Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2025, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-11951
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus Hageja: ANDRES GRENTS RÜSIMÄE TALU (registrikood 10679978) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Märt Mürk Kostja: X.I (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lennart Oja
Menetlusosalised ja nende esindajad
ANDRES GRENTS RÜSIMÄE TALU hagi X.I vastu võla ja kahju nõudes
avalduse, milles mh taotleb pooles ulatuses riigilõivu tagastamist arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti. Kostja esitas enda menetluskulude nimekirjad 24.09.2024 ja 22.05.2025, mida ta täiendas 29.05.2025 menetlusdokumendiga. Hageja esitas 09.06.2025 menetluskulude nimekirjale vastuväite, milles on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb vähendada kostja menetluskulusid mõistliku ja põhjendatud määrani. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülemäärased ning põhjendamatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning palub kohtul tervikuna nende põhjendatust kontrollida (dtl 212-213). Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja palub menetluskulude nimekirjade kohaselt hagejalt välja mõista esindajakulu 4826,65 eurot, millele lisandub käibemaks 1061,86 eurot. Kostja esindaja on osutanud õigusabi kokku 29 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindajakulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1) 11.09.2024 tähtaja pikendamise taotlus, teade kohtule esindamise kohta – 20 minutit; 2) 11.09.2024 hagiga ja lisadega tutvumine (1h). Hagile vastamiseks õigusliku positsiooni kujundamine iga üksiku õigusliku küsimuse osas (sh 24.06.2000 kehtinud seadusandluse asjakohase osa läbitöötamine ja positsiooni kujundamine selle pinnalt) (1,5h) – 2 tundi ja 30 minutit; 3) 12.09.2024 hagile vastuse koostamine – 2 tundi; 4) 16.09.2024 hageja menetluskulude nimekirja läbivaatus, sh hageja lepingulise esindaja väidete kontrollimine (eelkõige viidatud kohtupraktika osas), vastus hageja menetluskulude nimekirjale – 30 minutit; 5) 16.09.2024-19.09.2024 vastus hagile (jätk), nõupidamine kliendiga ebaselgete ja lahtiste küsimuste osas, samuti menetluslike küsimuste läbiarutamine – 7 tundi ja 10 minutit; 2
6) 24.09.2024 menetluskulude nimekirja koostamine – 30 minutit; 7) 30.10.2024 Y vastuse läbivaatus, küsimused kliendile ja seisukoha kujundamine vastusele – 1 tund ja 30 minutit; 8) 07.11.2024-15.11.2024 vastus Y 25.10.24 seisukohtadele (kliendile esitatud küsimustele kliendilt saadud vastustega tutvumine, seisukohtade koostamine), Y 25.10.24 seisukohtadele X.I vastuse lisade komplekteerimine ja seisukohtade ning lisade e-toimiku vahendusel kohtule esitamine – 10 tundi ja 20 minutit; 9) 24.01.2025 hageja vastuse e-toimikust vastuvõtmine, sellega tutvumine ning kliendile edastamine selgitustega – 15 minutit; 10) 22.04.2025 istungiks valmistumine (2h 45m), istung (45min), info kliendile istungil toiminu kohta (15m) – 3 tundi ja 45 minutit; 11) 21.05.2025 hagist loobumise avaldusega tutvumine, edastamine kliendile koos selgitustega – 15 minutit; 12) 22.05.2025 menetluskulude nimekirja koostamine ning kohtule e-toimiku vahendusel esitamine – 45 minutit. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Kohus ei pea põhjendatud ajakuluks 20 minutit, mis on seotud kostja poolt esitatud tähtaja pikendamise taotlusega. Kohus nõustub hagejaga, et tähtaja pikendamise vajadus ei olnud tingitud hagejast, mistõttu on põhjendamatu mõista välja hagejalt kulud seoses nimetatud tegevusega. Kohus jätab nimetatud ajakulu 20 minutit rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldusele vastuse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on eelduslikult mahukas toiming, kuid sellele kokku 11 tunni ja 40 minuti kulumist ei pea kohus mõistlikuks. Kohus peab põhjendatud ajaks 6 tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 5 tunni ja 40 minuti võrra. Kohus leiab, et põhjendatud ajaks 15.11.2024 menetlusdokumendi koostamisele ja sellega seonduvatele menetlustoimingutele (s.h Y vastuse läbivaatus 30.10) saab pidada 8 tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 3 tunni ja 50 minuti võrra. Kohus peab istungiks ettevalmistumiseks põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 1 tunni 45 minuti võrra. Ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtu hinnangul vastab tööaeg kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada esindaja ajakulu 11 tunni ja 35 minuti võrra, seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 18 tunni ja 15 minuti ulatuses. Kostja esindaja ühe töötunni hind on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on seda kinnitanud. Seetõttu tuleb kostja menetluskulud hüvitada koos menetluskuludelt arvestatava käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et kostjat esindab lepingulise esindajana vandeadvokaat kui kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, saab pidada põhjendatud tunnitasuks 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 2919,99 eurot, millele lisandub käibemaks 642,39 eurot, st kokku 3562,38 eurot. Kõigest eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 3562,38 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates 3
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud hagimenetluses 30.07.2024 riigilõivu 1400 eurot. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada 1400 eurost pool, s.o 700 eurot Y arveldusarvele nr XXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2025. a määrusega nr 1-2411951.
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.