Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.R V (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Riigi Tugiteenuste Keskuse (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 095/2014/2549 ja 072/2012/2141.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja on sõlminud Lääne-Viru Maavalitsusega kui Eesti Vabariigiga esindajaga maa müügilepingu 13.10.1999. a xxx kinnistu (registriosa xxx) suhtes, ostes selle järelmaksuga. 2007. aastal teavitas hageja riiki asjaolust, et tema metsades elab lendorav. Selle tulemusel hageja ja riigi esindajana SA-se Erametsakeskus vahel sõlmiti 2007. aasta detsembris Vääriselupaiga leping. Hageja asus täitma oma lepingulisi kohustusi, kuid sellest tulenevalt muutus ostetud vara tema jaoks väheväärtuslikuks ja sellelt ei olnud võimalik enam tulu teenida (raieõigust teostada). Kuivõrd omanik ei saanud omandit sihtotstarbeliselt kasutada, tekkis tal võlgnevus. Hageja on aastaid juba pidanud läbirääkimisi, et lahendada tekkinud olukord ja riik on otsustanud teostada osta osa maast tagasi, mille tulemusel tasaarveldatakse hageja võlgnevus ja makstakse talle lisaks rahalist kompensatsiooni.
3.Hageja poolt looduskaitsekohustuse täitmine ja raieõiguse mitteteostamine on tähendanud seda, et ostetava vara väärtus on hageja jaoks olematu, sest looduskaitsega tegelemine hagejale elatist ei anna. Kahjuks riik on valmis olukorra lahendamiseks vajaliku tehingu tegemiseks valmis siis, kui riigieelarves on olemas selleks vajalikud vahendid ja seni peaks olema hageja maksete tasumise kohustus peatatud maksegraafiku sõlmimisel looduskaitseseaduse § 20 lg 5 kohaselt.
4.Hageja vaidlustas Lääne-Viru Maavalitsuse korralduse, millega ühepoolselt kehtestatud maksegraafikut ta ei saanud aktsepteerida, kuivõrd maavalitsus keeldus samaaegselt täitemenetlust lõpetamast (enne kohut isegi peatamast), põhjendusega, et sissenõudjal puudub pädevus selleks, sest see oleks kaasa toonud täiturite tasude osalise väljamaksmise kohustuse
sissenõudja poolt. Hageja on seisukohal, et selline põhjendus oli ebaadekvaatne ja kuigi tal oli õigus taotleda peale maksegraafiku sõlmimist nende maksete tasumise peatamise kohustuse peatamist, ei saa olla üheaegselt ühte ja sama summat kohustatud maksma kehtiva ning toimuva täitemenetluse ning võlaõigusliku lepingu alusel. Lisaks juhul, kui täitemenetlus oleks ikkagi jäänud toimuma, ei oleks ka seadusega ettenähtud kaitset hagejale omale võetud kohustuste täitmisel. Antud juhul ongi selline absurde situatsioon – hageja ei saa oma omaniku õigusi teostada, sest tal on kohustus mitte teostada raieõigust looduskaitse eesmärgil, samas nõutakse läbi täitemenetluse endiselt metsamaa eest tasumist, kuigi kõrgemal tasandil on riik juba teinud otsuse nõude tasaarveldamise suhtes lähitulevikus.
5.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarveldatud. Seadus ei sätesta ammendatavalt loetelu, millised võivad olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjused. Antud juhul eksisteerib olukord, kus nõue peaks olema ajatatud, kuid ei ole seda, sest vastava kokkuleppeni pooled ei jõudnud just seetõttu, et täitemenetluse toimingud olid jõus ja koormavad ning kuigi sissenõudja peatas täitemenetluse, ei olnud ta nõus seda lõpetama. Samas on olemas eelkokkulepe poolte vahel tasaarvelduse teostamise kohta, mille oleks hageja koheselt valmis notari juures vormistama, kuid kahjuks riigil puudub hetkel tõsine tahe täita oma lubadust, põhjendusega, et rahalised ressursid on selleks ebapiisavad. Samas on aga selle sama summa suhtes, mille kohta on juba otsus, et see kuulub tasaarveldamisele, lasknud teostada RTK riigi esindajana täitemenetluse ja kõik eluks ning toimetulekuks vajalikud vahendid (mh PRIA toetusrahad loomapidamiseks) on täitur hagejalt ära võtnud, aktsepteerimata isegi hageja õigust vabastusele miinimumpalga ulatuses, jättes vaid elatusmiinimumi, millega ei saa eluskarja olemasolul mitte kuidagi toime tulla. Hageja on FIE-na kohustatud tasuma miinimumpalgalt sotsiaalmaksu, kuid seegi on ilmvõimatu, kui talle kohtutäitur ei taga isegi miinimumpalga olemasolu.
6.Tekkinud olukord ei tohiks olla võimalik mitte üheski õigusriigis. Hageja vajab kohtult kaitset. Sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, sest hageja on täitnud endale riigiga sõlmitud lepingu alusel looduskaitse teostamise kohustust, riik aga venitab hageja suhtes oma kohustuste täitmisega, tekitades hagejale nii otsest kui ka kaudset kahju kuni tema elutegevuse võimatuks tegemiseni välja. Näiteks sai hageja oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt toetust, et tema kodu saaks varustatud elektrienergiaga, ilma milleta kaasajal inimesena elada on peaaegu võimatu, aga isegi see summa võeti kohtutäituri poolt ära, sest kehtivate õigusnormidega sellist toetust mittearestitavate sissetulekute hulka ei ole arvestatud.
7.Sisuliselt on antud juhul tegemist vastastikkuse kohustusega, kuivõrd hageja on esitanud avalduse maksete ajatamiseks ja kostjal oli seaduslik kohustus seda aktsepteerida, kuid mitte kehtestada see ühepoolse korraldusena, vaid sõlmida asjakohane leping. Lääne-Viru Maavalitsuse poolt edastatud maavanema korraldus (30.08.2017. a nr 1-1/17-47), mis kohtu poolt tühistati, sest see oli ühepoolne haldusakti, mitte poolte kokkulepe, määratakse kuumaksuks 688,11 eurot, mis oleks olnud ka vastuvõetav, kui samas oleks lõpetatud sama summa sissenõudmiseks kehtivad täitemenetlused. Isegi kui maksete tasumise kohustus oleks peatatud kehtiva õiguse kohaselt, ei oleks see andnud kaitset hagejale sundtäitmise vastu, mida tõendab ka käesolev olukord.
8.Maavalitsused kaotati ära, aga RTK on Lääne-Viru Maavalitsuse õigusjärglane, kes täitemenetluse algatamise avalduse tagasivõtmise asemel hoopis on esitanud hoiatuse hagejale, et kui viimane ei tasu kogu võlgnevust, mille juba on riik lubanud tegelikult tasaarveldada, 10. maiks 2019. a, siis võidakse kogu hageja vara võõrandada sundtäitmise kaudu ehk siis jätta hageja ilma mitte ainult metsamaast, vaid ka tema ainukesest kodust. Reaalne oht on, et looduskaitse kohustusega koormatud vara omandamise vastu ei ole kellegil huvi peale riigi ja sellest tulenevalt võõrandataks hoopis hagejal kuuluv elumaja koos põllumaaga, mis teeks hagejast kodutu ja maksejõuetu isiku, mis on lubamatu, kuivõrd hageja võlgnevus riigi ees on tekkinud temapoolsete kohustuste täitmise tulemusel. Mitte ühegi teise õigussuhte puhul ei oleks võimalik, et üks isik müüb järelmaksuga vara, nõuab maksete tasumist, kohaldades selleks ka ebaõiglasi sunnivahendeid ja samas keelaks omanikul oma omandit ehk ostetud vara kasutada.
9.Riigi Tugiteenuste Keskus on esitanud kohtutäitur Kristel Maalmanile 05.04.2019. a täitemenetluse uuendamise avalduse põhjendusel, et on ära langenud täitemenetluse peatamise alus, sest pooled ei saanud haldusasja menetlemise raames kokkuleppele võla tasumise suhtes. Väär on aga RTK seisukoht, et pooled oleks pidanud haldusasja raames kompromisskokkuleppe sõlmima võla tasumiseks, kuivõrd haldusmenetluse eesmärgiks ei saa olla poolte vaheliste võlaõiguslike suhete reguleerimine, sest see on tsiviilõiguslikult menetletav küsimus. Pooled oleksid saanud sõlmida kohtuvälise kokkuleppe maksegraafiku kohta, kuid selleks oli samas siiski vajalik kohtu seisukoht enne selle kohta, kas ühepoolse korralduse alusel on koostatud maksegraafik kehtiv või mitte. Kohus jõudis järeldusele, et ühepoolse aktiga ei saa reguleerida küsimust, mille kohta peaks olema sõlmitud kahepoolne kokkuleppe ja rahuldas korralduse tühistamise nõude, mille oli esitanud R V. Halduskohus ei oleks saanud kinnitada pooltevahelist võlaõiguslikku lepingut ja sellega menetlust lõpetada, kuivõrd see ei ole halduskohtu pädevuses. Hagejale on arusaamatu, millisel põhjusel ei soostunud RTK lõpetama täitemenetlust ja sõlmima maksegraaafikut, kui on teada, et viimase alusel kohustuste täitmine oleks peatatud, sest riik on juba teinud otsuse tasaarvelduse teostamise kohta tulevikus. Sellise olukorras täitemenetluse jätkamine on ääretult vastutustundetu, sest sisuliselt suurendatakse selleks riigi rahalist kohustust tulevikus, lisaks sellele suurendatakse oma looduskaitse kohustust täitnud R Vi kahjusid, võttes temalt ära kõikvõimalikud materiaalsed vahendid, mh ka sihtotstarbelised toetused, mille mittearestimise kohta ei ole seadus andnud ammendavat loetelu õigusnormidega.
10.Hagejale on kirjalikult kinnitatud, et tasaarveldus toimub (vastus selgitustaotlusele, Keskkonnaamet 29.11.2018. a nr 7-10/18/12194-5), vastav info on avaldatud ka Keskkonnaameti kodulehel, kust nähtub, et hageja on järjekorras 38-l kohal, samas eelmisel kuul tehti pakkumine juba järjekorras 33-l kohal olevale kinnistu omanikule, mis annab lootust, et kokkulepitud võõrandamistehing toimub juba käesoleval aastal. Seda enam on hagejale arusaamatu, miks riigiasutus nagu seda on RTK eirab vastava kokkuleppe olemasolu ja on seisukohal, et kui hageja ei likvideeri oma võlgnevust juba 10. maiks 2019. a, siis võib kogu tema vara sundmüüki minna. Kuigi hageja on teadlik, et kinnisvara eelmüügikokkulepped peaksid olema notariaalselt kinnitatud, on antud menetluses garantiiks seadusandja poolt eraldi kehtestatud õigusnormid, nimelt on kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigile
omandamise kohta kehtestatud looduskaitseseaduse § 20 ja Vabariigi Valitsuse 08.07.2004. a määrus nr 242. LKS § 20 lg 1 kohaselt omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest kaitstavat looduse objekti, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab. Vastav kokkulepe on sõlmitud viidatud Keskkonnaameti vastuskirjaga, milles on nõustumus hageja sooviga avaldatud. Vajalik eelmenetlus on läbi viidud vastavalt eespool viidatud VV määrusele (selle teise peatüki kohaselt).
11.Lisaks sellele, et RTK esitas kohtutäituritele Kristel Maalman ja Risto Kütt täitemenetluste jätkamiseks avalduse 05.04.2019. a, saadeti kogu lepingu ülesütlemishoiatus hagejale 10.04.2019. a, ähvardati võla sissenõudmisega sundtäitmise kaudu (mis juba toimus), kuid samas ka sisuliselt ei aktsepteeritud maksegraafiku avaldamise rahuldamise võimalust, kuivõrd hoiatuse sõnastus sisaldas sõna „ja“ kohal, kus pidanuks olema sõna „või“. Nimelt hoiatuse sõnum oli vastavalt: „Juhul, kui Te ei likvideeri enda maksevõlgnevust täiendava tähtaja (10. maiks 2019) jooksul ja osapooled ei jõua läbirääkimiste käigus kokkuleppele, oleme sunnitud järelmaksu maksegraafiku üles ütlema ennetähtaegselt ning asuma võlga läbi täitemenetluse sisse nõudma“. Lisaks sellele, et sellise hoiatuse saatmine RTK poolt antud olukorras, kus hageja ootab hoopis riigilt oma maa võõrandamiskohustuse täitmist, on iseenesest ebamõistlik.
KOSTJA VASTUS
12.Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile (tl 57-63) märkis kostja, et hageja erastas maareformi seaduse ja maa ostueesõigusega erastamise korra alusel Xxx kinnistu (registriosa xxx). R V ja Eesti Vabariik sõlmisid 13.10.1999. a maa ostu-müügi, asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille kohaselt on R Vil kohustus tasuda ostu-müügi hinnast 588 000 krooni (s.o, 37 580,05 eurot) järelmaksuga 50 aasta jooksul, arvestusega 751,60 eurot aastas. Järelmaksugraafiku kohaselt on R Vil kohustus maksta 375,8 eurot 2 korda aastas (maksetähtajad 10. jaanuar ja 10. juuli).
13.07.06.2012. a esitas Lääne-Viru Maavalitsus Eesti Vabariigi esindajana maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3 266,40 euro saamiseks. Avaldus esitati seoses perioodiliste järelmaksu maksete võlgnevustega perioodil 11.07.2008. a kuni 08.05.2012. a. Pärnu Maakohtu poolt on 12.07.2012. a väljastatud maksekäsk tsiviilasjas nr 2-12-22498, millega kohustati hagejat tasuma kokku 3 266,40 eurot. Lääne-Viru Maavalitsus esitas jõustunud maksekäsu sissenõudmiseks täitmisavalduse ning kohtutäitur Risto Kütt on algatanud täitemenetluse nr 072/2012/2141. Seega on nõue sissenõutav.
14.21.05.2014. a esitas Lääne-Viru Maavalitsus Eesti Vabariigi esindajana maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1 903,13 euro saamiseks. Avaldus esitati seoses perioodiliste järelmaksu maksete võlgnevustega perioodil 10.07.2012. a kuni 21.05.2014. a. Pärnu Maakohtu poolt on 27.06.2014. a väljastatud maksekäsk tsiviilasjas nr 2-14-19765, millega kohustati hagejat tasuma kokku 1903,13 eurot. Lääne-Viru Maavalitsus esitas jõustunud maksekäsu sissenõudmiseks täitmisavalduse ning kohtutäitur Kristel Maalman on algatanud täitemenetluse nr 095/2014/2549. Hetke seisuga on sissenõudja nõuded täitemenetlus nr 095/2014/2549 rahuldatud ja täitemenetlus on lõpetatud 30.04.2019. a. Tulenevalt sellest, et hageja ei ole alates
29.12.2014. a, s.o. 5 aastat, teinud oma lepingulise kohustuse täitmiseks vabatahtlikult mitte ühtegi makset, on hageja lisaks eelnimetatud maksekäskudes kajastuvatele võlgnevustele alates 31.12.2010. a kuni praeguse ajani järelmaksu tasumisel makseviivituses.
15.28.04.2017. a jõustus looduskaitseseadus § 20 lg 5, mis sätestab, et „Kui kinnisasi, mille kohta on keskkonnaminister teinud omandamise algatamise otsuse, on koormatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks, on kinnisasja omanikul õigus taotleda hüpoteegipidajalt maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamist. Kui kinnisasja omanikul on tekkinud võlgnevus hüpoteegimaksete tasumisel, on maksete tasumise peatamine lubatud juhul, kui enne maksete tasumise peatamist tekkinud võla tasumiseks on sõlmitud maksegraafik ja võlga tasutakse selle maksegraafiku alusel.“
16.Xxx kinnistu koosseisu kuuluv katastriüksus nr xxx on arvatud lendorava elupaigana xxx lendorava püsielupaiga piiranguvööndisse. Sellest tulenevalt on Keskkonnaministeeriumi käskkirja alusel algatatud eelnimetatud katastriüksuse riigile omandamine vastavalt looduskaitse seaduse § 20. Xxx kinnistu koosneb kahest katastriüksusest: 1) xxx, pindalaga14,67 ha, millest 13,51 ha on haritav põllumaa, kinnistul asub ka elamu; 2) xxx, pindalaga 34,3 ha, millest on 34,27 ha metsamaad. Rahvastikuregistri ja R Vi enda hagiavalduses antud andmete kohaselt elab hageja Xxx kinnistul ning kasutab ka kinnistu põllumaad PRIA toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks. Järelikult on hageja väide selle kohta, nagu ta ei saaks kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada eksitav ja tegelikkusele mittevastav.
17.Tulenevalt vajadusest kaitsta sissenõudja huve ja vältida põhjendamatuid kahjusid ning lähtuvalt asjaolust, et maksegraafiku võlgnevuste tasumiseks kokkulepet ei olnud sõlmitud, tegi RTK 05.04.2019. a kohtutäituritele Kristel Maalman ja Risto Kütt avaldused täitemenetluste jätkamiseks. Kuna hageja võlgnevus pidevalt suureneb ja makseviivituses oli juba kokku 18 makset, otsustas RTK teha võlgnikule ka maa ostuhinna järelmaksu graafiku ülesütlemise hoiatuse vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS). Nimetatud hoiatus sisaldab muuhulgas ka RTK poolset valmisolekut läbirääkimisteks, et jõuda võla tasumises kokkuleppele.
18.09.05.2019. a tegi hageja e-kirja teel RTK-le ettepaneku sõlmida hüpoteegimaksete tasumisel tekkinud võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku, tagasiulatuvalt samadel tingimustel, mis olid kirjas hageja enda poolt halduskohtus vaidlustatud Lääne-Viru maavanema 30.08.2017. a korralduses nr 1-1/17-472. RTK ei pea maksegraafikut nimetatud tingimustel vastuvõetavaks. Ei ole võimalik teha maksegraafikut Lääne-Viru maavalitsuse korralduse väljastamise aja seisuga ja tingimustel sest võlgnevuse suurus on muutunud ja on vähetõenäoline, et tehes uue ettepaneku, saab see ka allkirjastatud. Hageja on korduvalt muutnud oma seisukohti maksegraafiku sõlmimise tingimuste üle.
19.Arvestades asjaolu, et samal ajal on käimas Xxx kinnistu katastriüksuse xxx riigile omandamine, peale mida on selle lõpuni viimise korral võimalik hageja võlgade kustutamine ning seda, et osapooltel ei ole võimalik jõuda kokkuleppeni võlgnevuse maksegraafiku sõlmimise tingimustes, tegi RTK päringu Xxx kinnistu katastriüksuse riigile omandamist läbiviivale Keskkonnaministeeriumile järelpärimise, kas on teada Xxx katastriüksuse riigi poolse omandamise eeldatav aeg.
20.Hageja poolt e-kirjaga RTK-le edastatud Keskkonnaameti poolt saadetud teatise kohaselt on seoses asjaoluga, et hageja muutis 2018. aastal oma taotlust ja soovis riigile võõrandada üksnes osa kinnistust, kinnistu omandamismenetluse jätkamine peatunud kuni Xxx kinnistu
jagamise menetluse lõpuni. Kinnisasja omandamise menetluse jätkamisel tehakse riigi poolt Xxx kinnistu omanikule, uus hinnapakkumine ja sellega nõustumise korral sõlmitakse võõrandamisleping ca 1,5 kalendrikuu jooksul hinnapakkumisele omaniku poolt nõusoleku andmisest.
21.Arvestades võimalikku ajakulu kinnistu jagamisel (hageja kohustus) ja riigi poolsel omandamisel, otsustas RTK peatada ühepoolselt 8 kuuks jooksva võlgnevuse sissenõudmine järelmaksu maksete osas ja peatas ka nimetatud maksetelt viivise arvestuse (seisuga 13.05.2019. a). Samamoodi 8 kuu jooksul RTK ei ütle lepingut üles ega alusta uusi täitemenetlusi. Nimetatud 8-kuuline periood peaks RTK hinnangul olema piisav selleks, et viia lõpuni Xxx kinnistu jagamine ja osalise võõrandamine. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kinnistu riigi poolne omandamine oleneb muuhulgas ka sellest, kui kiiresti viib hageja läbi nimetatud kinnistu jagamise.
22.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarveldatud. Käesoleval juhul ei ole nõuded ei ajatatud ega tasaarvestatud. Kostja ei saa olla kindel, kas riik kinnistu omandab või mitte kuna hageja võib igal ajal loobuda oma kinnistu riigile võõrandamisest. Seega ei saa olla tehtud ka mingit otsust nõude tasaarveldamise suhtes lähitulevikus, nagu väidab hageja. See on hüpoteetiline võimalus, mille realiseerumine sõltub ka hageja edasistest tegevustest, sealhulgas oma kinnistu jagamisest ja hinna läbirääkimistest.
23.Hageja väide nagu oleks võlgnevuse ajatamata jätmise põhjuseks asjaolu, et kostja ei ole täitemenetlusi lõpetanud, ei vasta tegelikkusele. Kostja võlausaldajana ei saa ega pea nõustuma jõustunud kohtuotsuste alusel algatatud täitemenetluste lõpetamisega enne kui on kokku lepitud maksegraafik võlgnevuse tasumiseks ja asutud seda ka täitma. Nagu halduskohus on oma otsuses nr 3-17-2356 öelnud, peab LKS § 20 lg 5 nimetatud maksegraafik võlgnevuste tasumiseks olema osapoolte kokkuleppe. Järelikult ei saa hageja nõuda, et maksegraafik sõlmitaks ainult temale sobivatel tingimustel, vaid tuleb leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus. LKS § 20 lg 5 sätestatud maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamise eeltingimuseks on nõue, et tekkinud võla tasumiseks on sõlmitud maksegraafik ja võlga tasutakse selle maksegraafiku alusel. Kostja on seisukohal, et täitemenetluste lõpetamine on õigustatud siis, kui võlgnevus on ajatatud, mis tähendab seda, et ajatamine on kokkulepitud. Kostja tegi oma ettepaneku maksegraafiku tingimuste osas haldusasjas nr 3-17-2356, millega hageja ei nõustunud. Paraku ei esitanud hageja ka vastuvõetavat alternatiivi, seega ei ole nõue ajatatud ning puudub TMS § 221 lg 1 nimetatud põhjus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
24.Arusaamatuks jääb hageja väide, et hageja poolne riigiga sõlmitud lepingu alusel looduskaitse teostamise kohustuste täitmine peaks olema sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjuseks. Looduskaitseliste kohustuste täitmine on kohustus, mida ei saa siduda võlgnevuste tasumise kohustusega. Nagu asjaoludest nähtub, on praegusel juhul kinnistu riigi poolne omandamise aeg pikenenud hageja tegevuse tõttu, kes muutis oma esialgset avaldust ning tuleb oodata kinnistu jagamise läbiviimist. Hageja on kostjale kompromissläbirääkimiste ajal väljendanud ka arvamust, et võtab üldse oma avalduse kinnistu riigile võõrandamiseks tagasi. Sellises olukorras ei ole kostjal kindlust, et kinnistu omandatakse ja selle tulemusena saavad võlgnevused tasutud. RTK palus kohtutäituritel täitemenetlused peatada selleks, et oleks võimalik jõuda hagejaga tema võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku sõlmimisel kokkuleppele ja saavutada kompromiss haldusasjas nr 3-17-2356. Tulenevalt sellest, et nimetatud kokkuleppeid ei saavutatud, langes ära täitemenetluse peatamise alus ning täitemenetluse
uuendamise avaldus oli põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei oma kostja alust nõuda TMS § 221 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
25.Täiteasjas nr 095/2014/2549 (kohtutäitur Kristel Maalman) on kõik sissenõudja nõuded 26.04.2019. a seisuga rahuldatud ja täitemenetlus lõpetati 30.04.2019. a. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Järelikult ei ole täiteasja nr 095/2014/2549 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine võimalik.
26.Täiteasjas nr 072/2012/2141 on hetke seisuga enamus nõudest sisse nõutud, 3 266,40 eurost on veel jäänud võlgnevus 55,08 eurot. RTK on seisukohal, et õige on hagejal tasuda allesjäänud täitemenetluses olev võlgnevus ning kinnistu riigile võõrandamise läbiviimise abil saaks tasutud ka võlgnevus, mis ei ole maksekäskudega sissenõutav.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
28.Hageja on esitanud hagi TMS § 221 alusel ning taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjendusel, et nõue peaks olema ajatatud, kuid ei ole seda, sest vastava kokkuleppeni pooled ei ole jõudnud just seetõttu, et täitemenetluse toimingud olid jõus ja koormavad ning riigil puudub tõsine tahe täita oma lubadust põhjendusega, et rahalised ressursid selleks ebapiisavad.
29.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarveldatud.
30.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on sellekohane kohtulahend TMS § 48 lg 1 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks.
31.Asja materjalidest nähtub, et täitemenetluse täiteasjas 095/2014/2549 on lõpetatud 30.04.2019. a, sest kõik sissenõudja nõuded on 26.04.2019. a seisuga rahuldatud. Täitemenetlus täiteasjas 072/2012/2141 on seoses nõude rahuldamisega lõpetatud kohtutäituri poolt 02.09.2019. a.
32.Eeltoodust tuleneb, et seoses täiteasjade rahuldamisega ei ole hagejal võimalik saavutada soovitud eesmärki e täitedokumentide täidetavuse kõrvaldamist kohtulahendi alusel, mis on piisavaks põhjenduseks hagi rahuldamata jätmisel.
33.Seoses täitemenetluste lõpetamisega ei pea kohus vajalikuks hinnata muid menetlusosaliste poolt esile toodud väiteid ja asjaolusid.
34.Menetlusosalised on kohtule teatanud, et neil puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.