2-18-15876/24 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Kaebuse põhjenduste kohaselt koostas täitur 16.02.2018 vallasvara arestimise akti, millega arestis võlgnikule kuuluva laeva. Täitur määras laeva hinnaks 4 400 000 eurot. Võlgnik vaidlustas 21.02.2018 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 7 kohaselt kaebuse esitamisega vallasvara arestimise aktis märgitud laeva hinna ja esitas taotluse, et täitur pöörduks kohtu poole laevade hindamise valdkonnas tunnustatud eksperdi määramiseks. Täitur esitas 06.03.2018 kohtule taotluse, milles palus määrata eksperdi võlgnikule kuuluva laeva uue hindamise korraldamiseks. Maakohus võttis taotluse tsiviilasjas nr 2-18-3521 menetlusse. Ekspertiisi läbiviimine tehti 06.06.2018 ülesandeks MAERSK BROKER K/S eksperdile NK-le (ekspert). Ekspert väljastas 11.09.2018 laeva hindamisakti, määrates laeva turuväärtuse hinnavahemikuks 5 100 000–5 600 000 Ameerika Ühendriikide dollarit (USD), mis hindamisakti koostamise seisuga vastas 4 406 400–4 838 400 eurole. Täitur koostas ja avaldas 19.09.2018 laeva enampakkumise teate, mille kohaselt müüs täitur 31.10.2018 kl 12.00 toimuval suulisel enampakkumisel avaldajale kuuluva laeva alghinnaga 4 800 000 eurot. Võlgnik esitas 05.10.2018 täiturile kaebuse, millega taotles tühistada täituri 19.09.2019 väljastatud enampakkumise teade ning 31.10.2018 plaanitud enampakkumine seoses laeva arestimise aktis määratud hinna vaidlustamise menetluse reeglite rikkumise, samuti laeva hinna määramise motiveeritud põhjenduse ja täituri vastava otsuse puudumise tõttu. Lisaks taotles võlgnik uue hindamise korraldamist ja selleks täituril kohtu poole pöördumist uue eksperdi määramiseks, kes teostaks hindamise selliselt, et vaatab laeva üle ja võtab hindamisel arvesse selle tehnilist seisukorda. Täitur otsustas 11.10.2018 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata jätta. Avaldaja vaidlustas 21.02.2018 kaebusega 16.02.2018 laeva arestimise aktis märgitud laeva hinna, kuid täitur ei ole korraldanud TMS § 217 lg 3 kohaselt kaebuse läbivaatamist ja ei teinud kaebuse osas TMS § 217 lg 5 järgi motiveeritud otsust ega toimetanud seda menetlusosalistele kätte. Ekspert määras laeva väärtuse vahemikuks 4 406 400– 4 838 400 eurot. Täitur on ilma igasuguse põhjenduseta ja selgituseta avaldanud 19.09.2018 laeva enampakkumise teate, milles on laeva hinnaks määranud 4 800 000 eurot ehk väiksema hinna kui eksperdi määratud hinnavahemiku ülemine suurusjärk. Laeva enampakkumise alghinna määramine nõudis täiturilt motiveeritud otsust. Võlgnik vaidleb vastu eksperdiarvamusele, eksperdi määratud laeva väärtuse hinnavahemikule ning selle põhjal täituri poolt määratud enampakkumise alghinnale, sest laeva väärtuse objektiivseks kindlaksmääramiseks tulnuks korraldada laeva tehnilise seisukorra inspektsioon. Laeva väärtust ei saa õiglaselt hinnata ilma seda füüsiliselt üle vaatamata ja selle tehnilist seisukorda kontrollimata. Täiendavalt ei tutvunud ekspert laeva dokumentidega, sh klassiühingu dokumentidega, mida novembris ja detsembris 2017 teostatud remontide käigus uuendati. Täitur oleks laeva hinna määramisel pidanud arvesse võtma, et see ei vasta seaduse nõetele. Võlgnikul puudus tsiviilasjas nr 2-18-3521 võimalus esitada TsMS § 303 kohaselt eksperdile arvamuse täpsustamiseks küsimusi pärast eksperdiarvamuse uurimist. Võlgnik taotles TMS § 74 lg 8 alusel uue hindamise korraldamist ja palus täituril pöörduda kohtu poole eksperdi määramiseks, kes viiks läbi hindamise ja kontrolliks ka laeva tehnilist seisukorda. 3(14)

Tsiviilasi nr: 2-18-15876 kohustamist asja uuesti läbi vaatama vastavalt kohtu poolt antud juhistele. Seega 22.10.2018 kaebuses esitatud nõuded – tühistada 19.09.2018 koostatud laeva enampakkumise teade või kohustada täiturit seda ise tühistama ja tühistada 31.10.2018 väljakuulutatud laeva suuline enampakkumine või kohustada täiturit seda ise tühistama – ei ole lahendatavad tsiviilasjas tehtava kohtulahendi resolutsiooniga. Need on täitetoimingud, mida täitur saab teha ise, kui kohus kohustab teda uut otsust tegema. Täiendavalt on eelnimetatud nõuded hõlmatud 22.10.2018 nõuetega kaebus rahuldada; tühistada täituri 11.10.2018 tehtud otsus ning kohustada täiturit tegema laeva enampakkumise alghinna osas motiveeritud otsus. Maakohus leidis, et TMS § 218 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul tuleb kohtule esitada terviklik kaebus, sh kaebuse aluseks olevad asjaolud, selgelt väljendatud nõue ning tõendid. Uute sisuliste väidetega enda kaebust peale seda kuupäeva enam täiendada ei saa. 22.10.2018 kaebuse p-des 2.20–2.27 esitatud väidete osas oli kohtueelne menetlus kohtu hinnangul läbimata, mistõttu jättis maakohus need väited tähelepanuta. Avaldaja esitas 12.11.2018 täiendava nõude, milles palus kohustada täiturit korraldama laeva uus hindamine ja pöörduda kohtu poole laeva hindamiseks eksperdi määramiseks, kes teostaks laeva hindamise selliselt, et hindaja vaatab laeva üle ja võtab hindamisel arvesse laeva tehnilist seisukorda. Maakohus käsitles seda nõuet esialgse kaebuse osana ja taotlusena kohustada täiturit vaatama kaebus uuesti läbi ja tegema uue otsuse. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmast avaldaja poolt 05.12.2018 kohtule kaebuse täiendusena esitatud nõuded. Kohus leidis, et nõudeid 1) tühistada 31.10.2018 toimunud laeva suuline enampakkumine ja 31.10.2018 enampakkumise akt või kohustada täiturit neid tühistama; 2) tühistada täiteasjas laeva 03.12.2018 toimunud valduse ning omandiõiguse üleandmine või kohustada täiturit seda tühistama; 3) kohustada täiturit korraldama laeva nõuetekohaselt põhjendatud ja motiveeritud alghinna põhjal uus enampakkumine mitte varem kui 30 päeva möödumisel käesolevas menetluses asja lõpetava määruse jõustumisest, sh kohustada täiturit avaldama enampakkumise kohta uus enampakkumise teade, ei saa lahendada praeguses tsiviilasjas TMS § 218 lg 1 alusel esitatud kaebuse raames, sest avaldaja on esitanud 08.11.2018 maakohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus on võtnud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-18-16862 menetlusse 22.11.2018 kohtumäärusega. Järgnevalt analüüsis maakohus kaebust täituri tegevusele. Maakohus tegi kindlaks, et menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et täitur on taotlenud kohtult TMS § 74 lg 8 kohaselt uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult ja sellest võlgnikku teavitanud. Täitur on toiminud avaldaja kaebuse lahendamisel kooskõlas TMS § 74 lg-tes 7 ja 8 sätestatuga. TMS ei sätesta täituri kohustust pärast eksperdi poolt hinnangu saamist hinna vaidlustamise kaebust uuesti otsusega lahendada. Tavapäraselt peab täitur määrama alghinnaks eksperdi poolt määratud hinna ja seega puudub täituril kaalutlusruum, mida põhjendada. Kui eksperdi hinnang on mingis osas ekslik, parandab selle vea asjaolu, et tegemist on üksnes alghinnaga. Kuivõrd täitur on hinna määramisel lähtunud eksperdi määratud hinnavahemiku maksimumsummast, ei ole võlgniku õigusi rikutud ega huve kahjustatud. Täitur on lähtunud enampakkumise väljakuulutamisel eksperdi poolt määratud hinnast ning eksperdi poolt 5(14)

Tsiviilasi nr: 2-18-15876 määratud hinnangule eraldi hinnangu andmine ei kuulu täituri pädevusse. Täitur ei saa anda õiguslikke ega tehnilisi hinnanguid võõrandatava vara osas. Avaldajal tulnuks esitada kõik vastuväited eksperdiarvamusele tsiviilasja nr 2-18-3521 menetluses, milles ekspert määrati. Seega ei ole täitur võlgniku õigusi rikkunud. Kohus leidis, et TMS ei näe ette võimalust vaidlustada arestitud asja hinda korduvalt. Võlgnik on kasutanud võimalust vaidlustada täituri poolt 16.02.2018 arestimise aktis märgitud hind ning kohus on tsiviilasjas nr 2-18-3521 uue hindamise korraldamiseks eksperdi määranud. Võlgniku arusaam mitmekordsest võimalusest hinda vaidlustada, tekitaks võlgnikule lõputu võimaluse enampakkumise edasilükkamiseks, mis oleks aga vastuolus täitemenetluse põhimõtetega. Kohus võlgniku õiguste rikkumist selles osas ei tuvastanud. Maakohus märkis, et kõik vaidlustatud määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viidanud ega vastanud. Kuna täitur ei olnud esitanud kohtule avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks, asus kohus seisukohale, et täituril praeguses asjas menetluskulusid tekkinud ei ole. Maakohus jättis kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg-test 1 ja 10 tulenevalt avaldaja kanda. Sissenõudja esitas 03.12.2018 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnesid tema menetluskulud esindaja kuludest 1700 eurot. Sissenõudjale oli osutatud õigusabi 10 t ulatuses tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta). Sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu oli kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ning vastas kohtupraktikas aktsepteeritule. Maakohtu hinnangul oli ajakulu kaebusele vastuse koostamiseks ja selleks vajalike tõendite kogumiseks ning kliendiga suhtlemiseks põhjendatud 6 tunni ulatuses. Eelmärgitut arvestades mõistis maakohus avaldajalt sissenõudja kasuks menetluskuluna välja 1020 eurot (170*6) ning kohustas avaldajat kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja kantud riigilõivu ja esindaja kulud jättis maakohus avaldaja enda kanda.

Tsiviilasi nr: 2-18-15876 menetluses asja lõpetava määruse jõustumisest, sh kohustada täiturit avaldama enampakkumise kohta uus enampakkumise teade. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus võtnud põhjendatud seisukohta avaldaja kõigi menetluses esitatud seisukohtade osas või põhjendanud, miks ja kuidas avaldaja üks või teine seisukoht asja lahendamisel tähtsust ei oma. Avaldaja 05.12.2018 menetlusdokument ei olnud esitatud hilinenult. 05.12.2018 menetlusdokument oli üksnes avaldaja kaebuse täiendus, mille esitamise tingis uute asjaolude ilmnemine – pärast esialgse kaebuse esitamist toimus laeva sundmüük enampakkumise teel ning täitur jõudis laeva omandiõiguse ostjale üle anda. Uute asjaolude ilmnemise tõttu oli kaebuse täiendamine TsMS § 376 lg 4 alusel seaduspärane. Avaldaja 22.10.2018 kaebuse ning sellele järgnenud menetlusdokumentides, sh 05.12.2018 menetlusdokumendis esitatud nõudeid tulnuks kohtul hinnata kui taotlusi täituri 11.10.2018 otsusele õigusliku hinnangu andmiseks, selle tühistamiseks ja täiturile vastavate instruktsioonide andmist täitemenetluses erinevate toimingute tegemiseks. Kaebuse läbivaatamise ulatust ei mõjuta ka asjaolu, et avaldaja oli maakohtule esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Täituri otsuse peale kaebuse esitamisega palus avaldaja kohtul anda õiguslik hinnang täituri otsusele ning juhendada täiturit uue otsuse tegemisel. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi on seevastu menetluslik nõudeavaldus, kus kohus võtab lõpliku seisukoha teatud täitemenetluse aspektide ja toimingute suhtes, jätmata täiturile endale võimalust täitemenetluses oma eksimused ise kõrvaldada. Arvestades, et avaldaja esitas täituri 11.10.2018 otsuse peale kaebuse 22.10.2018 ja enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi 08.11.2018, ei olnud kohtul võimalik keelduda 22.10.2018 kaebuse sisulisest menetlemisest, kuna see on esitatud ajaliselt varem kui eelkirjeldatud hagi. Täitur on võlgniku hinnangul laeva enampakkumise hinna valesti määranud, sest laeva hindamise eksperdiarvamus oli puudustega ja ei vastanud TsMS § 301 ja § 302 kohaselt seaduse nõuetele. Ekspertarvamus on mh koostatud pealiskaudselt, ilma laeva tehniliselt inspekteerimata, laeva hind oli määratud suure hinnavahemikuna, puudusid uuringute kirjeldus, uuringute tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele. Täiendavalt polnud eksperdiarvamuses kirjeldatud laeva hindamise aluseks võetud metoodikat. Kuna kohus tsiviilasjas nr 2-18-3521 avaldajale TsMS § 303 kohaselt ekspertarvamuse osas seisukoha ega kaebuse esitamiseks õigust ei andnud, pidi täitur olema see, kes eksperdiarvamust hindab ning selle enampakkumise alghinna määramisel aluseks võtmist põhjendab. Vaidlustatud kohtumääruse järgi ei ole avaldajal ka õigust täiturilt nõuda põhjendatud otsuse tegemist selgitamaks, kas, miks ja mil määral täitur eksperdiarvamuse alghinna määramisel aluseks võttis. Seetõttu leidis maakohus ebaõigesti, et täituril puudus kohustus laeva alghinna määramist eraldi põhjendada. Avaldaja vaidlustas 21.02.2018 kaebusega 16.02.2018 laeva arestimise aktis märgitud laeva hinna, kuid täitur ei ole teinud avaldaja 21.02.2018 kaebuse osas TMS § 217 lg 5 kohast motiveeritud otsust, kuigi selleks oli eksperdiarvamuse puudulikkuse tõttu olemas selge vajadus. 7(14)

Tsiviilasi nr: 2-18-15876 Täitur ei ole hinna määramisel seotud eksperdi poolt toodud turuväärtusega, vaid peab tegema kaalutlusotsuse, mille peamisteks küsimusteks on asja arestimise hind ja eeldatav müügiaeg, kuid mh ka võlgniku õigus saada õiglane hüvitis sundvõõrandatava omandi eest. Samuti oleks täitur pidanud laeva enampakkumise alghinna osas tegema põhjendatud otsuse, sest eksperdiarvamuses toodud hind oli antud suures hinnavahemikus. Täitur ei tohtinud korrektselt välja selgitamata laeva alghinna puudumise tõttu enampakkumist välja kuulutada ega korraldada. Absoluutne usk õige müügihinna kujunemisse enampakkumise müügiprotsessis ei ole kohane ning ei ole kooskõlas seadusega. Laeva müügil oli enampakkumise teatesse kirja pandud alghind määrav, kuna võistlevat enampakkumist ostjate vahel ei toimunud. Seega eksliku alghinna ning selle vea oodatud parandamist enampakkumisel ei toimunud. Lisaks on väär maakohtu järeldus, et kuivõrd täitur on hinna määramisel lähtunud eksperdi määratud hinnavahemiku maksimumsummast, siis võlgniku õiguste rikkumist ei esine. Eksperdiarvamuse järgi oli laeva maksimumhind 4 838 400 eurot, kuid täitur määras ilma igasuguse põhjenduseta laeva alghinnaks 4 800 000 eurot. Kuigi täituri määratud enampakkumise alghind oli käesoleval juhul küll lähemal eksperdiarvamuse hinnavahemiku ülemise otsale, pidi täitur oma hinnavalikut põhjendama. Täitur oleks pidanud aru saama, et eksperdiarvamus ei vasta seaduse nõetele, mistõttu ei saa seda alghinna määramisel aluseks võtta. Täitur oleks pidanud esitama kohtule taotluse eksperdile täiendavate küsimuste esitamiseks TsMS § 303 kohaselt või nõudma kohtult TsMS § 304 kohaselt kordusekspertiisi või täiendavat ekspertiisi korraldamist. Maakohus on vaidlustatud kohtumääruses jätnud kõik need avaldaja väited käsitlemata. Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et avaldajal tulnuks esitada kõik vastuväited eksperdiarvamusele tsiviilasja nr 2-18-3521 menetluse raames ning täituri poolt võlgniku õiguste rikkumist ei esine. Maakohus jättis arvestamata, et tsiviilasjas nr 2-18-3521 ei andnud kohus 17.09.2018 kohtumäärusega avaldajale võimalust seda kohtumäärust ega eksperdiarvamust vaidlustada. Täiendavalt välistas selle täitur 19.09.2018 laeva sundmüügi enampakkumise teate kiire tegemise ja väljakuulutamisega. Maakohus jättis praeguses tsiviilasjas arvesse võtmata, et eksperdiarvamus ei vasta seaduse nõuetele ja ei ole tõendiks seaduse mõttes ja seetõttu see ei saa olla laeva enampakkumise alghinna määramise aluseks. Täitur oleks pidanud eksperdiarvamust enampakkumise alghinna aluseks võttes põhjendama ka avaldajale varasemalt esitatud laeva hindamisaktis toodud info valguses ning selgitama, kuidas võib 11.09.2018 eksperdiarvamuse usaldusväärsust mõjutada asjaolu, et sama ekspert oli sissenõudja tellimusel laeva juba 2018. a alguses hinnanud ja see varasem eksperdiarvamus oli samasugune puudulik.

12.1.Määruskaebuses on avaldaja leidnud, et 22.10.2018 esitatud kaebuse täiendamiseks andis talle õiguse TsMS § 376 lg 4. Kolleegium leiab, et avaldaja viited TsMS § 376 lg-le 4 ei ole kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohased. Kaebusi kohtutäituri otsusele vaatab kohus läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 15). TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asju läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 376 sätted, mh paragrahvist tulenevad piirangud hagi muutmisele, hagita menetluses üldjuhul ei kohaldu. Samas ei ole maakohus praegusel juhul keeldunud 12.11.2018 ja 05.12.2018 menetlusdokumentides märgitud uute nõuete menetlemisest TsMS §-st 376 lähtuvate piirangute tõttu. Kolleegium märgib, et täituri otsuse peale esitatud kaebuste puhul piirab algselt esitatud kaebuse muutmist ja uute taotluste esitamist oluliselt TMS §-dest 217 ja 218 tulenev täituri tegevuse ja otsuste vaidlustamise erikord. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TMS § 218 lg 1 teisele lausele ei saa täituri otsuse või tegevuse peale enne täiturile kaebust esitamata kohtule kaevata (vt nt Riigikohtu 14.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 14 esimene lõik; 03.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 18; 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13). Käesolevas asjas ei ole need piirangud 12.11.2018 ja 05.12.2018 esitatud nõuete menetlemises keeldumisel siiski määrava tähtsusega. Muus osas jääb ringkonnakohus 12.11.2018 ja 05.12.2018 menetlusdokumentides märgitud uute nõuete osas juba ülalesitatud seisukohtade juurde (vt määruse põhjenduste p-d 11.1– 11.3) ning ei korda neid.

12.7.Suur osa määruskaebuse väiteid seondub 11.09.2018 eksperdiarvamuse võimalike puudustega ning avaldaja õiguste rikkumisega tsiviilasjas nr 2-18-3521. Kolleegium jagab maakohtu arusaama, et nendel väidetel ei ole käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Kokkuvõtvalt võib avaldaja väidetest aru saada, et täitur on tema arvates määranud laeva enampakkumise hinna valesti, sest laeva hindamise eksperdiarvamus oli puudustega ja ei vastanud seaduse nõuetele. Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetluse osalised saavad hinna määramist TMS § 74 lg 7 alusel eraldi vaidlustada kaebuse esitamisega TMS § 217 sätestatud korras. Praegusel juhul oli avaldaja asja materjalidest nähtuvalt täituri tegevuse hinna määramisel vaidlustanud. See avaldaja kaebus on lahendatud TMS § 74 lg-s 8 sätestatud korras tsiviilasjas nr 2-18-3521 (nimetatud asjas tehtud lõpplahend (17.09.2018 määrus) on Kohtute infosüsteemi andmete põhjal ja sissenõudja poolt 17.07.2019 täiendavalt esitatud 25.06.2019 määrusest nähtuvalt jõustunud). Käesolevas menetluses ei saanud maakohus anda sisulist hinnangut avaldaja väidetele seoses tsiviilasjas nr 2-18-3521 läbi viidud menetlusega. Samadel põhjustel ei saa ka ringkonnakohus hinnata määruskaebuse lahendamisel kaebuse väiteid, mis puudutavaid laeva hinna määramise aluseid. Avaldaja pidi võimalikud vastuväited eksperdiarvamusele esitama tsiviilasjas nr 2-18-3521. Kolleegium märgib, et tsiviilasjas nr 2-18-3521 on maakohus menetlusse lõpetavasse 17.09.2018 määrusesse ekslikult märkinud, et tegemist ei ole edasikaevatava määrusega (II kd, tl-d 11–13). Kuivõrd viidatud määrus oli hagita asjas tehtud menetlust lõpetav määrus, milles oli mh kindlaks määratud menetluskulu (eksperditasu) jaotus, oli see lahend TsMS § 660 lg 3 esimese lause alusel, samuti TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest tulenevalt, edasikaevatav. Siiski ei võtnud maakohtu ebaõige selgitus kaebeõiguse kohta menetlusosalistelt ära seaduses ettenähtud kaebeõigust. Samuti ei anna kaebeõiguse kasutamata jätmine teises tsiviilasjas avaldajale õigust tugineda käesolevas asjas väidetele, mis seonduvad määratud eksperdi koostatud ekspertarvamuse puudustega või kohtu võimalike menetlusnormide rikkumisega tsiviilasjas nr 2-18-3521. Seega on maakohus õiguspäraselt jätnud käsitlemata praeguses tsiviilasjas esitatud väited, mis seonduvad ekspertarvamusega ja eksperdi poolt laeva enampakkumuse alghinna määramisega.