määrus põhjendamata ja tahtevastase ravi kohaldamise eeldused on täitmata, sh on tõendamata puudutatud isiku ohtlikkus iseendale ja teistele (PsAS § 11). Kohus ja arstid nägid puudutatud isikut seisundis, mille tekitas laktoosi sisaldava toidu söömine, magamatus ja stress sellest, et Eestis on töötasu väiksem kui Saksamaal töötu abiraha. Eestis töötades oli puudutatud isiku töötasu 1400 eurot, mille eest ei saa Saksamaal isegi õppelaenu tagasi maksta. Kui on võimalik pidada laktoosivaba dieeti, on puudutatud isiku tervis korras. Muid ravimeid puudutatud isik ei vaja ega soovi. Samuti ei soovi ta teada anda, kas kavatseb haiglast lahkudes elada Eestis või Saksamaal, küll aga soovib teha tööd erialal, mida õppis Saksamaal.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Avaldaja ja puudutatud isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 sõnastust esialgse õiguskaitse rakendamise ja selle pikendamise kohta. TsMS § 654 lg 22 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
12.Vastuseks määruskaebuse väitele, et täidetud ei ole PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused tahtevastase ravi kohaldamiseks, märgib kolleegium järgmist. Kohus võib paigutada isiku avaldaja taotlusel TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud, 2) viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning 3) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. 4 (6)
13.Praeguses asjas on maakohus kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ning pikendanud psühhiaatriahaiglasse paigutamist sama määrusega kuni 40 päevani (TsMS § 534 lg 5). Kolleegium nõustub maakohtuga, et PsAS § 11 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused nii esialgse õiguskaitse rakendamiseks kui ka selle tähtaja pikendamiseks olid täidetud. Maakohtul oli vaidlustatud määruse tegemise ajal piisavalt andmeid isiku tervisliku seisundi kohta, mis viitasid sellele, et esialgse õiguskaitse tähtaega tuleb isiku ravimiseks pikendada. Samuti kuulas maakohus ära nii isiku enda kui ka tema raviarstid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos (F29)). 15. oktoobri 2019. a seisukohas on puudutatud isikul raske psüühikahäirena diagnoositud äge polümorfne psühootiline häire. Haigussümptomitest esines puudutatud isikul psühhootiline episood, mistõttu oli tema käitumine Olümpia hotellis ebaadekvaatne ja agressiivne ning ta tuli politsei ja kiirabi saatel toimetada psühhiaatriahaiglasse. Raviarstide sõnul oli hospitaliseerimisel ja selle järgselt isiku mõttetegevus ja käitumine igakülgselt psühhoosist lähtuv – ebaadekvaatne, ettearvamatu ja agressiivne. Sisulist kontakti raviarstid isikuga ei saanud. Eeltoodud asjaolusid kinnitavad raviarstide avaldatud arvamused (vaidlustatud määruse p 7). See, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, tekkis maakohtul ka isiku ärakuulamisel (vaidlustatud määruse p 12). Määruskaebuses on isik selgitanud, et ta on terve ning ravile paigutamisele eelneva seisundi põhjustas laktoosi sisaldava toidu söömine, magamatus, stress ja Eestis makstav väike töötasu. Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et tal ei ole rasket psüühikahäiret, ei lükka ümber raviarstide hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Raviarstide arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole patsient võimeline otsustama ravivajaduse üle. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et muu psühhiaatriline abi oleks saanud olla küllaldane. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik ka praegu seisukohal, et ta ravimeid ei soovi ega vaja. Tulenevalt raviarstide arvamusest ei ole isiku seisund tingitud laktoosi sisaldava toidu söömisest. Lisaks on oluline arvestada ka sellega, et raviarstide arvates võis olla tegemist esmase haigusjuhtumiga, mille ravimata jätmine tekitaks puudutatud isikule olulise tervisekahjustuse. Psühhiaatrilise abi vajalikkust kinnitab ka asjaolu, et raviarstide sõnul on puudutatud isiku seisund hakanud antipsühhootilise ravi foonil tasapisi paranema. Samuti on kolleegiumi hinnangul kinnitamist leidnud puudutatud isiku võimalik ohtlikkus. Politseilt saadud andmete kohaselt käitus puudutatud isik Olümpia hotellis agressiivselt nii politsei kui ka hotelli töötajatega. Raviarstide kinnituse kohaselt oli isik osakonnas viibides sekeldav ja agressiivne, noris tüli kaaspatsientidega, võttis võõraid asju ja vajas korduvalt füüsilist ohjeldamist. Vajaliku ravita jäämisel oli prognoositav konfliktivalmidus, psühhoosist tulenev ebaadekvaatne ja sihipäratu käitumine, oht ümbritsevate ja enese tervisele ning turvalisusele. Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtul pärast isiku ärakuulamist tekkinud siseveendumuses isiku ohtlikkuse kohta, mille kohaselt on puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline (eelkõige iseendale). Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
14.Ringkonnakohus märgib, et seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva (TsMS § 534 lg 5). Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset juba algselt pikemaks perioodiks kui neli päeva alates puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Selline minetus ei anna kolleegiumi hinnangul alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, sest maakohus on määruse tegemisel sisuliselt kontrollinud TsMS § 534 lg 5 teises lauses sätestatud esialgse õiguskaitse pikendamise eelduste esinemist. Samas, esialgse õiguskaitse kohaldamine 5 (6)
ja selle tähtaja pikendamine peab selgelt nähtuma määruse resolutsioonist, mistõttu tuleb selles osas resolutsiooni täiendada.
15.Kolleegiumi hinnangul on asjas põhjendatud jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud (riigi õigusabi tasu) TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
16.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.