V J hagi Versobank AS (likvideerimisel) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2018/5184
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V J (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja: Versobank AS (likvideerimisel, registrikood 10586461, asukoht Hallivanamehe tn 4, Tallinn 11317, e-post [email protected]), esindaja likvideerija Ksenia Kravtšenko (isikukood 48009230261, e-post [email protected]); Kostja nõude omandaja (nõude loovutamise lepingu alusel, teade selle kohta 25.06.2019): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 10, Tallinn 10150, e-post [email protected]), lepinguline esindaja Krista Raudsepp (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]).
Menetlustoiming ja toimingu tegemise viis
Hagi läbivaatamata jätmine (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
Tühistada tsiviilasjas nr 2-18-13573 Harju Maakohtu 04.03.2019 määrusega hagejale antud menetlusabi riigilõivu tasumisel. Jätta hagi läbivaatamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kostja menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 sätestatud korras, st eraldi määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist. Selleks tuleb kostjal esitada taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2-18-13573
Mõista hagejalt V J (isikukood xxxx) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja hageja menetlusabi kulu summas 150 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt määrusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada hagejat tasuma määruse resolutsiooni punktis 5 väljamõistetud menetluskuludelt (150 eurot) riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtumäärus on viivitamata täidetav. Käesolev määrus toimetada kätte pooltele ja Eesti Vabariigile Rahandusministeeriumi kaudu.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud
1.V J (hageja) esitas 11.09.2018 Harju Maakohtule hagi Versobank AS (likvideerimisel, kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2018/5184.
2.Hageja tasus hagilt riigilõivu 50 eurot. Kohus andis hagejale 250 euro osas menetlusabi 04.03.2019 määrusega. Riigilõiv tuli maksta 50 euro suuruste osamaksetena viie kuu jooksul iga kuu 30. kuupäevaks alates määruse jõustumisest. Määrus jõustus 03.04.2019.
3.Seega tuli hagejal tasuda riigilõivu 30. aprilliks, 30. maiks, 30. juuniks, 30. juuliks ja
30.augustiks.
4.Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja jätab kas või ühe osamakse tasumata, siis jätab kohus hagi läbivaatamata.
5.Hageja on teatanud kohtule, et ta on tasunud riigilõivu 26.03.2019 ja 31.05.2019 (kokku 100 eurot).
6.Hageja teatas 01.08.2019 e-kirjaga järgmist: „Minule teadaolevalt võib maksete vahe olla 2 kuud. Kahjuks unustasin eile 31. 07. 2019 teha kolmanda makse. Väga vabandan tekitatud tüli pärast, aga kas minul on veel võimalik jätkata riigilõivu tasumist osade kaupa? Minul on jäänud veel maksta 3 korda 50.- Euri.“
7.Kohus kontrollis riigilõivu tasumise andmeid e-toimiku vahendusel ja tuvastas, et seisuga 13.09.2019 on hagejal jätkuvalt tasumata riigilõiv 150 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Tuvastanud, et hageja on jätnud kohtumäärusega näidatud tähtajaks riigilõivu tasumata, leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.
2-18-13573
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 11 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest.
10.Hageja on jätnud vastavalt kohtu antud määrusele riigilõivu tasumata. Hageja on 13.09.2019 kuupäeva seisuga viivituses kolme osamaksega ning viimase osamakse tähtpäev möödus 30.08.2019.
11.Kohus hoiatas hagejat menetlusabi andmisel, et kui hageja jätab kas või ühe osamakse tasumata, siis jätab kohus hagi läbivaatamata. Hageja väide, et kaks kuud võib maksetel vahet olla on alusetu – sellist õigust ei tulene hagejale ei seadusest ega kohtumäärusest.
12.Kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud põhistatud avaldust. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule teavet mõjuva põhjusel olemasolu kohta tähtaja pikendamiseks. Hageja väide, et ta on unustanud riigilõivu maksta, ei ole piisav alus tähtaja pikendamiseks.
13.Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud (TsMS § 189 lg 1 p 3).
14.Kuna juunis, juuli ja augustis on osamaksed tasumata, siis tühistab kohus 04.03.2019 määrusega antud menetlusabi. Menetluskulude jaotus
15.Kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 2). Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses (TsMS § 189 lg 2). Menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS § 190 lg 1). Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS § 190 lg 2).
16.Tulenevalt eeltoodust jäävad kõik kulud hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
17.Kohus määrab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 sätestatud korras, st eraldi määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist. Selleks tuleb kostjal esitada eraldi taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
18.TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
19.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
20.Ülaltoodu tähendab, et kui lahend tehakse hageja kahjuks, siis peab ta hüvitama riigile kulud, mille kandmisest hageja vabastati või mille osas ta soodustust sai. Kui hageja sai võimaluse tasuda riigilõiv osadena, siis hagi läbivaatamata jätmisel peab hageja kogu riigilõivu tasuma kohe.
21.Hageja oli kohustatud hagilt tasuma riigilõivu 300 eurot. Hageja tasus hagilt riigilõivu 50 eurot. Ülejäänud osas (250 euro ulatuses) andis kohus hagejale 04.03.2019 määrusega menetlusabi (kohustus tasuda osamaksetena). Hageja on menetlusabi saamise raames tasunud
2-18-13573 vaid kaks osamakset, st 100 eurot. Eeltoodu alusel on hagejal kogu tasumisele kuulunud riigilõivust maksmata 150 eurot. Kohus mõistab hagejalt riigi kasuks välja menetluskulu 150 eurot TsMS § 190 lg 4 ja § 179 lg 1 alusel.
22.Riigilõiv 150 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustamisest (TsMS § 179 lg 5). Tasumise viivitamise korral tuleb tasuda seaduses ettenähtud viivist (TsMS § 179 lg 9).
23.Makseinfo on lisatud käesoleva määruse lisana.
24.Kohus selgitab, et käesoleva määruse võib saata sundtäitmisele, kui hageja ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtu täiendavad selgitused
25.Kostja teatas 10.07.2019 kohtule, et nõue on loovutatud kolmandale isikule. Kohus märgib, et hageja pole andnud nõusolekut kostja asendamiseks (TsMS § 210 lg 3). Kuna kohus jätab hagi läbivaatamata, siis puudub vajadus otsustada kostja eriõigusjärglase kaasamise ega menetlusse astumise üle. Küll aga edastab kohus käesoleva määruse lisaks kostjale ka nõude omandajale OÜ-le Aktiva Finants teadmiseks.
26.TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
27.TsMS § 427 alusel võib hagi läbivaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebust.
28.Maakohtu menetlusabi andmise tühistamise määruse peale võib menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1).
29.Maakohtu määruse peale, millega kulud mõistetakse välja riigi kasuks, võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot (TsMS § 179 lg 3).
30.Kuna määruse suhtes on kaebeõigus muuhulgas Eesti Vabariigil Rahandusministeeriumi kaudu ja tuginedes TsMS § 179 lg 4, edastab kohus määruse ka Rahandusministeeriumile.
31.Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist saab vaidlustada TsMS § 178 sätestatud korras.
Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtu aadress: Lubja 4, 10115 Tallinn; telefon 6200100 menetlusdokumentide esitamine: [email protected] või www.e-toimik.ee Istungisekretär Eleriin Adoberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.