M K ja I P avaldus kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I: M K (isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Avaldaja II: I P (isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Avaldajate lepinguline esindaja: E T (e-post xxxx); Puudutatud isik I: V K (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx); Puudutatud isik II: T V (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Puudutatud isik III: M L (isikukood xxxx, elukoht xxxx, elukoht xxxx); Puudutatud isik IV: R V (registrikood xxxx, xxxx, e-post xxxx); Puudutatud isiku IV volitatud esindaja: M L (e-post xxxx).
Asja läbi vaatamine Istungil osalenud menetlusosalised
8.oktoobril 2019 avalikul kohtuistungil Avaldajate lepinguline esindaja E T, puudutatud isik II T V, puudutatud isiku IV esindaja Maiga Liiv
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M K ja I P avaldus kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes.
Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 75 m2, ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 100 m2, ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 40 m2.
3.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 100 eurot aastas, mis tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 1. veebruariks.
4.Kohustada V K (isikukood xxxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx, kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 75 m2 . Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
5.Kohustada T V (isikukood xxxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 100 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
6.Kohustada M L (isikukood xxxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 40 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
7.Edastada jõustunud kohtulahend Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.
8.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan. Menetluskulud
9.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
10.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldajate nõue
1.Harju maakonnas Xxxx kinnisasjal (registriosa nr xxxx) puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Juurdepääsuks tuleb minna üle Xxxx (registriosa nr xxxx) ja Xxxx (registriosa nr xxxx) maa. Lisaks tuleb kasutada ka ca 1-2 meetri laiust riba kinnisasjast Xxxx (registriosa nr xxxx). Avaldajad soovivad oma kinnistule juurdepääsutee määramist. Avaldajad soovivad, et juurdepääs Xxxx kinnisasjale üle Xxxx maa oleks kinnistusraamatus nähtav.
2.Avaldajad on seisukohal, et puudutatud isiku I soovitud hüvitus juurdepääsu talumise eest on avaldajaid üleliigselt koormav. Ühekordne hüvitis summas 10 000 eurot on põhjendamatu. Perioodiliselt makstava hüvitise suuruse määramisel on põhjendatud lähtuda R V soovitavast maa keskmisest üürihinnast, mis on ca 0,25 eurot ühe ruutmeetri eest kuus. Seega on võimalik üür puudutatud isikule kuuluval maal asuva teelõigu eest 201 eurot aastas (67x0,25x12). Teelõiku kasutatakse juurdepääsuks neljale kinnisasjale (Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx). Avaldajad ei vaidlusta, kui kohus määrab õiglaseks kasutustasuks 96 eurot aastas ehk 8 eurot kuus.
3.Avaldajad paluvad määrata juurdepääsutee avaldajate taotletud viisil, kohustada puudutud isikuid tahteavalduste andmiseks ja edastada jõustunud kohtulahend Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Puudutatud isiku I seisukoht
4.Puudutatud isik I vaidleb avaldusele osaliselt vastu. Puudutatud isik I nõustub avaldajate väitega, mille kohaselt puudub käesoleval ajal Xxxx kinnisasjal vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, mistõttu tuleb juurdepääsuks minna muuhulgas üle kinnistu, mis kuulub puudutatud isikule I. Puudutatud isik I on nõus võimaldama avaldajatele ja avaldajate poolt lubatud isikutele ligipääsu jalgsi ja mootorsõidukiga üle endale kuuluva kinnistu, kuid seda üksnes alljärgnevatel tingimustel.
5.Esiteks, juurdepääsuteele, mis läbib puudutatud isiku I, puudutatud isiku II ja puudutatud isiku III kinnistuid, on keelatud parkida sõiduvahendeid, va kiirabi, tuletõrje, politsei, prügivedu ja muud taolised sõidukid, vastavate teenuste osutamise ajal. Eelnimetatud tingimus on vajalik eelkõige seetõttu, et vaidluse all olev tee on äärmiselt kitsas ning juhul, kui selle äärde on pargitud sõidukid ei ole võimalik sealt mööda pääseda, seda eriti just suurematel sõidukitel, nagu näiteks kiirabi, tuletõrje, prügivedu jmt. Talvel aga muutub tee veel kitsamaks, tulenevalt asjaolust, et lume lükkamisel tekivad tee äärde vallid. Alternatiivina näeb puudutatud isik I ette võimalust suurendada vaidluse all oleva tee laiust umbes kahe meetri võrra kõikide kinnistute
arvelt, kes juurdepääsuteed kasutavad/kasutama hakkaksid ja kelle kinnistu sellega piirneb.
6.Täiendavalt soovib puudutatud isik I, et avaldajad tasuvad puudutatud isikule I juurdepääsutee kinnisturaamatusse kandmisel ühekordse maksena 10 000 eurot. Alternatiivselt on puudutatud isik I nõus perioodilise tasuga juurdepääsutee kinnistusraamatusse kandmise eest. Õiglaseks tasuks juurdepääsutee kasutamise eest peab puudutatud isik I kalendrikuude aprill-oktoober eest 40 eurot kuus, mis teeb 480 eurot aastas, ning kalendrikuude november-märts eest vähemalt 40 eurot kuus (480 eurot aastas), kuid see summa võib olla suurem, kuna on sõltuvuses lumekogusest ja lumetõrje tellimise vajadusest. Puudutatud isik I leiab, et tegemist on õiglase tasuga juurdepääsu eest, kuna see katab puudutatud isiku I tehtavad iga-aastased kulutused tee korrashoiuks ja hooldamiseks. Puudutatud isik I on seisukohal, et avaldajate poolt pakutud 1000 eurot ühekordse maksena ei ole mingil juhul põhjendatud, kuna see kataks üksnes 2 aasta tee hooldus- ja korrashoiukulud. Samuti on puudutatud isik I seisukohal, et kuna tema kinnistule jääva tee kasutajate hulk on avaldajate näol suurenenud ning on tõenäoline, et kasutajate hulk suureneb ka tulevikus, tuleb teed tulevikus hooldada varasemast rohkem.
7.Lisaks palub puudutatud isik I kohtul juurdepääsutee kasutamise korra ja kasutamise eest makstava tasu määramisel sätestada puudutatud isiku I õiguse nõuda juurdepääsutee kasutamise eest makstava tasu suurendamist juhul, kui juurdepääsuteega seotud kulutused peaksid tulevikus olema suuremad kui 40 eurot kuus.
8.Puudutatud isik I leiab, et kuna temale kuuluvat juurdepääsuteed kasutavad hetkel ka puudutatud isik II ja puudutatud isik III, siis sellest tulenevalt tuleks ka tee kasutamise eest makstav tasu jagada lisaks avaldajatele ka puudutatud isik II ja puudutatud isik III vahel vastavalt nende poolt kasutatavate osade suurusele. Puudutatud isik I palub jätta menetluskulud avaldajate kanda. Puudutatud isiku II seisukoht
9.Puudutatud isik II avaldas 08.10.2019 kohtuistungil, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et avaldajad oma kinnistule juurdepääsemiseks puudutatud isikule II kuuluvat kinnistust kasutavad. Samuti avaldas puudutatud isik II, et ta ei soovi juurdepääsutee talumise eest tasu saada. Puudutatud isiku III seisukoht
10.Puudutatud isik III on menetluses avaldanud, et temal mingeid pretensioone seoses avaldusega ei ole ning puudutatud isik III avaldajatele juurdepääsutee kasutamisel takistusi ei tee. Puudutatud isiku IV seisukoht
11.R V nõustub avaldajatega, et sobivaimaks pääsuks xxxx kinnistule on olemasolev ~43 m pikkune juurdepääsutee, mis kulgeb ~20 m ulatuses üle xxxx kinnistu ning ~20 m ulatuses üle xxxx kinnistu ja ~23 m ulatuses üle xxxx kinnistu. Vastav juurdepääsutee on ette nähtud ka xxxx asuva hoone aluse maa reformimiseks koostatud katastriplaanil ning käesoleval ajal xxxx asuva hoone aluse maa reformimiseks koostatud katastriplaanil. Mõlemal katastriplaanil on juurdepääsutee märgitud avaliku kasutusega alaks (A-1 teed). Samuti on selle juurdepääsuteega arvestatud R V volikogu 10.05.2005 otsusega nr xxxx kehtestatud xxxx kinnistu detailplaneeringus. Menetluskulude kandmise osas leiab R V, et need tuleb jätta avaldajate kanda. Kohtumääruse põhjendused
12.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud menetlusosalised istungil ära, on seisukohal, et avaldajate avaldus juurdepääsu nõudes tuleb rahuldada.
13.Asjas puudub vaidlus, et avaldajatele kuulub kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Puudutatud isikule I kuulub kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), puudutatud isikule II kuulub kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), puudutatud isikule III kuulub kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Avaldajad taotlevad juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
14.Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
15.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4810, p 22; 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-185-05, p 16). Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajatel puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
16.Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserveri väljavõttest (tlk 4) ei külgne avaldajate kinnistu ühegi sellise kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Samuti ei vaidle menetlusosalised asjaolu üle, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldajate kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
17.Lähtudes avaldajate taotlusest ja puudutatud isikute seisukohtadest tuleb käesoleval juhul sisuliselt kaalumisele üksnes üks juurdepääsuvariant. Avaldajad taotleb juurdepääsu avalikule teele üle Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute. Puudutatud isikud II ja III on avaldanud, et neil ei ole mingeid vastuväiteid sellele, et avaldajad nende kinnistuid juurdepääsuks kasutavad. Ka puudutatud isik I ei vaidlusta seda, et avaldajad võivad juurdepääsuks kasutada Xxxx kinnistut, küsimus on üksnes juurdepääsutee tasu suuruses.
18.Võttes arvesse, et juurdepääsutee asukoha suhtes vaidlus puudub, määrab kohus juurdepääsutee avaldajate taotletud viisil üle Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute. Kohus võtab arvesse, et tegemist on ka väljakujunenud tavaga ja kõnealuses asukohas on liiklemiseks sobilik tee juba olemas. Seoses R V poolt välja toodud alternatiivse variandiga, mille kohaselt oleks võimalik avaldajate kinnistule juurde pääseda ka üle Xxxx kinnistu, märgib kohus, et nimetatud asukohas puudub avaldajate kinnistule viiv tee ning selle rajamiseks tuleks teha olulisi kulutusi. Seega ei pea kohus puudutatud isiku IV viidatud alternatiivset võimalust otstarbekaks ega sisuliselt kaalumisele tulevaks.
19.Seega tuleb juurdepääsutee määrata avaldajatele viisil, mille kohaselt see ületab Xxxx kinnistult alates ca 23 m ulatuses Xxxx kinnistut ja seejärel ca 20 m ulatuses Xxxx kinnistut. Täiendavalt asub juurdepääsutee ca 20 meetri ulatuses Xxxx kinnistul. Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada ka sõidukitega, tuleb kohtu hinnangul juurdepääsutee laiuseks määrata 5 m, millest asukohas, kus Xxxx ja Xxxx kinnistud külgnevad, asub juurdepääsu tee ca 2 meetri laiuses Xxxx kinnistul ja ca 3 meetri laiuses Xxxx kinnistul. Seega asub juurdepääsutee ca 75 m2 ulatuses Xxxx kinnistul, ca 40 m2 ulatuses Xxxx kinnistul ja ca 100 m2 ulatuses Xxxx kinnistul. Kokku on juurdepääsutee pikkus ca 43 meetrit ja pindala ca 215 m2. Juurdepääsutee ligikaudne asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega.
20.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-2717 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitanud, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
21.Kohus on 25.06.2019 e-kirjas (tlk 74) menetlusosalistele selgitanud, millistest põhimõtetest kohus lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu instruktsioonidest tasu kindlaks määramisel lähtub ning samuti on kohus selgitanud, et menetlusosalistel tuleb esitada tõendid, mis kinnitaksid nende väidetud juurdepääsutee tasu suurust.
22.Käesoleval juhul on avaldajad tasu suuruse osas leidnud, et õiglane tasu oleks kuni 96 eurot aastas. Puudutatud isik I on avaldanud, et ta sooviks ühekordset hüvitist 10 000 eurot või igakuist tasu 40 eurot, mis teeb 480 eurot aastas. Puudutatud isik III on kinnitanud, et tal antud asjas pretensioone ei ole ning puudutatud isik II on avaldanud, et ei soovi tasu saada.
23.Vaatamata kohtu selgitustele ei puudutatud isik I esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks puudutatud isiku I väidet, et juurdepääsuteega seotud kulude ja/või kasutuseeliste suurus on 10 000 eurot ühekordse maksena või 480 eurot aastas. Kohus on seisukohal, et kuigi puudutatud isik I ei ole kohtu nõutud tõendeid esitanud, tuleb puudutatud isikule I siiski tasu välja mõista, kuna ta on avaldanud, et soovib tasu väljamõistmist.
24.Kohus märgib, et puudutatud isik ei ole avaldanud, kas ja millises summas ta Xxxx kinnistuga seoses maamaksu tasub, kuigi kohus on selgitanud vastavate andmete ja tõendite esitamise kohustust, seega ei ole kohtul võimalik puudutatud isiku I kasuks maamaksu kulu välja mõista. Samuti ei ole puudutatud isik I esitanud tõendeid, millest ilmneks, milline on avaldajate poolt saadav kasutuseelis juurdepääsutee kasutamisel üle puudutatud isiku I kinnistu. Samuti ei ole puudutatud isik I esitanud tõendeid, millist ilmneks, kas ja millises summas ta reaalselt seoses tee hooldamisega kulusid kannab. Kuna puudutatud isik I ei ole oma väidete kinnituseks asjakohaseid tõendeid esitanud, määrab kohus tasu lähtuvalt kohtupraktikast analoogsetes vaidlustes. Kohus märgib, et avaldajate väitel peaks kasutuseelistega seotud tasu olema 0,25 eurot/m2, kuid ka avaldajad ei ole oma väidete tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud.
25.Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isiku I õiguseid väga intensiivselt riivatakse, kuivõrd juurdepääsutee määratakse kohta, kus see juba asub. Kohus märgib, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldajad hakkaksid juurdepääsu kasutama ebamõistliku intensiivsusega. Puudutatud isik I ei ole asjas esitanud tõendeid, millest nähtuks, et puudutatud isiku I kinnistul asuva teega seotud kulud ja kasutuseelised nimetatud teelõigul on 480 eurot aastas. Kohtu hinnangul võiks sellises suuruses summa väljamõistmine tulla kaalumisele olukorras, kus puudutatud isik I jääks juurdepääsutee tõttu ilma võimalusest oma kinnistule elamu ehitada, tema õueala privaatsus saaks väga oluliselt riivatud vms. Antud juhul selliseid puudutatud isiku I huvisid väga intensiivselt riivavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.
26.Kohus leiab, et arvestades väljakujunenud kohtupraktikat ning antud vaidluse asjaolusid, on põhjendatud määrata iga-aastaseks tasuks seoses juurdepääsutee tasu kõigi komponentidega 100 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud määrata tasu suuremas summas, kuna kohtu hinnangul ei riiva juurdepääs puudutatud isiku I huvisid väga intensiivselt ning puudutatud isik I ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud tõendeid, millest ilmneks, et ta kannaks juurdepääsutee alla jääva ala hooldamisega seoses kulusid.
27.Seega tuleb avaldajatel tasuda puudutatud isikule I kuuluva kinnistu igakordsele omanikule 100 eurot aastas. Tasu tuleb avaldajatele kuuluva kinnistu igakordsel omanikul maksta iga aasta 1. veebruariks. Kohus märgib, et kohus ei mõista puudutatud
isikute II ja III kasuks välja juurdepääsutee talumisega seotud tasu, kuna puudutatud isik II on 08.10. 2019 kohtuistungil avaldanud, et ta juurdepääsutee talumisega seoses tasu ei soovi ning puudutatud isik III on 04.06.2019 avaldanud, et temal mingeid pretensioone ei ole (tlk 59).
28.Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks määrata lähtuvalt puudutatud isiku I taotlusest kindlaks, et juurdepääsutasu suureneb automaatselt teatud perioodi möödudes, kuna puudutatud isikul I on võimalik esitada konkreetsete asjaolude oluliselt muutumisel kohtule uus avaldus.
29.Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-58-05 p 22). Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida juurdepääsu kasutamise tingimusi, mitme ja milliste sõidukitega avaldajad juurdepääsuteed kasutada tohivad, kuna juurdepääs on tarvilik avaldajate kinnistu otstarbeliseks kasutamiseks. Samuti märgib kohus, et kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused avaldajatele juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, leiab kohus, et juurdepääs peab olema avaldajatele tagatud igal ajal.
30.Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajatele ja tema kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
31.Eeltooduga määrab kohus, et Xxxx kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistutel olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldajate kinnistu igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks.
32.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
33.AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv
kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isikute I-III nõusolekud kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega.
34.Kohus kohustab puudutatud isikut I andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx, kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 75 m2. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut II andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 100 m2. Kohus kohustab puudutatud isikut III andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 40 m2. Asendada puudutatud isikute I-III tahteavaldused käesoleva kohtumäärusega.
35.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1alusel on hagihind 7 000 eurot. Menetluskulud
36.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldajate huvides ning avaldajate esitatud avalduse alusel, kuid avaldus kuulus rahuldamisele.