Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Kohtujurist
Evelin Miggur
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
16.09.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-7380
Tsiviilasi
Estate Invest Ltd hagi E Ke ja tehingu tagasivõitmise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
I Na vastu
Hageja: Estate Invest Ltd (välisriigi registrikood 95949, asukoht 35 Barrack Road, 2nd Floor, Belize City, Belize) Hageja esindaja: vandeadvokaat Veiko Viisileht (e-post [email protected]) Kostja I: E K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja II: I N (isikukood x, elukoht x) Kostjate esindaja: x (e-post x)
Jätta rahuldamata E Ke ja I Na taotlus kohustada Estate Invest Ltd-d kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tasumiseks. Võtta hagist loobumine vastu. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-7380, Estate Invest Ltd hagis E Ke ja I Na vastu tehingu tagasivõitmise nõudes. Tagastada Estate Invest Ltd-le pool menetluses tasutud riigilõivust summas 262,50 eurot Advokaadibüroo LINKLaw OÜ arvelduskontole nr x AS-is Swedbank. Menetluskulud jätta E Ke ja I Na kanda solidaarselt. Mõista E Kelt ja I Nalt solidaarselt välja menetluskulu 2 782,50 eurot Estate Invest Ltd kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E Kel ja I Nal solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Määrusele ei saa esitada määruskaebust osas, millega kohus jättis rahuldamata kostjate taotluse hageja tagatise maksmiseks kohustamiseks ning osas, millega kohus rahuldas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Estate Invest Ltd hagi E Ke ja I Na vastu tehingu tagasivõitmise nõudes. 27.06.2019 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt tasus kostja II pärast hagi esitamist ja hagi tagamist kostja I võlgnevuse hageja ees täiteasjas 014/2019/111. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. 08.07.2019 esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu 2 992,50 eurot. Samas esitas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. 05.08.2019 esitasid kostjad vastuse hageja hagist loobumise avaldusele ja oma menetluskulude nimekirjad. Kostjad ei vaidle hagist loobumisele vastu. Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kostjad ei ole hagi esemeks olevat nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjatel on kokku tekkinud menetluskulu 6 237,50 eurot, mille kostjad paluvad välja mõista hagejalt ning tagada kohtulahend hagi tagamise abinõuga. Kostjad paluvad ka hageja kohustamist kostjate menetluskulude katteks tagatise andmiseks. 04.09.2019 menetlusdokumendis märkis hageja, et vaidleb kostjate taotlustele vastu. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 196 lg 1 p 3 sätestab, et hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Esitatud taotlusest ei tulene, et välja oleks kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või täitemenetluses oleks jäänud hageja vastu esitatud nõue rahuldamata. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja on välisriigi äriühing, ei ole piisav asumaks seisukohale, et kostjate eeldatavate menetluskulude sissenõudmine on ilmselt raskendatud. Samuti võimaldab TsMS § 196 nõuda tagatist eeldatavate, mitte juba tekkinud menetluskulude katteks. Kostjate taotluses ei ole välja toodud, millised menetluskulud kostjatele eelduslikult veel tekkivad. Nimetatud kaalutlustel jätab kohus kostjate taotluse hageja tagatise maksmiseks kohustamiseks rahuldamata. Kohus leiab, et loobumisavalduse saab rahuldada ja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse.
TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud menetluses kokku 525 eurot riigilõivu. Seoses hagist loobumisega tuleb hagejale tagastada 262,50 eurot TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt hageja soovile tagastatakse riigilõiv Advokaadibüroo LINKLaw OÜ arvele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pooled vaidlevad, kas kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi 14.01.2019 tehingu tagasivõitmiseks TMS (täitemenetluse seadustik) § 187 ja § 188 alusel. Hagi kohaselt on hageja täitemenetluses 014/2019/111 sissenõudja, kostja II on võlgnik, 14.01.2019 tehing on tehtud kostja II ja kostja I vahel. Vara tagasivõitmise õiguslikud tagajärjed sätestab TMS § 195, mille lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Vaidlus puudub, et kostja I ei ole 14.01.2019 tehinguga saadut kostja II omandisse tagastanud. Kostjate väljatoodu kohaselt arestis kohtutäitur 22.05.2019 kostja II 14.01.2019 lepingust tuleneva nõude kostja I vastu summas 7 778,92 eurot. 28.05.2019 tasus kostja I kohtutäiturile 7 778,92 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 4 ja 5 tuleb tõlgendada selliselt, et hagist loobumise korral jäävad menetluskulud menetluse põhjustanud poole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Vaidlus puudub, et hagi esitamise seisuga oli kostjal II hageja ees võlgnevus, kostja II ei olnud täitnud 08.01.2019 viivitamata täitmisele kuulunud kohtulahendit, nimetatud täitedokumendi alusel oli algatatud täitemenetlus, kus hageja nõuet ei olnud õnnestunud hagi esitamise seisuga rahuldada. 14.01.2019 võõrandas kostja II oma ainsa kinnisasja kostjale I, lepingu kohaselt oli kostjale II tasutud ostuhinnast 90 000 eurot sularahas ning täiendavad 20 000 kohustus kostja I tasuma hiljemalt 14.01.2023. TMS § 187 lg 2 järgi sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Võttes arvesse, et kostjal I oli kohustus kostjale II tasuda ostuhinna tasumata osa hiljemalt 14.01.2023, ei olnud hagejal alust arvata, et tema nõue on võimalik mõistliku aja jooksul rahuldada nõudeõiguse arestimise teel. Hageja nõue õnnestus täitemenetluses rahuldada pärast hagi esitamist, kuna kostja I täitis kohtutäiturile kostja II kasuks oma kohustuse enne selle sissenõutavaks muutumist. Kohtu hinnangul on hagist loobumise tinginud kostjatest tulenenud asjaolud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate kanda. Kuivõrd tegemist on vältimatute kaaskostjatega, tuleb kulud jätta kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagihind on 7 778,92 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagilt tasutud õigesti vastavalt hagihinnale 475 eurot ja täiendavalt hagi tagamise taotluselt 50 eurot, so kokku 525 eurot. Võttes arvesse TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatut on hageja kulu riigilõivule kokku 262,50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale tegi hageja esindaja järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.