Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-10080
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Kaitseliidu) hagi XX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2018/852 ja alusetult saadud 37 euro 51 sendi tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. märtsi 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) Eesti Vabariik Kaitseliidu kaudu (registrikood 74000725), volitatud esindaja vandeadvokaat Reesa Laur Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Õnneli Matt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. märtsi 2019. a otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda.
2.1.Rahuldada Eesti Vabariigi (Kaitseliidu) hagi XX vastu.
2.2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 194/2018/852 lubamatuks.
2.3.Mõista XX-lt Eesti Vabariigi (Kaitseliidu) kasuks välja 37 eurot 51 senti.
2.4.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
2-18-10080
3.Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Eesti Vabariigi (Kaitseliidu) kanda.
5.Mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseliidult) XX kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 300 eurot. Hüvitis tuleb tasuda ÕIGUSNÕU OÜ pangakontole nr EE331010220211689226 (SEB Pank). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Vabariik Kaitseliidu kaudu (hageja) esitas 2. juulil 2018 Harju Maakohtule XX vastu hagi, milles palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 194/2018/582 lubamatuks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 37 eurot 51 senti. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures (Kaitseliidus). Hageja esitas kostjale
1.detsembril 2017 koondamise tõttu töölepingu ülesütlemisavalduse ning kostjale maksti ühe kuu töötasu ulatuses koondamishüvitist (1348 eurot 85 senti) ja töölepingu ülesütlemisest seaduses ettenähtust vähem etteteatamise eest hüvitist (1307 eurot 14 senti) (kokku 2655 eurot 99 senti). Kostja esitas 29. detsembril 2017 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse koondamise tühistuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks. TVK rahuldas 7. märtsi 2018. a otsusega avalduse ning luges erakorralise ülesütlemise tühiseks, lõpetas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu alates 31. detsembrist 2017 ja mõistis kostjale välja hüvitise 2618 eurot 48 senti. 8. juunil 2018 esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse, et alustada hüvitise saamiseks täitemenetlust. Kohtutäitur Toomas Saarma alustas täitemenetlust täiteasjas nr 194/2018/852. Kuna töölepingu lõpetamine koondamise tõttu on tühine, on hagejal õigus nõuda kostjalt tühise koondamise tõttu makstud hüvitised tagasi. Sundtäitmine tuleb tunnistada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-te 1 ja 11 alusel lubamatuks, sest hagejal on
2-18-10080 võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 järgi õigus oma alusetult makstud hüvitise tagastamise nõue kostja hüvitisenõudega tasaarvestada. Osas, milles nõue ei ole tasaarvestatud, tuleb kostjal hagejale saadud hüvitis (37 eurot 51 senti) tagastada. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Samuti palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta alusetult rikastunud ning hageja ei saa oma nõuet kostja hüvitisenõudega tasaarvestada. Olukord, kus töötaja peab tööandjale tagastama ebaseadusliku töölepingu lõpetamise korral kogu hüvitise, mis ületab VTK poolt väljamõistetud hüvitise suurust, on töötaja suhtes ebaõiglane ega saa olla kooskõlas seaduse mõttega. Sellisel juhul ei saa töötajale töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekkinud kahju hüvitatud. Kostja pidas enne täitemenetluse alustamist kirjavahetust hagejaga ning palus TVK-l selgitada oma otsust. TVK ja kohtutäituri selgituste alusel otsustas kostja alustada täitemenetlust. Menetluskulusid ei ole õiglane jätta kostja kanda. Kostja jäi ilma tööst ning seadusega ettenähtud hüvitisest. Kostja ülalpidamisel on neli alaealist last. TVK, kostja esindaja ja hageja süül on tekkinud olukord, kus TVK ei mõistnud töötaja kasuks välja õige suurusega hüvitist. Samuti tuli kostjale pärast TVK otsuse tegemist üllatusena see, et kostja nõudis temalt koondamishüvitist tagasi. Neil asjaoludel oleks hagi rahuldamise korral tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 tähenduses äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kui töötaja kanda. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 22. märtsi 2019. a otsusega hagi, tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 194/2018/852 lubamatuks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 37 eurot 51 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1833 eurot koos seaduses sätestatud määras viivisega.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus nõuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt saadud hüvitise tagastamist, sest töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine. Kostja pidi arvestama, et töölepingu tühisuse tuvastamise korral tuleb saadud hüvitis tagastada. Kostja ei vaidlustanud TVK otsusega väljamõistetud hüvitise suurust. Seega ei ole alust väita, et kostja sattud töölepingu lõpetamisel ebaõiglasse olukorda. Hageja on avaldanud soovi oma nõue kostja nõudega tasaarvestada ning tasaarvestuse materiaalsed ja formaalsed tingimused on täidetud. VÕS § 197 lg 1 tähenduses tekkis tasaarvestusolukord pärast TVK otsuse jõustumist 15. mail 2018, sest nii hageja kui ka kostja vastastikkused nõuded tekkisid TVK otsuse jõustumisel. Hageja esitas kostjale 24. mai 2018. a e-kirjas tasaarvestuse tahteavalduse. Kuna hageja nõue ületab kostja nõuet, peab kostja VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama hagejale lisaks 37 eurot 51 senti.
3.2.Kuigi kostja on taotlenud enda tervisliku ja majandusliku seisundi, nelja ülalpeetava ja kohtuvaidluse ebaõiglase tulemuse tõttu jätta menetluskulud äärmise ebaõigluse vältimiseks TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda, ei ole praegusel juhul tegemist selliste erandlike asjaoludega, mis selleks alust annaks. Kostja pidi arvestama asjaoluga, et koondamise
2-18-10080 vaidlustamisega tekivad tal menetluskulud. Samuti pidi kostja arvestama, et TVK otsuse alusel täitemenetluse ebaseadusliku algatamise korral võib vastaspool täitemenetluse lõpetamiseks kohtu poole pöörduda ja sellisel juhul tuleb kostjal kanda menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei anna alust ka kostja terviseseisund, majanduslik olukord ega ülalpeetavate olemasolu, sest need ei ole erandlikud asjaolud.
3.3.Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1508 eurot (11,6 tundi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta)), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1833 eurot ja sellelt viivise. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Alternatiivselt palus kostja saata asja vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuigi arvestades kostja majanduslikku seisundit, terviseseisundit ja nelja ülalpeetava olemasolu, samuti kahetsusväärset olukorda, kus töötaja jääb hüvitisest ilma, mis on tekkinud hageja (tööandja) tegevuse tagajärjel, oleks TsMS § 162 lg 4 tähenduses ebaõiglane ja ülekohtune jätta hageja kulud kostja kanda.
4.2.Maakohus jättis kostja vastuväited hageja lepingulise esindaja kulude kohta põhjendamatult arvestamata ja hindas vääralt kulude põhjendatust ning vajalikkust. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja palus jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldada ja maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohtu saab tühistatud osas teha ise uue otsuse, millega jaotab menetluskulud maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul vaidlustas kostja maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jaotas poolte vahel menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise (resolutsiooni p-d 4–8). Osas, millega maakohus hagi rahuldas (resolutsiooni p-d 1–3) ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud, mistõttu on see TsMS § 456 lg 4 järgi neid puudutavas osas jõustunud ning ringkonnakohus selle seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
7.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kohtuvaidluse kulud tuleb jätta kostja kui kohtuvaidluse kaotanud poole kanda või tuleb asjaolusid arvestades äärmise ebaõigluse vältimiseks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
2-18-10080
Kuigi üldjuhul kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, võib kohus TsMS § 162 lg 4 järgi jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16).
8.Praegusel juhul palub kostja jätta menetluskulud poolte enda kanda, sest hageja käitumise tulemusena on kostja sattunud temaga töösuhte ebaseadusliku lõpetamise tõttu ebaõiglasesse olukorda. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja töötas hageja juures tähtajatu töölepingu alusel. Hageja ütles 1. detsembril 2017 töölepingu koondamise tõttu erakorraliselt alates 31. detsembrist 2017 üles ning maksis kostjale hüvitist 2655 eurot 99 senti. Kostja vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise. TVK tuvastas 7. märtsi 2018. a otsusega, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine, lõpetas töölepingu ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 2618 eurot 48 senti. Pooled ei vaidlustanud TVK otsust ja see jõustus. TVK otsusest nähtub, et kostja palus TVK-l tuvastada, et kostja kui usaldusisiku töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine, ning mõista hagejalt enda kasuks välja kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise (7855 eurot 49 senti). Otsusest ei nähtu, et hageja oleks esitanud TVK menetluses vastuväiteid seoses sellega, et ta tasus kostjale koondamisel hüvitist 2655 eurot 99 senti, ega seda, et hageja soovib ülesütlemisavalduse tühisuse korral makstud hüvitist tagasi või temalt nõutava hüvitisega tasaarvestada. Hagile lisatud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja pöördus 23. mail 2018 hageja poole, sest hageja ei olnud TVK otsust täitnud. Kostja teatas, et kui hageja ei tasu hüvitist kahe tööpäeva jooksul, on ta sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Hageja teatas 24. mai 2018. a vastuses, et kuna TVK otsuse kohaselt oli töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine, peab kostja hagejale saadud hüvitise tagastama, tehes ettepaneku hüvitise nõuded tasaarvestada, mille tulemusena peab hoopis kostja tagastama hagejale 37 eurot 51 senti, mitte hageja maksma kostjale hüvitist. Kostja soovis seepeale TVK otsuse selgitamist, sest tema hinnangul ei tulnud vähemalt kogu saadud hüvitist tagastada. Eeltoodust järeldab kolleegium, et hageja ei teatanud kostjale TVK menetluse ajal, et kostja peab talle avalduse rahuldamise korral saadud hüvitise tagastama, ning nõudis kostjalt makstud hüvitise tagastamist alles pärast seda, kui TVK otsus oli edasi kaebamata jõustunud ja kostja nõudis temalt otsuse täitmist.
9.Kolleegiumi hinnangul saanuks hageja juba TVK menetluses esitada kostja hüvitise nõudele vastunõude või tasaarvestuse vastuväite. Olukorras, kus kostja palus TVK-l tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, pidi hageja mõistma, et tühisuse korral on tal õigus nõuda kostjalt viimasele makstud hüvitist tagasi. Hagejal kui TVK menetluse vastaspoolel oli töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 32 lg 1 p 1 järgi õigus esitada kostja kui avaldaja vastu põhinõudega ühiseks läbivaatamiseks põhinõude tasaarvestamisele suunatud vastunõue või esitada TvLS § 32 lg 4 järgi menetluslik tasaarvestuse vastuväide. Riigikohus on pidanud kohtumenetluses
2-18-10080 alternatiivselt hagi rahuldamise puhuks esitatud tasaarvestuse avaldust lubatavaks, mitte tingimuslikuks VÕS § 198 tähenduses (vt ka nt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐116‐10, p 44) ning kolleegiumi hinnangul on see lubatav ka töövaidluse lahendamisel TVK-s. Seetõttu saanuks hageja esitada oma hüvitise tagasinõude või vastava tasaarvestuse vastuväite kostja vastu juba TVK menetluses, kuid ei teinud seda. Selliselt käitudes on hageja ise põhjustanud olukorra, kus TVK ei arvestanud otsuse tegemisel kostjale juba makstud hüvitist ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitis ka osas, milles hageja oli kostjale juba hüvitist tasunud. Oma tasaarvestuse vastuväitega viivitades põhjustas hageja ühtlasi ka praeguse kohtuvaidluse. Neil asjaoludel oleks kolleegiumi arvates hageja menetluskulude jätmine kostja kanda kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane hoolimata sellest, et maakohus hagi rahuldas.
10.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud poolte enda kanda. Menetluskulude jaotuse tühistamise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, millega maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda hüvitiselt viivist. Menetluskulud
11.Kostja määruskaebuse ja menetluskulude jaotamise taotluse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 888 eurot 75 senti ja riigilõiv 50 eurot. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja järgi apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kokku 6 tundi 40 minutit (sh 5 tundi 45 minutit materjali analüüsile ja apellatsioonkaebuse koostamisele, 5 minutit apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumisele, 20 minutit vastusega tutvumisele ning 30 minutit kompromissiettepanekule vastamisele) tunnihinnaga 135 eurot/tund (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv olnud põhjendatud ja vajalik kulu ning tuleb kostjale hüvitada. Kostja lepingulise esindaja kulud ei ole aga kogu ulatuses põhjendatud. Kuna kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses nii menetluskulude jaotuse kui ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramise, ning TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, arvestab kolleegium apellatsioonimenetluses hüvitatavate kulude suuruse määramisel kostja esindaja tehtud toiminguid üksnes osas, mis olid vajalikud menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks. Kuigi kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal apellatsioonkaebuse ettevalmistamisele ja koostamisele väidetavalt 5 tundi 45 minutit, on kolleegiumi hinnangul selline ajakulu ülepaisutatud. Arvestades apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotust puudutavat sisu ja mahtu ning seda, et kaebuses on korratud maakohtus esitatud seisukohti, võis lepingulisel esindajal kuluda apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotust puudutava osa koostamisele kaks tundi ning
2-18-10080 ülejäänud apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kokku pool tundi. Seega on kostja esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute ajakulu olnud kokku kaks ja pool tundi. Kostja esindaja tunnihind 135 eurot (käibemaksuta) on samuti kõrgem kui tavapäraselt juriidiliste teadmistega lepingulisele esindajale makstav tasu. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik tasumäär 100 eurot tunnis.
13.Eelnevat arvestades tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja kulu 250 eurot ja riigilõiv 50 eurot, s.o kokku 300 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.