Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus XXi kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.04.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
YX määruskaebus Avaldaja: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Puudutatud isik: XX (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik (eestkostja): Y X (isikukood xxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ahti Kuuseväli ja advokaat Meeli Rondel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2019 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus XXi kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ja ekspertiisikulud riigi kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates isik, kelle suhtes on kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, valla- või linnavalitsus ja kinnise asutuse, kus isik viibib, juht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543). Asjaolud ja avaldus
1.Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 27.02.2019 Harju Maakohtule avalduse XXi (puudutatud isik) kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks üheks aastaks.
2.Avalduse kohaselt määrati Harju Maakohtu 11.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-6392 puudutatud isiku eestkostjaks tema ema Y X (eestkostja) tähtajaga kuni 11.05.2023. Harju Maakohus otsustas 16.03.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-2445 paigutada puudutatud isik nõusolekuta hooldusele, s.o kinnisesse asutusse tähtajaga kuni 16.03.2019. Puudutatud isik viibib alates 10.01.2019 ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldekodus Valkla Kodus. Avaldaja leidis, et kuna puudutatud isik on ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel saanud viibida vaid mõned päevad üle ühe kuu, siis ei ole puudutatud isik temal esineva psüühikahäire ja haiguskriitika puudumise tõttu jätkuvalt võimeline iseseisvalt toime tulema väljaspool kontrollitud ravikeskkonda. Puudutatud isik ei suuda adekvaatselt oma seisundit hinnata, mistõttu ei saa ta aru ka ravi vajadusest. Iseseisvalt puudutatud isik ravimeid ei tarvita. Tema ohtlikkus endale ja teistele tuleneb eelkõige haigusteadvuse ja – kriitika puudumisest. Kinnisesse asutusse paigutamata jätmisel ei saa välistada tema ohtliku käitumise vallandumist nii enda kui teiste suhtes. Menetlusosaliste seisukohad, ekspertiisiakt ja ärakuulamine
3.Eestkostja vaidles avaldusele vastu, kuna puudutatud isik ei ole ohtlik endale ja teistele. Eestkostja hinnangul saab ta igati hakkama puudutatud isiku hoolduse, järelevalve ja raviplaani järgimisega.
4.AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu 21.01.2019 iseloomustusest selgub, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika, tema käitumine ei ole adekvaatne ning on suunatud meelepetetest. Ta vajab tugevdatud kontrolli ravimite manustamisel. Juhtumikirjeldusi esinenud ei ole. Ta allub kergesti juhendamisele ja suunamisele. Valkal Kodu on arvamusel, et puudutatud isik vajab ööpäevaringse erihooldusteenuse jätkamist kohtumääruse alusel. Puudutatud isik on ohtlik eelkõige iseendale. Igapäevaelus vajab ta juhendamist ja järelevalvet, mida on võimalik tagada ööpäevaringses erihooldusasutuses.
5.Puudutatud isiku suhtes 19.03.2019 läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 106 (ekspert Peeter Valvur) nähtub, et käesoleval ajal psühhootilist sümptomaatikat ei ilmne, kuid puudutatud isikul on psühhoosi ägenemisel esinenud paranoilist ja parafreenset luulu, mõjustuselamusi ja kuulmismeelepetteid, millega on kaasnenud ebaadekvaatne käitumine. Emotsionaalsed reaktsioonid loiuvõitu, emotsionaalselt on puudutatud isik tuimenenud ja monotoonne. Meeleolu fooni olulist kõrgenemist või
alanemist ei tähelda. Tahteelu aktiivsus ja sihipärasus on oluliselt alanenud, sihipärane tegevus raskendatud, mõtlemine ja tegutsemine desorganiseeritud, vajab igapäevastes tegevustes pidevat juhendamist ja kontrolli. Tuntav on kognitiivsete võimete kerge alanemine: vähenenud on omandamismälu, taiplikkus, arusaamis- ja otsustusvõime. Haiguskriitika puudub, ravivajadust ei mõista. Eeltoodu alusel jõudis ekspert arvamusele, et puudutatud isik põeb luululist psühhoosi, mis avaldub temal tajumise ja mõtlemise häiretes, tahte- ja tundeelu muutustes ja kognitiivsete võimete alanemises. Seda rasket psüühikahäiret tuleb käsitleda vaimuhaigusena. Võimalik, et psüühikahäiretega orgaaniline peaaju kahjustus on tekkinud Huntingtoni tõve tulemusel. Puudutatud isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa aru ravivajadusest. Nagu näitab varasem kogemus, ägeneb puudutatud isikul psühhoos ravita jäämisel ja tema käitumine muutub ebaadekvaatseks, agressiivseks ja ohtlikuks. Puudutatud isik on ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse pikendamata jätmise korral ohtlik iseendale ja/või teistele isikutele. Puudutatud isik ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline oma tahet avaldama, kuna tal puudub haiguskriitika, tal võib esineda luulumõtteid ja tema kognitiivsed võimed on alanenud. Kohus kuulas puudutatud isiku ära 19.03.2019 tema viibimiskohas Valkla Kodus. Puudutatud isiku sõnul viibib ta Valkla Kodus alates 10.01.2019. Ärakuulamise päeva kuupäevaks nimetas ta 20.03.2019. Enne Valklasse tulekut oli ta viibinud psühhoneuroloogiahaiglas ja enne seda kodus xxxxxxx. Tal on keskharidus, ta on töötanud xxxxxxxxx, mis tähendas firmade tutvustamist telefoni teel. Põhiliselt on olnud oma xx- aastase vanaema hooldaja. Tahab tagasi koju minna, sest seal on tal kass ja vanaema. Kodus hakkab jalutamas käima. Tööle minemisele on ka mõelnud. Valklas olla ei taha. Saab ravimeid, mida ja kui palju, nimetada ei osanud. Lisaks puudutatud isikule kuulas kohus ära ka Valkla Kodu vanemtegevusjuhendajad, kelle osakondades on puudutatud isik Valklas viibitud aja jooksul elanud. Vägivaldne enda või kaaspatsientide suhtes puudutatud isik ei ole. Luululisi või psühhootilisi häireid kõrvaltvaatajale silma ei torka. Ravimeid võtab, kui neid talle anda. Toitu peidab nii riidekappi kui ka madratsi alla. Ravimite mõju all käitub adekvaatselt ja rahulikult. Regulaarse ravimite annustamise katkemine tõstab ilmselt psüühikahäire esile. Valkla personali hinnangul vajab puudutatud isik teenust, kus tagatakse ravimite regulaarne annustamine. Lisaks põeb Huntingtoni tõbe, millega kaasneb keha tahtmatu tõmblemine ja mälu halvenemine. Kipub talvel näiteks toasussides õue, kui meelde tuletada, et paneks saapad, siis täidab korralduse. Haigus on süveneva iseloomuga. 03.04.2019 kohtu poolt ärakuulamisel avaldas eestkostja, et saab oma tütrega kodustes tingimustes väga hästi hakkama ning suudab tagada raviplaani täitmise ja puudutatud isiku turvalisuse. Puudutatud isik on abitu, aga ei vaja kindlasti kinnises asutuses viibimist. Puudutatud isik ei ole käitunud ümbritsevate suhtes agressiivselt ega vägivaldselt. Kinnises asutuses puudutatud isiku tervis halveneb, mitte ei parane. Puudutatud isiku suhtes on koostamisel rehabilitatsiooniplaan, mis peaks valmima 16.04.2019. Avaldaja avaldas 03.04.2019 ärakuulamisel, et toetab puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamist.
Esimese astme kohtu määrus
10.Maakohus rahuldas 15.04.2019 määrusega avalduse, pikendas puudutatud isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega 1 aasta võrra, s.o kuni 15.04.2020, kuid peatas puudutatud isiku hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise kuni 15.04.2020 järgmistel tingimustel: 1) puudutatud isik kohtub regulaarselt psühhiaatriga ja tarvitab talle määratud ravimeid; 2) ei tarvita narkootilisi aineid ega alkoholi; 3) täidab rehabilitatsiooniplaanis talle ettenähtud tegevusi. Nimetatud tingimuste mittetäitmisel tühistab kohus puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamise. Maakohus kohustas puudutatud isiku eestkostjat tagama ravimite võtmise puudutatud isiku poolt ning viivitamatult teavitama Harju Maakohut ja Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsust puudutatud isiku psüühilise seisundi halvenemisest. Ühtlasi lõpetas maakohus puudutatud isiku suhtes 20.03.2019 Harju Maakohtu määrusega esialgse õiguskaitse korras kohaldatud kinnisesse asutusse paigutamise. Maakohus jättis avaldaja ja eestkostja menetluskulud nende endi kanda ning ekspertiisikulud riigi kanda.
11.Maakohus leidis, et avaldus on põhjendatud, kuid puudutatud isiku tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse paigutamise pikendamisega samal ajal tuleb peatada tema viibimine kinnises asutuses tema tahte vastaselt TsMS § 540 lg 1 alusel.
12.Kinnisesse asutusse paigutamine on äärmuslik meede ning alati tuleb eelistada muud sobivamat abinõu. Kuivõrd kinnisesse asutusse paigutamine riivab isiku põhivabadusi, tuleb igal konkreetsel juhul hinnata selle rakendamise vajalikkust.
13.Praegusel juhul on tuvastatud nii see, et puudutatud isikul esineb psüühikahäire kui ka see, et tema käitumine juhul, kui ravimite tarbimine peaks katkema, on ohtlik eelkõige temale endale ja /või teistele. Ekspertiisiaktist nähtub, et puudutatud isikul ägeneb psühhoos ravita jäämisel ja tema käitumine muutub ebaadekvaatseks ja ohtlikuks.
14.Eestkostja on avaldanud valmisolekut tagada puudutatud isiku raviplaani järgimine kodustes tingimustes. Eestkosteasutus ja Valkla Kodu personal on leidnud, et puudutatud isikule on eelkõige vaja seda, et oleks tagatud ravimite regulaarne annustamine, ööpäevaringne juhendamine ja järelevalve. Seda kõike saab puudutatud isikule pakkuda ka keskkonnas, mis ei ole kinnine. Avaldaja on käesoleva menetluse ajal avaldanud oma nõustumust, et puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine tuleb peatada teatud tingimustel ja puudutatud isikule anda võimalus tõestamaks seda, et ta suudab ravimeid võtta ka väljaspool kinnist asutust.
15.TsMS § 540 lg 1 järgi võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Peatamisega võib siduda tingimusi ja kohustusi. Kohtu hinnangul vajas puudutatud isik jätkuvalt järelevalvet, suunamist ja raviplaani (k.a valmivas rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste) järgimist. Raviplaani järgimine omakorda tagab psüühilise seisundi stabiilsuse. Eeltoodu on kinnitust leidnud nii Valkla Kodu iseloomustusega kui ka ekspertiisiaktiga. Igapäevaeluga saab puudutatud isik hakkama suunamisel ja abistamisel. Samas ennatlik oleks jätta üldse avaldaja avaldus rahuldamata ning jätta pikendamata puudutatud isiku viibimine kinnises asutuses. Kohtu hinnangul esinesid SHS § 105 lg-s 1 toodud alused. Samas jättis maakohus puudutatud isikule võimaluse tõestada hakkamasaamise
võimalust kodus eestkostja järelevalve all. Puudutatud isikule on määratud eestkostjaks ema, kes on seni taganud tütre hoolduse, järelevalve ja ravi. Puudutatud isikul on võimalik elama asuda ema juurde, kes suudab talle tagada stabiilse keskkonna, kõrvalabi, järelevalve ning kontrolli ravimite võtmise üle. Seega on täidetud kinnisesse asutusse paigutamise peatamise eeldused. Määruskaebus ja selle põhjendused
16.Eestkostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus avalduse rahuldas ja seadis pikendamise peatamise sõltuvusse eestkostjale pandud kohustuste täitmisest ning menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulud palub eestkostja jätta avaldaja kanda.
17.Kuivõrd puudub TsMS § 537 lg-s 1 nimetatud nõuetele vastav eksperdiarvamus, puudub õiguslik alus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks. Ekspertiisiakt ei vasta nõuetele, sest aktis ei kajastu eksperdiarvamus sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 105 lg 1 p-des 1 ja 3 nimetatud eelduste täidetuse kohta ning TsMS § 537 lg 1 esimeses lauses nõutud ohtlikkuse prognoosi kohta. Seda, kas varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või miks ei ole võimalik kasutada muid abimeetmeid (nagu nt psühhiaatrilise ravi osutamine tervishoiuasutuses), ekspertiisiaktis käsitletud ei ole. Ühtlasi ei nähtu aktist, millel põhineb eksperdi järeldus, et puudutatud isik on ohtlik. Ekspert ei anna vastust küsimusele, kellele puudutatud isik on ohtlik (kas iseendale või teistele) ning milles täpselt seisneb tema ohtlikkus ja milline on selle ohtlikkuse prognoos tuleviku võtmes.
18.Eeldused puudutatud isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse on täitmata. Avaldaja ei ole oma 22.02.2019 avalduses kohtule puudutatud isiku kinnisesse asutuse paigutamise pikendamiseks esile toonud ühtegi asjaolu selle kohta, et puudutatud isik oleks olnud endale või kellelegi teisele ohtlik.
19.Avaldaja on märkinud, et puudutatud isik ei võta iseseisvalt ravimeid ning haiguskriitika puudumisest tuleneb ka tema ohtlikkus endale ja teistele. Eestkostja leiab, et avaldaja on kohtusse pöördunud ennatlikult. Nimelt paigutati puudutatud isik 16.03.2018 kohtumääruse alusel kinnisesse asutusse alles 10.01.2019 pärast seda, kui ta oli alates detsembrist 2018 viibinud ravil psühhiaatriakliinikus. Enne seda kandis tema eest hoolt eestkostja ning selle perioodi kohta puuduvad andmed, et puudutatud isik oleks olnud ohtlik endale või teistele. 10 päeva pärast Valklasse saabumist, s.o 21.01.2019, koostatud iseloomustusest nähtub, et puudutatud isik on ohtlik endale, kuna ei suuda iseseisvalt manustada ravimeid ning hoolitseda enda hügieeni eest. Milles oht väljendub, iseloomustusest ei nähtu.
20.Ka avaldaja ise kinnitas istungil, et ei ole teada olukordi, kus puudutatud isik oleks olnud kellelegi ohtlik. Samuti kinnitas avaldaja, et ohu ilmnemisel on võimalus isik paigutada psühhiaatriahaiglasse. 22.02.2019 avaldusest endast ei nähtu SHS § 105 lg-s 1 nimetatud eelduste täidetust avalduse esitamiseks, mistõttu puudus avaldajal sisuliselt õiguslik alus kohtusse pöördumiseks.
21.Kohtu hinnangul seisneb puudutatud isiku ohtlikkus ohus iseendale, kui ta jätab ravimid võtmata. Kohus tugines seejuures ekspertiisiaktile, järeldades, et ravita jäämisel muutub
puudutatud isiku käitumine ebaadekvaatseks ja ohtlikuks. Milles seisneb puudutatud isiku ohtlikkus, kohtumäärusest ei nähtu.
22.Ühtlasi asus kohus seisukohale, et kahjuks ei ole võimalik tagada kõigile abivajajatele sobivamat teenust, kui seda on kinnisesse asutusse paigutamine. Eestkostja hinnangul ei ole see õigustuseks inimeselt vabaduse võtmiseks.
23.Puudutatud isikule heidetakse ette, et tal puudub haiguskriitika, ta ei mõista ravivajadust ning iseseisvalt ta ravimeid ei võta. Tema eelnevast haigusloost nähtub, et ta on periooditi korduvalt keeldunud ravist (sh raviasutuses viibides), mistõttu on sellistel juhtudel olnud tarvilik tema suhtes kohaldada tahtevastast ravi. Ka sellest asjaolust nähtuvalt ei ole hoolekandeasutusse paigutamine temale sobilik meede, kuivõrd hoolekandeasutusel puudub õigus osutada seal viibivale isikule tahtevastast ravi. Menetluse edasine käik
24.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
25.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
ja
edastas
Määruse põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avalduse puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
27.Kolleegiumi hinnangul kohaldas maakohus avaldust lahendades vääralt materiaalõiguse normi ja eksis tõendite hindamise reeglite vastu.
28.Isiku saab paigutada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 järgi tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama, kui on täidetud kõik nimetatud sättes sisalduvad tingimused, sh 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Ka isiku kinnises asutuses hoidmise tähtaja SHS § 105 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 5391 lg-ga 1 pikendamiseks peavad olema täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused.
29.Maakohtu hinnangul esinesid alused pikendada puudutatud isiku viibimist ööpäevaringses kinnises asutuses, kuna puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ja kohtu arvates on tõendatud puudutatud isiku ohtlikkus, mis seisneb selles, et ta võib jätta võtmata ravimid, mis kontrollivad tema haigust.
30.Maakohus pidi TsMS § 232 lg 1 järgi hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas asjaolu on tõendatud või mitte. Praeguses asjas leidis maakohus tõendite hindamisel ja puudutatud isiku ärakuulamisel tekkinud siseveendumuse alusel, et puudutatud isik on ohtlik SHS § 105 lg 1 p 2 tähenduses. Tõendite hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui maakohus on väljunud kaalumispiiridest. Praegusel juhul on kolleegiumil alust arvata, et maakohus ületas
diskretsioonipiire. Arvestades asjaolu, et maakohus kohaldas määrusega puudutatud isiku põhiõigusi oluliselt riivavat abinõu, olgugi, et ta otsustas samaaegselt peatada puudutatud isiku hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise, oli maakohtul oluline põhjendamiskohustus.
31.Käesolevas asjas tuvastas ekspert, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (II kd, tl 3 pöördel). Seega ei kahtle ringkonnakohus asjas esitatud tõendi pinnalt maakohtu tehtud järelduses, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, millega on täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus.
32.Kolleegium ei nõustu aga maakohtu hinnanguga, et asjas esitatud tõendid kinnitavad puudutatud isiku ohtlikkust, s.o SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldust. Riigikohus on selgitanud, et seda, kas isik on ohtlik endale või teistele, peab väga täpselt ja põhjalikult põhjendama, tuvastades mh selle aluseks olevad asjaolud. Ohtlikkust tuleb hinnata lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. Kohus ei ole eksperdi arvamusega seotud ja tuginemine üksnes eksperdi arvamusele võib olla ebapiisav. Kohus peab põhjendama, milles võib seisneda isiku ohtlikkus, samuti millal ja mis asjaoludel on isik varem ohtlikult käitunud. Ainuüksi asjaolu, et isik on haige ja vajab ravi ega saa toime iseseisva elu korraldamisega, ei anna alust arvata, et ta on ohtlik endale või teistele. Ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite järgi ning see tuleb tuvastada lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga, s.t tuleb tuvastada, et isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks ja see on pigem kindel kui tõenäoline (Riigikohtu 30.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13, p-d 11–17).
33.Olgugi, et erinevalt maakohtust, kes on isiklikult puudutatud isiku ära kuulanud, puudub ringkonnakohtul isikust vahetu mulje, ei saa esiletoodud asjaoludest ega puudutatud isiku tervislikku seisundit iseloomustavatest tõenditest tuvastada isiku ohtlikkust lähitulevikus. Konkreetseid juhtumeid, mille põhjal saaks väita, et puudutatud isiku käitumine on tema tervist või heaolu ohustanud, ei ole esile toonud ükski menetlusosaline, samuti ei nähtu ennast või teisi ohustavat käitumist ekspertiisiaktist ega Valkla Kodu iseloomustusest. Tõendatud ei ole isiku ohtlikkust või vägivaldsust lähiminevikus. Ainuüksi asjaolu, et isikul esineb raske psüühikahäire, ei anna alust paigutada teda kinnisesse asutusse.
34.Avaldaja on avalduses esile toonud, et puudutatud isik ei ole võimeline enda eest hoolitsema ega võta iseseisvalt ravimeid ja tema ohtlikkus endale ja teistele tuleneb eelkõige haigusteadvuse ja -kriitika puudumisest ning kinnisesse asutusse paigutamata jätmisel ei saa välistada tema ohtliku käitumise vallandumist nii enda kui teiste suhtes (I kd, tl 178 – 180). Valkla Kodu iseloomustusest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika, tema käitumine ei ole adekvaatne ning on suunatud meelepetetest ning vajab tugevdatud kontrolli ravimite manustamisel. Samas juhtumikirjeldusi ei ole esinenud ja Valkla Kodu hinnangul allub puudutatud isik kergesti juhendamisele ja suunamisele (I kd, tl 182 – 184). Ekspertiisiaktist nähtuvalt käesoleval ajal psühhootilist sümptomaatikat ei ilmne, kuid puudutatud isikul on psühhoosi ägenemisel esinenud paranoilist ja parafreenset luulu, mõjustuselamusi ja kuulmismeelepetteid, millega on kaasnenud ebaadekvaatne käitumine. Eksperdi hinnangul võib puudutatud isiku
käitumine muutuda ohtlikuks üksnes ravimite võtmata jätmise korral (II kd, tl 2 – 3 pöördel).
35.Eeltoodust nähtub, et probleem seisneb eelkõige vajaduses tagada ravimite regulaarne võtmine. Esile ei ole toodud, et puudutatud isik oleks lähiminevikus keeldunud ravimite võtmisest ja ta oleks seetõttu sattunud ohtlikku olukorda või ohustanud kedagi teist. Menetluses on esile toodud, et ravimite võtmata jätmisel võib puudutatud isiku käitumine muutuda ohtlikuks, kuid lähima paari aasta jooksul ei ole olnud ühtegi konkreetset intsidenti, milles oleks puudutatud isik ise ohtu sattunud või ta oleks kujutanud ohtu teistele.
36.Ringkonnakohus küsis nii avaldajalt kui puudutatud isiku eestkostjalt seisukohta puudutatud isiku tervisliku seisundi ja võimalike ohtlike intsidentide kohta alates 17.04.2019, s.o alates ajast, kui puudutatud isik on viibinud kodus. Eestkostja toob esile, et puudutatud isik on käinud järjepidevalt taastusravis ja kurtnud üksnes seljavalu, on võtnud regulaarselt ravimeid ja toitunud hästi ning ühtegi vahejuhtumit, millest oleks tulenenud oht puudutatud isikule endale või teistele, ei ole olnud (II kd, tl 58 - 59). Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku tervislik seisund rahuldav ja probleemid seisnevad pigem puudutatud isiku hügieenis ja aeg-ajalt eestkostja suhtumises (II kd, tl 64). Seega on puudutatud isik väljaspool kinnist asutust võtnud vabatahtlikult ravimeid ja olnud stabiilne ligikaudu pool aastat. Esitatud seisukohtadest nähtuvalt on paranenud puudutatud isiku toitumisharjumused ja ei ole olnud tagasilööki ka alkoholi liigtarbimises, mis aastatid tagasi tekitas probleeme. Asjaolu, et puudutatud isik on pidanud viibima korduvalt tahtevastasel psühhiaatrilisel ravil, ei tähenda, et ta vajab tingimata pikemaajalist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenust. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita asjas kogutud tõendid kogumis puudutatud isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule lähitulevikus SHS § 105 lg 1 p 2 mõttes. Maakohus asus iseenesest õigele järeldusele, et hetkel saab puudutatud isik hakkama koduses keskkonnas eestkostjast ema abiga. Olukorras, kus toimikus olevatest tõenditest ei nähtu, et puudutatud isiku paigutamine tahtevastasele erihooldusteenusele on vajalik seetõttu, et isik võib lähitulevikus olla ohtlik endale või teistele, ei ole täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus ning seetõttu on maakohus alusetult pikendanud puudutatud isiku kinnises asutus ööpäevaringse erihooldusteenuse saamise tähtaega ühe aasta võrra.
37.Avaldaja ei ole alates 17.04.2019 taotlenud tahtevastase ravi kohaldamist puudutatud isikule, millest kolleegium järeldab, et puudutatud isik tarvitab ravimeid, mis tema seisundi stabiilsena hoiavad, ka ilma sundi kohaldamata. Pigem on asjas esile toodud ja tõendatud, et puudutatud isik vajab järelevalvet, kõrvalist abi ja hooldust, kuid sellise abi saamiseks ei ole kohane meede tema kinnisesse asutusse paigutamine, vaid piisab eestkostja igapäevasest toetusest.
38.Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus ei põhjendanud, miks ei ole puudutatud isiku ohtlikkust endale või teistele võimalik vältida muul viisil kui hoolekandeasutuses ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusega SHS § 105 lg 1 p 3 mõttes. Kui maakohus leidis, et kõik kinnisesse asutusse paigutamise pikendamise eeldused on olemas, siis tuli põhjendada ka kolmanda eelduse olemasolu vaatamata sellele, et maakohus otsustas kohaldada TsMS § 540 lg 1. Kuna SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud
eeldus ei ole ringkonnakohtu hinnangul täidetud, siis puudub määruskaebemenetluses vajadus kontrollida SHS § 105 lg 1 p 3 täitmist.
39.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult käesoleva asja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud ekspertiisikulu, mis jäi riigi kanda. Avaldaja taotluse, et kõik menetluskulud jääks avaldaja kanda, rahuldamiseks alus puudub, kuna TsMS § 173 lg 3 ei võimalda jätta menetluskulusid avaldaja kanda. Põhjendatud oli jätta puudutatud isiku ja eestkostja kanda nende endi menetluskulud ja kuna avaldus rahuldamisele ei kuulunud, siis avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Sama põhimõtte järgi tuleb ka määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.