lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-7380/17

Täitmine › Muud täitmisasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-7380/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Muud täitmisasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1878
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 196 lg 1, 4Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korralVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 168 lg 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 663 lg 1, 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTMS § 113 lg 2Tingimusliku ja tulevase nõude arestimineTMS § 187 lg 2Võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-7380/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja16.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7380

Tsiviilasi

Estate Invest Ltd hagi XX ja YY vastu tehingu tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. septembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Estate Invest Ltd (välisriigi registrikood 95949); esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja 1 (määruskaebuse esitaja 1) XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja 2 (määruskaebuse esitaja 2) YY (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostjate tehinguline esindaja Alar Salu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta XX ja YY taotlus Estate Invest Ltd kohustamiseks XX ja YY eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata.
2.Jätta XX ja YY 4. oktoobri 2019. a määruskaebus osaliselt s.o osas, milles XX ja YY vaidlustavad Harju Maakohtu 16. septembri 2019. a määrusega eeldatavate menetluskulude katteks hagejalt tagatise nõudmata jätmist, läbi vaatamata.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 165 lg 1Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 660 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 664 lg 2Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus
3.Jätta Harju Maakohtu 16. septembri 2019. a määrus muutmata.
4.Jätta XX ja YY määruskaebus rahuldamata.
5.Määruskaebemenetluse kulud jätta võrdsetes osades XX ja YY kanda.
6.Mõista Estate Invest Ltd kasuks välja menetluskulude hüvitis XX-lt 315 eurot ja YYlt 315 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord Määrusele võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, v.a resolutsiooni p-ile 1, mis ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik

1.Estate Invest Ltd (hageja) esitas kohtule hagi XX (kostja 1) ja YY (kostja 2) vastu tehingu tagasivõitmiseks.
27.juunil 2019 esitas hageja hagist loobumise avalduse, kuna kostjad on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja taotles menetluskulude solidaarselt kostjate kanda jätmist.
5.augusti 2019 menetlusdokumendis nõustusid kostjad hagist loobumisega, kuid taotlesid menetluskulude hageja kanda jätmist. Lisaks esitasid kostjad taotluse hageja nende eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise kohustamiseks.

Esimese astme kohtu määrus

4.Harju Maakohtu 16. septembri 2019 määrusega võttis kohus hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. Maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, määras hüvitatavad menetluskulud kindlaks ja mõistis menetluskulude hüvitise 2 782.50 eurot solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Kohus märkis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb kostjatelt tasuda seaduses sätestatud määras viivist kuni nõude täitmiseni. Sama määrusega jättis kohus kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise kohustamise taotluse rahuldamata ja tagastas hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust 262.50 eurot.

Maakohus leidis, et kostjate eeldatavate menetluskulude tagatise andmise kohustamise taotlusest ei tulene, et välja oleks kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või täitemenetluses oleks jäänud hageja vastu esitatud nõue rahuldamata. Ainuüksi asjaolu, et hageja on välisriigi äriühing, ei ole piisav asumaks seisukohale, et kostjate eeldatavate menetluskulude sissenõudmine on ilmselt raskendatud. Lisaks võimaldab TsMS § 196 nõuda tagatist eeldatavate, mitte juba tekkinud menetluskulude katteks, kuid kostjate taotluses ei ole välja toodud, millised menetluskulud kostjatele eelduslikult veel tekkivad. Eelnevatel põhjendustel jättis maakohus taotluse rahuldamata.

Maakohus leidis, et menetluskulude jaotuse määramisel tuleb lähtuda TsMS § 168 lg-st 5 ning kuna tegemist on vältimatute kaaskostjatega, tuleb kulud jätta kostjate kanda solidaarselt. Kohus asus seisukohale, et hageja ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Vaidlus puudub, et hagi esitamise seisuga oli kostjal 2 hageja ees võlgnevus, mis tulenes Harju Maakohtu

8.jaanuari 2019 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-18-102935. Nimetatud täitedokumendi alusel oli algatatud täitemenetlus, kus hageja nõuet ei olnud õnnestunud hagi esitamise seisuga rahuldada. 14. jaanuaril 2019 võõrandas kostja 2 oma ainsa kinnisasja kostjale 1 ning lepingu kohaselt oli kostjale 2 tasutud ostuhinnast 90 000 eurot sularahas ja täiendavad 20 000 eurot kohustus kostja 1 kostjale 2 tasuma hiljemalt 14. jaanuariks 2023. TMS § 187 lg 2 järgi võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Võttes arvesse, et kostjal 1 oli kohustus kostjale 2 tasuda ostuhinna tasumata

osa hiljemalt 14. jaanuariks 2023, ei olnud hagejal alust arvata, et tema nõue on võimalik mõistliku aja jooksul rahuldada nõudeõiguse arestimise teel. Hageja nõue õnnestus täitemenetluses rahuldada pärast hagi esitamist, kuna kostja 1 täitis kohtutäiturile kostja 2 kasuks oma lepingust tuleneva kohustuse enne selle sissenõutavaks muutumist. Määruskaebus

7.Kostjad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse osas, milles maakohus jättis kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise kohustamise taotluse rahuldamata ning menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjad leiavad, et maakohus jättis põhjendamatult tagatise nõudmata, sealjuures on maakohus ebaõigesti piiranud kostjate kaebeõigust, kui märkis määrusesse, et tagatise nõudmata jätmise osas ei saa määrust vaidlustada. Samuti on maakohus ebaõigesti jätnud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, sest asjaolu, et kostja 1 täitis oma kohustuse täitemenetluses kostja 2 ees, mille arvelt täideti hageja nõue kostja 2 vastu, ei ole võrdsustatav käesoleva hagi esitamise eesmärgi täitmisega. Vastus määruskaebusele ja edasine menetluse käik
8.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta määruskaebus rahuldamata.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et kuigi kostjatel puudub tagatise nõudmata jätmise osas määruse vaidlustamise õigus, on menetlusökonoomiliselt põhjendatud kogu määruskaebuse menetlusse võtmine, mis osalise keeldumise korral võiks tõenäoliselt kaasa tuua täiendava määruskaebemenetluse.

Ringkonnakohtu seisukoht

10.Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostjad ei nõustu maakohtu määrusega osas, millega maakohus jättis kostjate taotluse nende eeldatavate menetluskulude katteks hagejalt tagatise andmiseks rahuldamata. Samuti osas, millega maakohus määras menetluskulude jaotuse, jättes hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Muus osas ei ole kostjad maakohtu määrust vaidlustatud.
11.Ringkonnakohus leiab, et kostjate määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles kostjad vaidlustavad Harju Maakohtu 16. septembri 2019 määruses tagatise nõudmata jätmist, sest selles osas ei saa maakohtu määrusele määruskaebust esitada. TsMS § 663 lg 1 järgi kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Vaidlustatud maakohtu määrusega (resolutsiooni p 1) jäeti kostjate taotlus kohustada hagejat kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata. TsMS § 196 lg 4 I lause järgi võib määruskaebuse esitada vaid tagatise andmist kohustava määruse peale ja sedagi ainult hageja. Maakohus ei ole küll kostjate kaebeõigust tunnustanud, kuid menetlusökonoomia huvides siiski määruskaebust menetlenud ja selle rahuldamata jätnud.

Arvestades, et kostja(d) ei saa vaidlustada hagejalt tagatise nõudmata jätmise määrust, jätab kolleegium kostjate määruskaebuse vastavas osas TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

12.Ülejäänud määruskaebuse väited puudutavad menetluskulude jaotust ning need ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
13.Kolleegium selgitab, et menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Vaidlustatud määrusest nähtub, et hageja menetluskulude kandmise otsustamisel on maakohus arvestanud sellega, et hageja on loobunud hagist seetõttu, et täitemenetluses sai hageja nõue rahuldatud, sest kostja 1 täitis kostja 2 arestitud nõude pärast hagi esitamist kohtutäiturile, enne selle sissenõutavaks muutumist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel järginud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega menetluskulude jaotuse määramisel ega korda neid.
14.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi hageja on saavutanud oma nõude rahuldamise hagis esitatust erineval viisil, sõltub TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud erinormi alusel menetluskulude jaotus peamiselt sellest, kas hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud või mitte. Hageja TMS § 187 lg 2 järgne tehingu tagasivõitmise hagi oli esitatud põhjusel, et hageja sundtäitmisele esitatud nõuet kostja 2 vastu ei olnud enne hagi esitamist võimalik täitemenetluses rahuldada ka mitte TMS § 113 lg 2 järgi arestitud nõude arvel, sest see ei olnud sissenõutavaks muutunud. Hageja eesmärgiks oli oma sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamine, mille ta saavutas seetõttu, et kostja 1 täitis pärast hagi esitamist oma kohustuse enne selle sissenõutavaks muutumist. Kostjad ei ole usutavaks teinud, et hageja sundtäitmisele esitatud nõue kostja 2 vastu oleks rahuldatud selliselt ka käesoleva kohtuvaidluseta.
15.Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada asjakohasteks määruskaebuse väiteid, mis seonduvad kostja 2 ja OO omavaheliste suhetega ega nende vahel olnud või käimasolevate kohtuvaidlustega.
16.Arvestades seda, et kolleegium ei pidanud põhjendatuks muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning määruskaebuses ei ole esitatud väiteid kindlaksmääratud menetluskulude suuruse kohta, ei kontrolli ringkonnakohus kindlaksmääratud ja väljamõistetud menetluskulude arvestust. Kolleegium märgib siiski, et maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja toiminguid ja töö mahtu ning kaevatava määruse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja veenvad.
17.Kuna määruskaebus jäi osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 165 lg 1 ja 168 lg 2 koosmõjus § 639 lg-ga 1 ning § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 4,5 töötunni eest 630 eurot (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja töötunnihinnaks on 140 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi koosnevad menetluskulud suhtlusest kliendiga, määruskaebuse analüüsist ning määruskaebusele vastuse koostamisest. Hageja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses määruskaebemenetlusega. Hageja palub lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja töötunnihind 140 eurot ei ole vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna ülepaisutatud. Kolleegiumi hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Hageja oli õigustatud suhtlema kliendiga ja tutvuma kostjate määruskaebusega. Kohtule esitatud määruskaebuse vastuse koostamiseks kulunud ajakulu vastab dokumentide sisule ja mahule. Seega on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies mahus põhjendatud. Eelnevat arvestades tuleb menetluskulude hüvitis 630 eurot (4,5h x 140 eurot/h) võrdsetes osades, s.o mõlemalt kostjalt summas 315 eurot (630 : 2) hageja kasuks välja mõista. Kolleegium rahuldab TsMS § 177 lg 4 alusel ka hageja taotluse menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks ja märgib, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19.Kolleegium saab kostjate 15. novembri 2019 menetlusdokumendi resolutiivosa p-is 5 esitatud taotlusest aru nii, et kostjad taotlevad nende eeldatavate menetluskulude katteks hagejalt tagatise andmist TsMS § 196 lg 1 p 2 alusel. Kuna TsMS § 196 lg 1 alusel võib tagatist kohustada andma üksnes eeldatavate kulude katteks, kuid taotluses ei ole märgitud, millised kulud kostjatel edaspidi tekivad, tuleb taotlus jätta rahuldamata.
20.Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni p 1 osas (TsMS § 196 lg 4). Ülejäänud osas võib määruse peale esitada määruskaebuse, sh menetluskulude kindlaksmääramise osas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 660 lg 1 ja § 433 lg 1 koosmõjus § 639 lg-ga 1, § 643 lg 4 koosmõjus §-ga 659 ning § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium