Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Esteur Invest OÜ (avaldaja, täitemenetluses sissenõudja) esitas maakohtule kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare 1. novembri 2018 otsuse peale täiteasjas nr 119/2012/1159. Avaldaja palus kohtul viidatud kohtutäituri otsus tühistada ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Avaldaja esitas 7. detsembril 2016 kohtutäiturile taotluse antud täiteasjas täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur koostas 16. detsembril 2016 otsuse kohtutäituri tasu s.o 6976,78 euro sissenõudjalt väljamõistmiseks. Avaldaja esitas 21. detsembril 2016 kaebuse, milles palus tasuotsuse tühistada ja teha uus otsus, milles arvestada avalduse esitamise ajaks tehtud täitetoiminguid ja sissenõutud nõude suurust. 17. jaanuari 2017 otsusega rahuldas kohtutäitur kaebuse, vähendas põhitasu 900 euro võrra ja tasu suuruseks jäi 6076,78 eurot. Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1176 tühistati kohtutäituri otsus osaliselt s.o kohtutäituri tasu määramise osas. Kohtutäitur tegi 12. oktoobril 2018 uue tasuotsuse, milles nõuab sissenõudjalt kohtutäituri tasu maksmist summas 3300 eurot (sh käibemaks 550 eurot). Avaldaja vaidlustas 12. oktoobri 2018 otsuse põhitasu osas. Avaldaja leiab, et ka 10. juunil 2018 jõustunud kohtutäituri seaduse (KTS) muudatustega kehtima hakanud uutest tasumääradest lähtudes on põhitasu suurus täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise hetkeks ebaproportsionaalselt suur ja sellega rikutakse tema kui sissenõudja põhiseaduslikke õigusi. Avaldaja ei vaidlusta täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot. Kohtutäitur jättis 1. novembri 2018 otsusega sissenõudja kaebuse rahuldamata.
12.oktoobri 2018 kohtutäituri otsuses on määratud tasu suuruseks 3300 eurot, samas mingeid täiendavaid toiminguid võrreldes 5. jaanuari 2017 otsusega tehtud ei ole. 5. oktoobril 2018 teatas avaldaja kohtutäiturile, et on valmis tasuma põhitasuna 1850 eurot (ilma käibemaksuta), ehk pool põhitasust, millest on maha arvatud 900 eurot. Kohtutäituri 12. oktoobri 2018 tasuotsus on tingitud 10. juunil 2018 jõustunud tasumääradest, kuid arvestatud ei ole läbiviidud täitetoimingute mahtu ja nõude rahuldamise ulatust, mis antud juhul on olematu. Ei ole põhjendatud, miks nüüd kohtutäituri tasu vähendamisele ei kuulu. Kohtutäituri põhitasu otsus peab rajanema diskretsioonil, arvestada tuleb menetlustoimingute hulka, mahtu ja sissenõutud summa suurust. Avaldajale on arusaamatu, miks kohtutäitur ei vähendanud 12. oktoobri 2018 tasuotsuses tasu 900 euro võrra ega teinud seda ka esitatud kaebuse rahuldamisel. Sissenõudest ca 97% on jäänud rahuldamata, teostatud täitetoimingute maht ei ole suur ega välju tavapäraste täitetoimingute raamest. Kohtutäituri poolt on esitatud paljasõnalisi ja tõendamata väiteid. Üksnes teostatud täitetoimingute loetlemine kohtutäituri poolt ei võimalda hinnata kas, millised ja kui mahukad täitetoimingud on tegelikult tehtud. Loetelust ei selgu, kelle kaebusele on 8. mai 2019 otsus koostatud, jääb arusaamatuks, milliseid ja mis mahus dokumente on kohtutäitur koostanud tsiviilasjas nr 2-13-4123. Avaldaja leiab, et kuna esimene kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus tehti 16. detsembril 2016, siis pärast seda täitemenetluses tehtud toiminguid ei saa arvesse võtta.
2.Kohtutäitur palub jätta avaldus rahuldamata ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja teatas 2. novembril 2016 nõude loovutamisest ja sissenõudja vahetumisest. 7. detsembril 2016 esitati avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.
Alates 1. juulist 2018 jõustunud kohtutäituri seaduse muudatustega vähendati täituri tasu oluliselt. Kohtutäituril ei ole kunagi lubatud määrata tasu kokkuleppel. Uue otsuse koostamisel lähtus kohtutäitur 1. juulist 2018 kehtima hakanud seaduse sätetest ja mõistis enda otsusega välja pool põhitasust, s.o 3300 eurot, sh käibemaks 20%, arvestades sissenõudmata jäänud summat. Kui enne seaduse muudatuse jõustumist võis kohtutäitur tasu suurust vähendada, siis alates 1. juulist 2018 kehtiv seadus tasu vähendamist ei luba. Suurem osa täitemenetlusest toimus enne sissenõudja vahetumist ja seega ei saagi uus sissenõudja teada varasemas menetluses läbiviidud täitetoimingutest. Kohtutäitur esitas andmed täiteasjas nr 119/2012/1159 läbiviidud toimingute kohta ja nimetas kokku 31 toimingut. Lisaks on võlgnik pöördunud büroosse erinevate taotlustega, vastata on tulnud erinevatele e-kirjadele, telefonikõnedele, koostatud on vastused võlgniku ja sissenõudja poolt Justiitsministeeriumisse esitatud erinevatele kaebustele.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus jättis kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Maakohus tutvus täiteasja toimikuga ning võttis tõendina asja juurde 15. jaanuari 2013 vallasvara kordusenampakkumise akti, Tartu Maakohtu 1. märtsi 2013 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja
19.detsembri 2012 koostatud enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. KTS § 41 lg-t 2 tuleb maakohtu hinnangul kohaldada selliselt, et juhul, kui sissenõudja mistahes põhjusel taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist, tulebki temal tasuda kohtutäituri tasu vähendatud suuruses (vt RKTKm 3-2-1-16-16 p 10). Poolte esitatud andmetest nähtuvalt taotles sissenõudja täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 1 alusel, s.o muul põhjusel. Seega on kohtutäituri tasu maksmise kohustus avaldajal. Kuna 16. detsembri 2016 otsus vaidlustati ja täitemenetlus jätkus, siis saab ka pärast viidatud kuupäeva kohtutäituri poolt teostatud toimingud lugeda täitemenetluses tehtuteks ja arvestada kohtutäituri põhitasu määramisel. Täiteasjas nr 119/2012/1159 on alustatud täitemenetlust 2012. aastal. Seega on tegemist mahuka täiteasjaga. Kohus ei pidanud otstarbekaks ja vajalikuks kogu täitetoimiku materjali asja juurde võtmist. Kohtutäituri väidete kohaselt ei ole sissenõudja täitetoimikuga tutvunud (TMS § 35 lg 1), kuid see ei takista kohtul asja lahendamist. Kohus otsustas võtta käesoleva asja materjalide juurde need dokumendid, milliseid toiminguid on avaldaja otsesõnu vaidlustanud. Maakohus hindas kohtutäituri poolt koostatud toimingute mahtu ning leidis, et päringud-vastused on ca 1 leheküljelised. Üldjuhul on toimingute tulemused ca 2 lehekülge, otsused ja vastused kohtule on ca 3 lehekülge. Kohtutäitur on koostanud 2012. aastal 8 toimingut, 2013. aastal 5 toimingut, 2015. aastal ühe toimingu, 2016. aastal 7 toimingut, 2017. aastal 6 toimingut, 2018. aastal 2 toimingut. Täitetoimikust nähtuvalt oli täitemenetlus 2016. aastal peatatud, samal aastal menetlust uuendati ja jätkati. Kuna kohtutäituri poolt koostatud toimingute vormid on kehtestatud Justiitsministri poolt, saab koostatud toiminguid käsitleda kui keskmises täiteasjas teostatavaid täitetoiminguid. Mahukaks muudavad täitetoimiku päringud, vastused sissenõudja päringutele, kaebused, otsused kaebustele, vastused kohtule. Kohtutäitur ei esitanud vastuväiteid kaebaja väitele, et sissenõudest ca 97% on jäänud rahuldamata. Samas tuleb silmas pidada asjaolu, et täitemenetluse lõpetamist on soovinud sissenõudja. Lähtuvalt kohtutäituri tasu määrade muutmise eesmärkidest ei saa nõude omandamisega tekitada olukorda, kus kohtutäitur jääb sissenõudja poolt täitemenetluse lõpetamise korral ilma aastaid kestnud
täitemenetluse eest saadavast mõistlikult motiveerivast töötasust, mis oleks kooskõlas tema vastutuse suurusega. KTS § 41 lg 2 järgi arvestataksegi kohtutäituri tasu sissenõudmata jäänud summast. Tasuotsuse koostamisel tuli lähtuda tasuotsuse tegemise ajal kehtinud seadusest. KTS § 41 lg 2 järgi tuli sissenõudjal tasuda pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summast. Esitatud andmetest nähtuvalt jäi täitemenetluses sisse nõudmata 154 810,48 eurot. KTS § 35 järgi on kuni 200 000 euro suuruse sissenõude korral kohtutäituri põhitasuks 5500 eurot, pool sellest oleks 2750 eurot. Kohtutäitur on 12. oktoobri 2018 otsuses jõudnud samale tulemusele (tl 13). Lisades kohtutäituri tasule 20% käibemaksu 550 eurot, leidis kohtutäitur õigesti, et sissenõudjal tuleb kohtutäituri tasuna tasuda kokku 3300 eurot. Kohtutäituri esitatud täitetoimingute nimekirjast saab lähtuda 29-st toimingust. 29 toimingu mahud vastavad keskmisele täitemenetlusele. Kohus leidis seetõttu, et kohtutäituri poolt tasuotsuses määratud tasu ei ole ebaproportsionaalselt suur ja ei saa rikkuda kellegi põhiseaduslikke õigusi. Kohtutäitur otsustas kohtutäituri tasu suuruseks 2750 eurot, mis teeks iga toimingu maksumuseks ca 95 eurot. Arvestades ka teisi kohtutäituri poolt antud täiteasjas koostatud dokumente, tuleb sellist summat pidada mõistlikuks ja ühtlasi ka selliseks, mis tagab kohtutäiturile motiveeriva tasu suuruse. Kohtutäituri 1. novembri 2018 otsus jätta sissenõudja kaebus viidatud otsusele rahuldamata on seega kooskõlas seadusega ja selle tühistamiseks puuduvad seaduslikud alused. Kohus ei nõustu avaldajaga, et ka uues kohtutäituri tasu otsuses pidi kohtutäitur tasu vähendama 900 eurot. 16. detsembri 2016 kohtutäituri otsusega on määratud kohtutäituri tasu suuruseks 6976,78 eurot (tl 5), millele sissenõudja esitas kaebuse. 5. jaanuari 2017 (17.01.2017) kohtutäituri otsusega rahuldati sissenõudja avaldus ja kohtutäituri tasu vähendati 900 euro võrra (tl 7-9). Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2018 määrusega rahuldati avaldaja kaebus ja tühistati kohtutäituri Taive Peedosaare 17. jaanuari 2017. Kohus selgitas, et kuna tühistatud on 17. jaanuar 2017 kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu osas, ei jäänud ega saanudki jääda kehtima ka kohtutäituri poolt kohtutäituri tasu vähendamise otsus. Kohtutäitur ei ole seotud avaldaja seisukohaga, kui suure summa on avaldaja nõus maksma.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega avaldaja kaebus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et maakohus on käinud avaldajale teadmata ajal tutvumas täitemenetluse materjalidega, mida pole tervikuna kohtuasja juurde võetud. Asja juurde võetud kolm täitemenetlusega seotud dokumenti tehti avaldajale nähtavaks e-toimiku kaudu alles lahendi avalikult teatavaks tegemise päeval. Maakohus on justkui arvamusel, et kohtutäituri seaduse muudatused, mis jõustusid 1. juulil 2018, ei näe enam kohtutäiturile ette kohustust teha kohtutäituri põhitasu suuruse kohta diskretsiooniotsust, arvestades tasu nõudmisel tehtud täitetoimingute ja nende mahuga, kuna sellisel juhul ei oleks saadav töötasu kohtutäiturit motiveeriv. On arusaamatu, miks kohtutäitur varasemalt pidas võimalikuks kohtutäituri põhitasu vähendamist 900 euro võrra, kuid 12. oktoobri 2018 otsust tehes leidis, et tal selline kaalutlusõigus ikkagi puudub. Kohtutäitur ei ole esile toonud ühtegi konkreetset toimingut, mille keerukust ja mahtu saaks objektiivselt hinnata. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid on kohus lõppkokkuvõttes lahendi tegemisel arvesse võtnud ja miks on tõenditena asja juurde võetud üksnes kolm dokumenti
täitetoimikust. Kohtu järeldused ei ole kontrollitavad, kuivõrd kohtutäitur ei ole esitanud käesolevas asjas tõendeid ning kohus on tuginenud otsust tehes tõenditele ja asjaoludele, mida määruskaebuse esitajal ei ole olnud võimalik uurida ja/või arvamust avaldada.
5.Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta poolte endi kanda. Kohtutäitur jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Määruskaebuse esitajal puuduvad vahendid ja tahe kohtutäituri tasu tasumiseks. Seadusandja eesmärk ei ole olnud tekitada võimalust konstrueerida mudel, kus nõude müügi kaudu vabastatakse võlgnik täitemenetluslikest kohustustest ning lõpuks läbi varatu äriühingu likvideerimise jätta täitemenetluses tekitatud kulud tasumata. Vähendatud kohtutäituri tasu ei ole kohtutäituri poolt muudetud. Vastaspoole seisukohad ja lõputu vaidlus on eksitav, pahatahtlik ning ei ole kantud heast usust kohtumenetluses ning toonud kaasa menetluse põhjendamata venimise.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
7.KTS § 41 lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. KTS § 41 lg 2 reguleerib kohtutäituri tasu vähendatud suuruses arvutamist olukorras, mil kohtutäitur on jõudnud täitemenetluses teha täitetoiminguid, kuid täitemenetlus sissenõudja nõude osas tuleks lõpetada kas selle nõude rahuldamise tõttu võla otse sissenõudjale tasumise järel või kui sissenõudja soovib muul põhjusel täitemenetlusest loobuda. Käesolevalt on vaidlus selle üle, kas kohtutäituri KTS § 41 lg 2 alusel määratud tasu oli proportsionaalne täitemenetluses tehtud toimingutega. Selle väljaselgitamiseks tuli maakohtul hinnata, kas KTS § 35 lg 2 alusel määratud kohtutäituri põhitasust pool on praeguse täitemenetluse asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt suur.
8.Maakohus võttis asja juurde 15. jaanuari 2013 vallasvara kordusenampakkumise akti, Tartu Maakohtu 1. märtsi 2013 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse, 19. detsembri 2012 koostatud enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Ringkonnakohus nõustub, et maakohtul tulnuks tõendid võtta asja materjalide juurde enne lõpplahendi tegemist ning anda menetlusosalistele võimalus nende osas seisukoht esitada. Siiski ei too nimetatud rikkumine kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuna avaldajal oli määruskaebuses võimalik tõendite osas seisukoht esitada.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita kogu täitetoimiku asja materjalide juurde võtmata jätmist. Maakohtu määruse põhjendustest näib, et maakohus on täitetoimikuga tutvunud. Täitetoimiku mahukuse tõttu ei pidanud maakohus aga vajalikuks täitetoimiku võtmist tsiviilasja materjalide juurde. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sissenõudja saab täitetoimingu mahukuses kahtlemisel kasutada õigus tutvuda täitetoimikuga (TMS § 35 lg 1).
Ringkonnakohtu hinnangul on asjas olevate materjalide, s.o kohtutäituri esitatud nimekirja ning maakohtu poolt juurde võetud kolme tõendi, pinnalt võimalik hinnata tasuotsuse põhjendatust. Sissenõudja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid konkreetsete täitetoimingute kohta ja kohtul puudus seetõttu vajadus kogu täitetoimik asja materjalide juurde võtta. Sissenõudja poolt vaidlustatud toiminguid kinnitavad tõendid on maakohus asja materjalide juurde võtnud ja neid hinnanud. Muus osas puudub ringkonnakohtul alus kahelda kohtutäituri koostatud täitetoimingute loetelu õigsuses.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, justkui oleks maakohus seisukohal, et kohtutäituril ei ole kohustust teha kohtutäituri põhitasu osas diskretsiooniotsust. Selle üle ei saa praegu enam vaidlust olla, sest ringkonnakohus selgitas juba asja esmakordsel lahendamisel, et maakohtul tuleb hinnata, kas kohtutäituri poolt määratud tasu on proportsionaalne ning kooskõlas teostatud toimingute mahu ja täituri panusega täitemenetluse läbiviimisel. Kohtutäitur ja kohus leidsid õigesti, et tasuotsuse tegemise ajal, s.o 10. oktoobril 2018, kehtinud tasumäärade kohaselt on KTS § 41 lg 2 ja § 35 lg 1 alusel sissenõudja poolt tasutavaks summas 2750 eurot, millele lisandub käibemaks 550 eurot. Maakohus tuvastas õigesti, et kohtutäituril tuli uus tasuotsus teha uue tasuotsuse tegemise ajal (10. oktoober 2018) kehtinud kohtutäituri seaduse sätete alusel, sest tühistatud tasuotsuses lähtus kohtutäitur sätetest, mis olid uue tasuotsuse tegemise ajaks tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevateks (Riigikohtu 21. septembri 2018 üldkogu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17249, p 10). Maakohus on asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtu juhiseid järginud. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri KTS § 41 lg 2 alusel tehtud tasuotsusega sissenõudjalt nõutav summa on proportsionaalne täitemenetluses tehtud toimingutega. Täitemenetlus algas juba 2012. aastal ning täitur on teinud 29 täitetoimingut. Ringkonnakohus leiab, et KTS § 41 lg 2 alusel määratud tasu vähendamine saab eelkõige tulla kõne alla, kui täitur pole jõudnud täitemenetluse algatamise ja lõpetamise vahepealse aja jooksul läbi viia arvestatavas ulatuses täitetoiminguid. Ringkonnakohus selgitab, et Riigikohtu lahendid (nt 15. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 19), mis selgitavad, et KTS § 41 lg 2 alusel määratud tasu võib olla ebaproportsionaalselt suur, on tehtud enne 10. juunit 2018 kehtinud kõrgemaid tasumäärasid arvestades. Seega tuleb KTS § 41 lg 2 kohaldamisel koosmõjus Riigikohtu lahenditega arvestada kehtivaid kohtutäituri tasumäärasid, mis on varasemast arvestatavas ulatuses madalamad. Ka see on osa diskretsiooniotsustusest.
11.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohtutäitur palus jätta menetluskulud poolte endi kanda ning seega puuduvad tal kindlaksmääratavad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.