4.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik, maakohtu otsus
1.17.10.2017 esitas hageja maakohtule kostja ja BB vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks ja ainuomandi kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike tahteavalduse andmisele kohustamiseks. Hagi kohaselt on kinnisasi reg.osa nr XXXXXXXX hageja, kostja ja BB kaasomandis, igale kaasomanikule kuulub 1/3 mõttelist osa.
2.11.04.2018 määrusega võttis kohus vastu hagist loobumise BB vastu esitatud nõudest ja lõpetas selles osas menetluse, kuna hageja oli BB-ga sõlminud kohtuvälise kompromissi.
3.18.06.2018 tagaseljaotsusega rahuldas maakohus hagi ja lõpetas kinnisasja kaasomandi selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ning hagejal on kohustus tasuda kostjale ja BB-le kummalegi 24 500 eurot. Samuti kohustas kohus kostjat andma kaasomandi jagamiseks ja vastava kande tegemiseks vajaliku nõusoleku. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja. 12.02.2019 istungil rahuldas maakohus kaja ja taastas menetluse.
4.Istungil täpsustas hageja oma nõuet ja palus lõpetada kinnisasja kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ning hagejal on kohustus tasuda kostjale 24 500 eurot, ja kohustada kostjat andma nõusolek omanikukande, mille kohaselt kostja on 1/3 suuruses mõttelises osa kinnisasja kaasomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille järgi on kinnisasja ainuomanikuks hageja.
5.Kostja vaidles hagile hüvitise suuruse osas vastu ja palus lõpetada kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ning hagejal on kohustus tasuda kostjale 93 623.42 eurot. Hagist ei nähtu, kuidas on hageja arvestanud hüvitise, mille alusel hageja pakutav hüvitis vastab omandiosa tegelikule väärtusele. Üksnes enampakkumise hind ei kajasta kostja kaasomandiosa tegelikku väärtust. Kostja kaasomandiosa väärtuseks on 93 623.42 eurot.
6.Harju Maakohus jättis 21.06.2019 otsusega (otsuses ekslikult märgitud kuupäev 21.06.2018) asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 alusel hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hageja esile toodud asjaolude kohaselt on kinnisasi, mille kaasomandi lõpetamist hageja
nõuab, hageja ainuomandis (t lk 96). Hageja esile toodud asjaoludel ei ole tal seaduse kohaselt võimalik nõuda kaasomandi lõpetamist. Et asi ei ole kaasomandis, ei ole kohtul võimalik kaasomandit lõpetada. Käesolev otsus ei piira poolte võimalusi esitada võimalikke nõudeid, muu hulgas kostjal rahalise hüvitise saamiseks omandi kaotuse aja seisuga või hagejal tuvastamaks hüvitise maksmise kohustuse puudumist konkreetset hüvitise suurust ületavas osas. Kohus jättis kaja esitamise ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 169 lõike 2 alusel kostja kanda ja muud menetluskulud § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus
7.22.07.2019 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis kaasomandi lõpetamata ning teha selles osas uue otsuse, millega lõpetada kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ning hagejal on kohustus tasuda kostjale hüvitis 93 623.42 eurot. Samuti palub kostja tühistada otsuse osas, milles kohus jättis menetluse taastamisega seotud menetluskulud kostja kanda ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Kohtu poolt 12.02.2019 istungil kaja rahuldamise ja menetluse taastamisega muutus kinnistusraamatus omanikukanne ebaõigeks. Menetluse taastamisega jätkus kaasomand hageja ja kostja vahel olenemata asjaolust, et kinnistusraamatu kande järgi oli vaidlusaluse kinnisasja ainuomanikuks hageja. Vale registrikanne ei muuda õiguslikult omandisuhet. Seega on kohus kohaldanud valesti AÕS § 76 lõiget 1, määratledes hagejat kinnisasja ainuomanikuna vale registrikande alusel. Kohtul on võimalik praegusel juhul kaasomand lõpetada ning seejuures tuleb määrata omandist ilmajäävale kaasomanikule õiglane hüvitis. Hagi rahuldamata jätmise korral tulnuks kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
9.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Otsus on olulises osas põhjendamata, kohus on ebaõigesti jätnud käsitlemata ja lahendamata kaasomanikule omandi kaotuse eest määratava hüvitise nõude. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 ning TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. Kuivõrd apellatsioonkaebuses on palutud ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt.
10.Vaidlustatud otsus on olulises osas põhjendamata, millega on kohus rikkunud TsMS § 442 lõiget 8. Otsuses puuduvad täielikult põhjendused kostjale omandi kaotuse eest hüvitise määramata jätmise osas. Leides, et kaasomandi lõpetamiseks puudub alus, kuna vaidlusalune kinnisasi on juba hageja ainuomandis, oleks kohus pidanud lahendama kostjale kaasomandi osa kaotuse eest määratava hüvitise nõude. Kohus on rikkunud menetlusõigust, leides, et kostjal tuleks vastava hüvitise saamiseks algatada uus kohtumenetlus. Riigikohtu praktikast lähtudes tuleks reeglina lahendada kaasomandi
lõpetamise ja kaasomanikule hüvitise väljamõistmise nõuded samas menetluses (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14-17, punkt 26.1).
11.Lisaks on kohus ebaõigesti jätnud hagi kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata olukorras, kus hageja ainuomand tugineb selgelt ebaõigele kinnistusraamatukandele. 18.06.2018 tagaseljaotsus, mille alusel kanti hageja 20.12.2018 kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse, ei jõustunud ega seda ei saanud täita, kuna maakohus taastas 12.02.2019 menetluse (TsMS § 418 lõige 1). Seega on õige apellatsioonkaebuse käsitlus, et menetluse taastamisega jätkus sisuliselt poolte kaasomand olenemata ebaõigest registrikandest. TsMS § 418 lõike 1 teise lause kohaselt jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemist. Käesolevas menetluses oli kinnisasi enne tagaseljaotsust hageja ja kostja kaasomandis. Sellises olukorras on kostjal AÕS § 65 alusel õigus nõuda omanikukande parandamist ja enda kaasomanikuna kinnisturaamatusse tagasikandmist. Kostja ei soovi kannet parandada, nõustudes kaasomandi lõpetamisega hageja taotletud viisil, s.o kinnisasja hageja ainuomandisse jätmisega, kuid pooltel on vaidlus hüvitise suuruse osas. Kujunenud olukorras ei saanud kohus asuda formaalsele seisukohale, et hageja ei saa nõuda kaasomandi lõpetamist, kuna kinnisasi ei ole kaasomandis. Sõltumata asjaolust, et hageja saavutas tagaseljaotsuse tulemusena enda ainuomanikuna kinnistusraamatusse sissekandmise, tuleb tagaseljaotsuse vaidlustamise tõttu hageja omand uue otsusega üle kinnistada ja selleks on kohtul vaja teha sisuline otsustus kaasomandi lõpetamise kohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagi kaasomandi lõpetamiseks lahendada kompleksselt koos kostjale tema kaasomandi osa kaotuse eest õiglase hüvitise määramise nõudega.
12.TsMS § 656 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (lõike 1 punkt 5), samuti teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (lõike 2 lause 2).
13.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.