lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-7387/14

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-7387/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3618
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Citadele banka Eesti filiaal11971924(Puudutatud isik)Polarfoam OÜ12240732(Puudutatud isik)Maksu- ja Tolliamet70000349(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7387

Tsiviilasi

V-J A’i kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 06.05.2019. a otsusele täiteasjas nr 025/2018/2551

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetlus

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja/võlgnik: V-J A (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik I: kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäituri büroo asukoht Tartu mnt 16b, III korrus, Tallinn, e-post [email protected]); Puudutatud isik II: AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood 11971924, e-post xxx); Puudutatud isik III: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (epost [email protected]); Puufdutatud isik IV: Polarfoam OÜ (registrikood 12240732, e-post [email protected]; xxx); Puudutatud isik V: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (e-post xxx)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata V-J A’i kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 06.05.2019. a otsusele täiteasjas nr 025/2018/2551. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses V-J A’i kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja taotluse sisu 1.Kohtule 16.05.2019. a esitatud avalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i (edaspidi Kohtutäitur) menetluses täiteasi nr 025/2018/2551, milles koostati 27. märtsil 2019. aastal kinnisasja arestimise akt, millega arestiti kinnisasjad aadressil xxx (registriosa nr xxx) hinnaga 320.000,00 eurot ja xxx (registriosa nr xxx) hinnaga 20.000,00 eurot. V-J A (edaspidi Kaebaja) esitas 02. aprillil 2019. aastal Kohtutäiturile kaebuse, milles avaldas, et arestitud kinnisasjade näol on tegemist abikaasade ühisvaraga ning tema abikaasa suhtes ei ole täitemenetlust alustatud ning abikaasade ühisvara ei ole jagatud. Samuti vaidlustas Kaebaja arestitud vara väärtuse. Kaebuse esitas ka Kaebaja abikaasa M T-A, kes palus arestitud kinnisasjad arestist vabastada. Kohtutäituri 06. mai 2019. aasta otsusega jäeti Kaebaja kaebus arestitud kinnisasjade aresti alt vabastamiseks rahuldamata. Kohtutäitur asus seisukohale, et arestitud kinnisasjade näol ei ole tegemist abikaasade ühisvaraga. Kaebaja eelmärgitud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et Kohtutäitur oleks pidanud TMS § 77 lg 2 alusel arestitud kinnisasjad arestist vabastama. Kaebaja ja M T-A abiellusid xxx. aastal, mistõttu on ilmselge, et Harju Maakond, Tallinn, xxx (registriosa nr xxx) asuv kinnistu, mis omandati 03. septembril 2007. aastal, kuulub PKS § 25 kohaselt abikaasade ühisvara hulka, sõltuma sellest, kes on nimetatud kinnistu omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Kuivõrd M T-A esitas Kohtutäiturile koos kaebusega abielutunnistuse, oleks kohtutäitur pidanud nimetatud kinnistu TMS § 77 lg 2 kohaselt aresti alt vabastama, sest nimetatud kinnistu kuulumine abikaasade ühisvara hulka oli ilmselge. Kuigi aadressil xxx (registriosa nr xxx) kinnistu omandati mõned päevad enne Kaebaja ja M T- A’i abielu, on ka nimetatud kinnistu käsitletav abikaasade ühisvarana. Seda seetõttu, et PKS § 27 lg 6 kohaselt eeldatakse varaeseme kuulumist abikaasade ühisvara hulka ning M T-A on sõlminud 19. oktoobril 2005. aastal tarbijakäenduslepingu nr xxx lisa 1, millega ta käendas muuhulgas Kaebaja poolt sissenõudjaga sõlmitud laenulepingutest tulenevaid kohustusi, mille arvelt omandati xxx kinnistu, 2.020.000,00 krooni ehk ca 129.101,53 euro ulatuses. Abikaasad on täitnud Kaebaja poolt sissenõudjaga sõlmitud laenulepingutest tulenevaid kohustusi ühisvara arvel (arvates xxx. aastal ei saanud mistahes Kaebaja pangakontol olevad rahalised vahendid, mille arvelt tasuti kinnistu omandamiseks võetud laenu, olla tema lahusvaraks, vaid olid osaks abikaasade ühisvarast). Seetõttu saab ka laenulepingu esemeks olevat xxx (registriosa nr xxx) kinnistut, mis omandati abikaasade ühisvara (abikaasade ühiskohustuse) arvel, lugeda abikaasade ühisvaraks. Kohtutäitur ei saanud arestida xxx kinnistut, kuna see on abikaasade eluase ja selle arestimiseks ja müümiseks puudub Kaebaja abikaasa nõusolek xxx (registriosa nr xxx) kinnistul asub eluruum, mis on Kaebaja ja M T-A’i kui abikaasade eluase. PKS § 271 lg 2 ei tulene, et see regulatsioon ei kohaldu täitemenetluses. Vastupidi, TMS § 14 lg 11 järeldub, et sissenõude pööramisel kinnisasjadele ei eeldata võlgnikuks mitteomava abikaasa nõusolekut, mis on PKS § 271 lg 2 järgi vajalik ka perekonna eluaseme käsutamiseks, isegi siis, kui see oleks Kaebaja lahusvaraks (millega Kaebaja ei nõustu). Seega ei saa perekonna eluasemena kasutatavat eluruumi (ega kinnistut, kus asub see eluruum) TMS § 14 lg 11 kohaselt erinevalt abikaasa muust varast arestida ega müüa ilma teise abikaasa nõusolekuta. Järelikult eeldanuks xxx (registriosa nr xxx) kinnistu arestimine ja müük täitemenetluses ka M T-A’i nõusolekut, sõltumata sellest, kas see on abikaasade ühisvara või mitte, mida ei ole antud. Seega oli Kohtutäiturile TMS § 77 lg 2 kohaselt ilmne, et ta on arestinud abikaasade ühisvarasse kuuluvad kinnistud või xxx kinnistu müümine eeldas eraldi Kaebaja abikaasa nõusolekut, mida ei antud, ning Kohtutäitur oleks pidanud need kinnistud arestist vabastama. Lk 2 (8)

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Avaldaja palub Rahuldada kaebus, tühistada kohtutäitur Kaire Põlts’i 06. mai 2019. aasta otsus täiteasjas nr 025/2018/2551 täies ulatuses ning vabastada arestist kinnisasjad aadressil xxx (registriosa nr xxx) ja xxx (registriosa nr xxx). Kohtutäituri seisukoht 2.Võlgnik V-J A’i vara suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Halduskohtu 15.06.2017 otsus nr.6-4/01890-57 ja sissenõudja Maksu- ja Tolliamet (70000349) avaldus. Täitemenetlust viib läbi Talllinna kohtutäitur Kaire Põlts ning antud võlanõude täitmise asjas on avatud täitetoimik nr 025/2018/2551. Kohtutäitur Toomas Saarma on edastanud 08.03.2019 kohtutäiturile avalduse võlgniku kinnisvara suhtes läbiviidava täitemenetlusega ühinemiseks (TMS § 149). Täitmise algatamise aluseks on Tallinna notar xxx 27.06.2005 notariaalakt xxx - hüpoteekidega tagatud nõue 138 893.06 eurot ja lisanduv viivis 0.022% päevas alates 06.12.2018. Ühinemisavalduse kohaselt moodustab täiteasjas nr 194/2018/1786 võlasumma suurus kokku sissenõudja AS Citadele banka Eesti filiaal (11971924) ja kohtutäituri ees summas 144 365.06 eurot, 08.03.2019 seisuga, lisanduvad viivised. Täiteasjas nr 194/2018/1786 on täitmisele esitatud hüpoteegiga tagatud nõue, kinnisasja suhtes reg.osa nr xxx, aadress xxx. Kohtutäitur Elin Vilippus on edastanud 27.03.2019 kohtutäiturile avalduse võlgniku kinnisvara suhtes läbiviidava täitemenetlusega ühinemiseks (TMS § 149). Ühinemisavalduse kohaselt moodustab täiteasjas nr 022/2018/6336 võlasumma suurus kokku sissenõudja Polarfoam OÜ-l (12240732) ja kohtutäituri ees summas 5359.32 eurot, 27.03.2019 seisuga, lisanduvad viivised. Kohtutäitur koostas 27.03.2019 akti Kinnisasja arestimise akt, millega arestis kinnistusraamatus võlgniku nimele registreeritud kinnisasjad aadressil xxx (reg.osa nr xxx) hinnaga 320 000.00 eurot ja xxx (reg.osa nr xxx) hinnaga 20 000.00 eurot. Kohtutäituri büroosse saabus 02.04.2019 võlgniku alltoodud kaebus: „Olen tutvunud Teie poolt 27.03.2019 täiteasjas nr 025/2018/2551 koostanud kinnisasja arestimise akti, mille kohaselt olete arestinud kinnisasjad asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja xxx (registriosa nr xxx). Pean vajalikuks selgitada järgmist. Esiteks tegemist on minu ja minu abikaasa M T-A ühisvara koosseisu kuuluvate kinnistutega. Kuivõrd Teie menetluses olevad nõuded on suunatud üksnes minu, mitte mõlema abikaasa vastu, siis minu hinnangul ei ole nende nõuete täitmiseks võimalik abikaasade ühisvara arestida ega realiseerida. Juhul, kui sissenõudjad soovivad minu vastu suunatud nõudeid täita ühisvara arvel, siis tuleb ühisvara esmalt jagada. Sellist nõuet keegi seni mulle teadaolevalt esitanud ei ole. Teiseks jääb mulle arusaamatuks see, millisel alusel olete arestimise aktis kindlaks määranud arestitud vara väärtuse. Aktis puudub mistahes põhjendus või arutluskäik, millest nähtuks kasutatud metoodika, võrdlusobjektid jms, mis tavapäraselt hindamisaktides sisaldub ja lõpptulemuse õigsuses veenduda võimaldab. Seetõttu soovin hindamise ja arestimise aktis toodud väärtused vaidlustada. Juhul, kui olete hindamiseks kasutanud ekspertide abi, siis palun saata mulle tutvumiseks ka ekspertiisiaktid. Palun käsitlege käesolevat pöördumist kaebusena TMS § 217 tähenduses. Kolmandaks sooviksin ülevaadet täitemenetluse edasisest käigust, st millal on planeeritud järgmised täitetoimingud ja milles need seisnevad. Oleksin tänulik selles osas operatiivse tagasiside eest, et suudaksin aegsasti tagada oma õiguste efektiivse kaitse vajadusel kohtu kaudu.“ Kohtutäitur tegi 06.05.2019 käsitlusaluses täiteasjas 025/2018/2551 võlgniku kaebusele otsuse (edaspisi: Otsus), mille kohaselt otsustas:

Lk 3 (8)

1.Jätta võlgniku V-J A`ile (xxx) kaebus nõudes arestitud kinnisasjade - xxx (reg.osa nr xxx) ja xxx (reg.osa nr xxx) - arestist vabastamiseks rahuldamata;
2.Selgitada võlgniku abikaasale, M T-A`ile (xxx), et tema 02.04.2019 avalduses toodud väited kinnisasjade, aadressil xxx ja xxx, abikaasade ühisvara koosseisu kuulumise kohta, ei ole aluseks arestitud kinnisvara arestist vabastamiseks. Kohtutäitur ei rahulda nimetatud taotlust. TMS § 77 lg 1 sätestab, et kohtutäitur vabastab sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul asja arestist, isegi kui muu arestitud vara ei ole küllaldane täitedokumendi täitmiseks. Sissenõudjad ei ole kohtutäiturile käesoleva kaebuse lahendamise raames esitanud taotlust võlgniku kinnisvara arestist vabastamiseks. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.
3.Kohtutäitur teavitab võlgniku abikaasat arestitud kinnisasjade suhtes tehtavatest järgnevatest täitetoimingutest seadusega sätestatud korras;
4.Kohtutäitur selgitab sissenõudjatele, et sissenõudjail on õigus kaaluda kohtutäituri poolt arestitud ülaltoodud kinnisvara omandamise asjaolusid ja esitada kohtutäiturile asjakohane kirjalik seisukoht kinnisasja(de) arestist vabastamiseks, kui nad on seisukohal, et käesolevas täiteasjas arestitud kinnisvara - xxx (reg.osa nr xxx) ja xxx (reg.osa nr xxx) - kuulub võlgniku ja tema abikaasa ühisomandisse.
5.Selgitada võlgnikule V-J A`ile (xxx), et kohtutäitur teavitab võlgnikku seadusega sätestatud korras edaspidistest täitetoimingutest arestitud kinnisvara suhtes;
6.Selgitada võlgnikule V-J A`ile, et kohtutäitur on pöördunud TMS § 74 sätestatud korras avaldusega Harju Maakohtu poole eksperdi määramiseks uue hindamise korraldamiseks arestitud kinnisasjade xxx (reg.osa nr xxx) ja xxx (reg.osa nr xxx) hinna vaidlustamise tõttu. Kohtutäitur, leiab, et kaebus on alusetu ning tuleks jätta rahuldamata. Kohtutäitur on Otsuse punktis 2.2 põhjendanud, miks ta leiab, et arestitud kinnisasjad ei kuulu arestist vabastamisele. Kohtutäitur jääb nimetatud põhistuste juurde. Kohtutäitur juhib tähelepanu asjaolule, et arestitud kinnisasjad (reg.osa nr xxx, aadressil xxx ja reg.osa nr xxx, asukohaga xxx) on registreeritud kinnistusraamatu kandega võlgniku ainuomandina, mis on iseenesest formaalne õiguslik eeldus võlgnikule vara kuulumise kohta, viidetega AÕS § 56 lg 1 ja TMS § 140 lg 1 sätestatule, mis kohtutäituri hinnagul põhjendavad formaalseid kriteeriume võlgnikule kinnisasjade kuulumise osas. Kohtutäitur juhib tähelepanu asjaolule, et võlgnik ei ole oma kaebuses põhjendanud, miks kohtutäitur peaks käimasolevas täitemenetluses eirama formaalseid eeldusi võlgnikule kinnisvara kuulumise kohta. Kohtutäituri hinnagul ei ole kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse vaidlustamisel pädevad võlgniku kaebuse põhjendused materiaalõiguslikele alustele (PKS sätted), milliste õiguslikuks hindamiseks kohtutäituril pädevus puudub (täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte tõttu). Toodut aluseks võttes ei saa seega kohtutäitur sisuliselt hinnata võlgniku materiaalõiguslikke põhejndusi arestitud kinnisvara kuulumisest võlgniku ja tema abikaasa ühisomandisse. Toodust järeldub, et materiaalõiguslikele asjaoludele tuginemine võlgniku nimele registreeritud kinnisasjade arestist vabastamiseks ei ole käesoleva õigusvaidluse lahendamisel asjakohased. Samuti ei kohaldu antud olukorras TMS § 14 lg 1.1, kuivõrd kinnistute omanikena ei ole kinnistusraamatusse kantud võlgnik ja tema abikaasa, vaid üksnes võlgnik. Toodust omakorda tuleneb asjaolu, et kohtutäiturile ei ole ilmne, et vara ei kuulu võlgnikule ehk kohtutäoituril puudub võimalus kohaldada antud olukorras TMS § 77 lg 2 sätestatut. Citadele banka seisukoht
3.Sissenõudja AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu on 05.12.2018 esitanud täitmisavalduse võlgniku V-J A vastu. Täitedokumendiks on Tallinna notar xxx poolt 27.06.2005 tõestatud kinnistu

Lk 4 (8)

müügi-ja hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping, notariaalakt nr xxx ärakiri; Tallinna notar xxx poolt 24.07.2006 tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, notariaalakt nr xxx ärakiri; Tallinna notar xxx poolt 18.12.2006 tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, notariaalakt nr xxx ärakiri; Tallinna notar xxx poolt 31.05.2017 tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, notariaalakt nr xxx ärakiri. Nimetatud lepingutega on seatud hüpoteegid kinnistule xxx, registriosa nr xxx. Nimetatud kinnistu ei kuulu ühisvara hulka. Tallinna notar xxx poolt 27.06.2005 tõestatud kinnistu müügi-ja hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping, notariaalakt nr xxx (täitedokument) punktis 2.2.6. ostja (V- J A) kinnitab, et on perekonnaseisult lahutatud, esitades selle kinnituseks abielulahutuse tunnistuse. Tallinna notar xxx poolt 24.07.2006 tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, notariaalakt nr xxx (täitedokument) punktis 2.1.1 omanik (V-J A) kinnitab, et lepingu ese on tema ainuomandis ning lepingu punktis 2.1.5 kinnitab, et lepingu eseme on ta omandanud pärast eelneva abielu lõppemist ja enne käesoleva abielu sõlmimist ning see ei kuulu abikaasade ühisvara hulka (ta ei ole sõlminud abieluvaralepingut). Tallinna notar xxx poolt 18.12.2006 tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, notariaalakt nr xxx (täitedokument) päises omanik (V-J A) kinnitab, et on abielus, kuid ei olnud abielus kinnistu omandamise ajal, ning kinnistu ei moodusta ühisvara Tallinna notar xxx poolt 31.05.2017 tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, notariaalakt nr xxx (täitedokument) päisest nähtub, et ostja (V-J 2 A) kinnitab, et on abielus, kuid ei olnud abielus kinnistu omandamise ajal, abikaasad ei ole sõlminud kinnistu suhtes abieluvaralepingut ning kinnistu ei moodusta ühisvara (nimetatud fakt on tuvastatud kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kanda ning abieluvararegistri registrikaardi päringu alusel. Arestitud kinnistu asukohaga xxx, registriosa nr xxx kuulumine V-J A’i lahusvara hulka on esitatud dokumentidest nähtuvalt ilmne, seega on põhjendamatu täitemenetluse peatamine või nimetatud kinnistu osas täitetoimingute jätkamise keelamine. Eeltoodu kahjustaks olulisel määral hüpoteegipidaja huve. Kaebus kinnistu xxx, registriosa nr xxx arestimise osas Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) õigusi ei puuduta, kuna nimetatud kinnistu ei ole koormatud hüpoteegiga Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kasuks. Nimetatud kinnistu suhtes täitetoimingute peatamine ei tohi takistada täitetoimingute jätkamist hüpoteegiga koormatud kinnistu xxx, registriosa nr xxx osas.

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) seisukoht

4.Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on täiteasi nr 025/2018/2551 (sissenõudja Maksu- ja Tolliamet, täitedokument 16.06.2017 kompromissilepingut nr 6-4/01890-57 kinnitav Tallinna Halduskohtu 21.06.2017 määrus haldusasjas nr 3-15-2035). Täitemenetlusega ühinemiseks on esitanud avaldused kohtutäitur Toomas Saarma (täiteasi nr 194/2018/1786, sissenõudja AS Citadele banka Eesti filiaal) ja kohtutäitur Elin Vilippus (täiteasi nr 022/2018/6336, sissenõudja Polarfoam OÜ). 06.03.2019 teavitas kohtutäitur Kaire Põlts täitemenetluse osalisi (võlgnik V-J A, sissenõudja MTA, hüpoteegipidaja AS Citadele banka Eesti filiaal, puudutatud isik M T-A) võlgniku vara arestimistoimingu läbiviimisest 27.03.2019. Toimingu kohta koostas kohtutäitur 27.03.2019 V-J Ai kinnisasjade arestimise akti. Kohtutäitur arestis kinnistu registriosa numbriga xxx (xxx) ja kinnistu registriosa numbriga xxx (xxx) ning hindas kinnistute väärtuseks vastavalt 320 000 eurot ja 20 000 eurot. Esmalt leiab MTA, et kaebusega kohtutäituri otsuse peale ei ole võlgnikul võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 217 alusel esitatav kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei ole vara arestist vabastamiseks õige õiguskaitsevahend, sest selle

Lk 5 (8)

raames ei saa vähemasti üldjuhul lahendada vaidlust eseme kuuluvuse üle. Võlgniku abikaasa, kes ei ole kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud, peab ise oma varalisi huve kaitsma, nt esitama hagi vara arestist vabastamiseks (TMS § 222) või taotlema kinnistusraamatu kande parandamist. Kuna kinnistud, mille arestist vabastamist võlgnik taotleb, kuuluvad kinnistusraamatu andmetel võlgniku ainuomandisse ning ta on kaebuse esitanud sisuliselt oma abikaasa huvides, siis MTA arvates tuleb kaebus jätta läbi vaatamata (TsMS § 477 lg 1, § 423 lg 2 p 2). MTA nõustub kohtutäituri seisukohaga, et vaidlustatud menetlustoimingud on tehtud kooskõlas seadusega ning puuduvad alused võlgniku kaebuse rahuldamiseks. Kohtutäitur on õigesti viidanud täitemenetluse formaliseerituse põhimõttele, millest tulenevalt ei saa kohtutäitur menetluses anda hinnangut materiaalõiguslikele asjaoludele. Võlgnik on kinnistusraamatusse kantud arestitud kinnistute ainuomanikuna. Seetõttu ei saa ilmseks pidada vara kuulumist ühisomandisse ning seda arestist vabastada TMS § 77 lg 2 alusel nagu soovib võlgnik. TMS § 77 lg 2 kohaselt vabastab kohtutäitur kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Sellele eeldusele vastandub PKS § 27 lg 6 järgne eeldus varaeseme kuulumise kohta ühisvara hulka, kuid see eeldus kehtib esmajoones abikaasade omavahelises suhtes. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab kohtutäitur vara arestimisel lähtuda formaalsest kriteeriumist ehk kinnistusraamatu kandest. Kui võlgniku abikaasa ei ole kinnistusraamatusse kantud arestitud kinnistu omanikuna, ei saa kohtutäiturile kuidagi ilmne olla, et ta on arestinud võlgniku abikaasale kuuluva asja, mistõttu ei olnud kohtutäituril ka antud juhul võimalik kinnistuid arestist vabastada. Võlgniku arvates tuleb ka täitemenetluses kohaldada PKS § 271 lg 2 regulatsiooni, mille järgi on abikaasa lahusvaraks oleva perekonna eluasemena kasutatava eluruumi käsutamiseks vajalik teise abikaasa nõusolek. Avaldaja leiab, et kuna xxx kinnisasjal asub perekonna eluase, siis PKS § 271 lg-st 2 ja TMS § 14 lg 11 sätestatust tulenevalt ei saa kinnistut ka juhul, kui tegu on võlgniku lahusvaraga, M T-Ai nõusolekuta arestida. MTA juhib tähelepanu sellele, et isegi siis, kui PKS §-s 271 lg 2 võiks omada mõju täitemenetluses, on sättele viitamine praegusel juhul asjakohatu. PKS-i täiendati §-ga 271 2014. aastal ning säte jõustus 01.01.2015. Rakendussätte, PKS § 211 lg-ga 2 kehtestati, et PKS §-s 271 sätestatud lahusvara valitsemise korda varaühisuse varasuhtes kohaldatakse pärast selle paragrahvi jõustumist omandatud vara suhtes. Võlgnik omandas xxx kinnistu 08.07.2005 ehk enne PKS § 271 jõustumist. Niisiis ei saa PKS § 271 lg-t 2 rakendada xxx kinnistu suhtes. Samuti ei ole asjakohane võlgniku viide TMS § 14 lg-le 11, mille kohaselt ei kehti ühisvarale sissenõude pööramisel võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusoleku eeldus kinnisasjade puhul. Nagu eespool kirjeldatud, nähtub kinnistusraamatust, et xxx kinnistu kuulub üksnes võlgnikule, mistõttu ei olnud kohtutäituril alust arvata, et kinnistu ei ole võlgniku lahusvara, seda enam, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnik kinnistut omandanud abielu ajal. Vara kuuluvuse küsimust ei saa lahendada võlgniku kaebuse alusel toimuvas hagita menetluses (vt p 2.3). Seetõttu ei ole MTA-l menetlusökonoomiat silmas pidades otstarbekas esitada põhjalikke vastuväiteid võlgniku ja tema abikaasa ühisvara koosseisu küsimuses. Teadaolevate andmete põhjal ei saa nõustuda avaldaja väitega nagu kuuluksid arestitud kinnisasjad ilmselgelt tema ja tema abikaasa ühisvara hulka. Vastupidi, vähemalt xxx kinnistu puhul on selge, et see ei saa olla abikaasade ühisvaraks. Nimetatud kinnistu omandas võlgnik 08.07.2005 ehk enne M T-Aiga abiellumist (xxx). Kinnistu omandamise ja abielu sõlmimise ajal kehtinud PKS1995 § 14 lg 1 kohaselt sai ühisvaraks abielu kestel abikaasade omandatud vara. Kuna võlgnik omandas kinnistu sellal, kui ta oli perekonnaseisult lahutatud, siis eelduslikult ei saa kinnistu kuuluda tema ja tema praeguse abikaasa ühisvara hulka (PKS § 210 lg 2).

Lk 6 (8)

Võlgnik väidab, et xxx kinnistu on siiski käsitletav abikaasade ühisvarana, sest 1) PKS § 27 lg 6 järgi tuleb varaeseme kuulumist abikaasade vara hulka eeldada; 2) võlgniku abikaasa käendas kinnistu ostmiseks sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi ja 3) laenu tasuti ühisvara arvel. Avaldaja nimetatud laenu- ja käenduslepinguid ei ole avaldusele tõendina lisatud. Nagu eespool märgitud, kehtib PKS § 27 lg 6 järgne eeldus eelkõige abikaasade vahelises suhtes. Pealegi on see eeldus antud juhul ümberlükatav asjaoluga, et võlgnik ei omandanud kinnistut abielu kestel, mistõttu ei saa see ka olla abikaasade ühisvara. Asjakohatu on tuginemine käendussuhtele, sest asjaolu, et isik käendab laenu, mille abil (osaliselt) finantseeritakse kinnistu ostmist, ei muuda käendajat selle kinnistu omanikuks. Ka ühisvara kasutamine lahusvarasse kuuluva asjaga seotud kohustuse täitmiseks ei muuda seda asja ühisvaraks. Kui ühisvara arvel on suurenenud lahusvara väärtus, võib küll kõne alla tulla hüvitise nõudmine PKS § 34 lg 1 või PKS1995 § 19 lg 2 p 4 alusel, kuid see (ehk sisuliselt ühisvara jagamine) ei saa olla käesoleva vaidluse esemeks. Praegusel juhul nähtub nii registriandmetest kui ka võlgniku enda poolt avaldatust, et kinnistu omandati võlgniku lahusvarasse ja võlgniku lahusvara arvel. Võlgnik ei ole välja toonud ega tõendanud ühtki asjaolu, mis seda ümber lükkaks. xxx kinnistu puhul ei ole avaldaja samuti tõendanud, et kinnistusraamatu kanne kinnistu kuulumise kohta tema ainuomandisse on vale. Kinnistu omandamine abielu ajal ei tähenda automaatselt selle muutumist ühisvaraks, nt on abikaasa lahusvaraks tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara. Kui tegu on ühisvaraga, võib ka selle kinnistu puhul kõne alla tulla abikaasade varaosade võrdsusest kõrvalekaldumine, nt PKS1995 § 19 lg 2 p 3 alusel, kui kinnistu on omandatud võlgniku lahusvara arvel. Kuna aga kohtutäitur peab vara arestimisel lähtuma formaalsetest kriteeriumidest ning vara omandivaidlust ei saa lahendada ja PKS § 34 lg-st 1 või PKS1995 § 19 lg-st 2 (koostoimes PKS § 210 lg-ga 2) tulenevat nõuet ei saa maksma panna kohtutäituri tegevuse või otsuse üle toimuvas vaidluses, siis ei saa võlgniku materiaalõiguslikud põhjendused kinnistu ühisvarasse kuulumise kohta praegusel juhul olla aluseks tema nimele registreeritud kinnisasjade arestist vabastamiseks. MTA märgib, et ei võlgnik ega ka M T-A ole väitega xxx ühisvarasse kuulumisest pöördunud MTA kui sissenõudja ja hüpoteegipidaja poole, kuigi kinnistule seati MTA avalduste alusel kohtulikud hüpoteegid juba 02.01.2015 ja 04.04.2018. Kohtumääruse põhjendused

5.Kohus, tutuvunud avaldusega ja kohtutäituri ning puudutatud isikute seisukohtadega, leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
6.TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
7.TMS § 218 lg 1 kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Kohtutäiturile esitatud kaebusest nähtuvalt vaidlustas V-J A ühisvara koosseisu kuuluvate kinnistute arestimise ning arestitud vara väärtuse. Oma väidete tõendamiseks on avaldaja esitanud abielutunnistuse (tl 12,13).
8.Kohtutäituri otsuse ja vastuse kohaselt ei ole võlgniku abikaasa väited kinnisasjade, asukohaga xxx ja xxx abikaasade ühisvara koosseissu kuulumise kohta, aluseks arestitud kinnnisvara arestist vabastamiseks.

Lk 7 (8)

9.Puudub vaidlus selles, et täitemenetluse nr 025/2018/2551 alustamise eeldused olid V-J A’i suhtes vastavalt TMS § 24 lg 2 täidetud. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kohtutäituri poolt arestitud kinnistud kuuluksid V-J A’i ja M T-A’i ühisvara hulka. Avaldaja sellekohased väited on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et V-J A on ise kinnitanud, et vaidlusalused kinnistud ei kuulu ühisvara hulka (tl 5266). Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-95-15 asunud seisukohale, et võlgniku abikaasa, kes ei ole kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud, peab ise oma varalisi huve kaitsma, nt esitamata hagi vara arestist vabastamiseks (TMS § 222) või taotlema kinnistusraamatu parandamist. Käesoleval juhul ei nähtu kohtute infosüstemist, et kohus oleks vaidlusaluste kinnistute osas eelpool viidatud lahendit teinud.
10.Kohtutäitur on kaebust rahuldamata jättes esile toonud, et on pöördunud TMS § 74 sätestatud korras Harju Maakohtu poole arestitud kinnisasjade uue hindamise ja eksperdi määramiseks (tsiviilasi 2-19-5340). TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud võtma tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on tegutsenud kooskõlas seaduses sätestatuga. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja kaebus õiguslikult põhjendatud ning see ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
12.TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Avaldaja menetluskulud ja puudutatud isikute menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Lk 8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium