Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

1(6)

aadressil Vihu tn 4, Tallinn; registriosa nr 17942301) avalikult kasutatavalt Pikaliiva tänavalt mööda Hargi tänavat 400 meetri ulatuses Pikaliiva tänavast Vihu tänava ristmikuni kogu Hargi tänava laiuse, s.o 4,5 meetri ulatuses, nii jalgsi kui sõiduautoga kogumassiga kuni 30 tonni. Samuti paluvad avaldajad tuvastada puudutatud isiku I nõusolek temale kuuluva kinnistu registriossa nr 17946001 III jakku märkuste kandmiseks, mille kohaselt elamumaa asukohaga Vihu tn 4, Tallinn igakordne omanik omab piiranguteta juurdepääsuõigust oma kinnistule kohtumääruses sätestatud tingimustel. Avaldajatele kuuluv kinnistu (registriosa nr 17942301) on hoonestamata, kuid avaldajad soovivad alustada kinnistule elamu ehitamist ning avaldajatele on selleks väljastatud Tallinna linna poolt ehitusluba nr 35333 üksikelamu püstitamiseks. Avaldajatele kuuluvalt kinnistult puudub ligipääs avalikult kasutatavale teele või tänavale. Lähimaks ja ainsaks piirkonna avalikult kasutatavaks tänavaks on Pikaliiva tänav. Avaldajatele kuuluvalt kinnistult pääseb Pikaliiva tänavale ainult mööda Hargi tänavat. Hargi tänava vastas küljelt lõpeb Vihu tänav tühermaaga, kus puuduvad teed või tänavad. Hargi tänava kinnistu omanik Foreva Veod OÜ teeb nii avaldajatele kui ka kõigile teistele kinnistute omanikele, kelle on Pikaliiva tänavale pääsemiseks vaja kasutada Hargi tänavat, takistusi. Avaldajate poolt soovitud juurdepääsutee toetub olemasolevale tänavale, ei too kaasa kinnistu omanikule, kelle maal Hargi tänav asub, mingeid täiendavaid kulutusi ega piira mingilgi määral kinnistu omaniku võimalusi oma kinnistut kasutada. Puudutatud isiku I vastuväited tee kandevõime väiksuse ja tee seisundi pideva halvenemise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Väär on puudutatud isiku I seisukoht, et tänavat ei eksisteeri. Tee omaniku väited tee kasutusloa olemasolu kohta ei puutu asjasse, sest juurdepääsu on võimalik määrata ka ilma kasutusloata.

Puudutatud isik I selgitab, et sulges Hargi tänava 2016. aasta juunikuus juhindudes Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 §-i 23 sätetest. Hargi tänav ei ole kunagi vastanud selle kohta koostatud projektile ja kehtestatud normidele ning sellel ei ole mitte kunagi olnud kasutusluba. Hargi tänava kinnistut ei ole seega mitte kunagi lubatud kasutada teena. Sellele vaatamata on Hargi tänava teekatendit kasutatud liiklemiseks 9 aastat aastaringselt, kaasa arvatud raskeveokite liikluseks, mistõttu teekatendi seisund on aina halvenenud. Puudutatud isik I omandas Hargi tänava kinnistu 31. jaanuaril 2012.

Hargi tänava kinnistule tuleb teekatend alles ehitada ja sellele saada nõuetekohane kasutusluba. Puudutatud isikule I ei ole teekatendi ehitamine vajalik ning puudutatud isikul I ei ole ka selleks rahalisi vahendeid. Kui avaldajad soovivad Hargi tänava ja selle teekatendi välja ehitada omal kulul ja nõuda selleks kulunud rahasumma teistelt selle tänava avalikult kasutatavale teele väljapääsuna kasutajatelt sisse avaldajate poolt ende eest kantud kulud, ei vaidle puudutatud isik I sellele vastu. Avaldajad ei ole taotlenud, et kohus võimaldaks avaldajatel endal tee valmis ehitada. Puudutatud isik I keeldub nüüd ja jätkuvalt Hargi tänava valmis ehitamisest. Seega tuleb jätta avaldus rahuldamata.

Puudutatud isik II toetab esitatud avaldust ning leiab, et avaldajatel on õigus kasutada Hargi tänavat piiranguteta oma kinnistule pääsemiseks. Tallinna Linnavalitsuse 21. aprilli 2004 korraldusega nr 776-k võeti vastu Rannamõisa tee 9b kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 3.9 kohaselt detailplaneeringuga haaratav ala külgneb põhjast Rannamõisa teega. Juurdepääs planeeritaval alal paiknevatele uutele kruntidele on

2(6)

planeeritud tänavatelt, mis Hargi ja Pikaliiva tänavate kaudu omavad sidet Rannamõisa teega ning varem planeeritud naaberalade tänavate võrguga. Planeeringuga on antud ettepanek tänavate rajamiseks moodustades omaette transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Tallinna Linnavalitsuse 29. septembri 2004 korralduse nr 1890-k p 1.1.14 kohaselt on Hargi tänava maakasutuse sihtotstarve vastavalt detailplaneeringule 100% transpordimaa. Tallinna linn on väljastanud avaldajatele ehitusloa nr 35333 üksikelamu püstitamiseks ning kuivõrd kinnistute jagamisega on tekkinud olukord, kus avaldajate kinnistule pääseb ainult läbi Hargi tänava, mis on 100% transpordimaa, siis on avaldus põhjendatud ning tuleks rahuldada. Hargi tänav on kahesuunaline tänav, mis ühendab avalikult kasutatavat teed ehk Pikaliiva tänavat ning on ainsaks juurdepääsuteeks avalikult asutatavale teele Kubu, Sangari ja Vihu tänava jaoks. Kuna tänav on kahesuunaline, siis on vajalik selle kasutamine kogu tema laiuses. Kubu, Sangari ja Vihu tänavatel on mõned üksikud eramajad ja piirkond on alles arendamisel. Vihu tänavale pääseb Hargi tänava kõige tagumisest servast. Alates Kubu tn ristumiskohast Hargi tänavaga kasutavad Hargi tänavat aktiivselt 19 eramut. Põhikoormus langeb Hargi tänava algusesse, kus seda kasutavad 8 eramut ja kaks suurt – kokku 58 korteriga maja. Esimese astme kohtu määrus

Kohus tuvastas, et avaldajatele kuuluv kinnisasi aadressil Vihu tn 4 Tallinnas on kantud kinnistusraamatusse 100% elamumaana. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt piirneb kinnistu Hargi tänavaga. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele või tänavale. Ainsaks piirkonna avalikult kasutatavaks tänavaks on Pikaliiva tänav. Samuti on tuvastamist leidnud, et avaldajate ainus võimalus pääseda avalikult kasutatavale Pikaliiva tänavale on mööda Hargi tänavat. Tallinna linna seisukohast nähtuvalt on Tallinna Linnavalitsuse 29. septembri 2004 korralduse p 1.1.14 kohaselt Hargi

3(6)

tänava maakasutuse sihtotstarve vastavalt detailplaneeringule 100% transpordimaa. Tallinna linn on väljastanud avaldajatele ehitusloa nr 35333 üksikelamu püstitamiseks. Avaldajate kinnistu asub detailplaneeringu seletuskirjas märgitud planeeringuga hõlmatud alal, millele on sama planeeringuga ette nähtud juurdepääs Hargi ja Pikaliiva tänavate kaudu Rannamõisa teele. Seega on Hargi tänav ettenähtud ja vajalik liiklemiseks avalikult kasutatavale teele avaldajate kinnistult ja vastupidi.

Kohus leidis, et põhjendatud on tagada avaldajatele juurdepääs jalgsi ja sõiduautoga. Kuigi puudutatud isik I on paigaldanud Hargi tänavale liiklusmärgi veoauto sõidukeelu kohta, ei sega see tee läbimist sõiduautodega. Puudutatud isiku I esitatud asjatundja TT 6. juuli 2012 arvamuse kohaselt sobib Hargi tänav sõiduautode kasutamiseks. Vaidlusalusel teel kasutusloa puudumine ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna juurdepääsu määramine ei eelda tee kasutusloa olemasolu. Puudutatud isik I kinnitas 13. oktoobril 2017 toimunud ärakuulamisel, et ta ei ole nõus teed välja ehitama. Samuti ei ole avaldajad esitanud soovi Hargi tänava tee ümberehitamiseks ja nõuetele vastavusse viimiseks. Seega ei ole kohtul võimalik määrata avaldajatele juurdepääsu raskeveokitega, kuna olemasolev tee seda ei võimalda ning avaldajad ei soovi ise teed parendada. Tulenevalt eelnevast on juurdepääsu määramise eeldused jalgsi ja sõiduautoga täidetud ning avaldus tuleb selles osas rahuldada.

Kohus leidis, arvestades antud vaidluse asjaolusid, et põhjendatud on määrata iga-aastaseks tasuks seoses kasutuseeliste ja omandiõiguse riivega 100 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud summaga on kaetud puudutatud isiku I omandiõiguse riive ning avaldajate saadava kasutuseelisega. Kokku tuleb avaldajatel puudutatud isikule I maksta aastas 110.92 eurot, mis koosneb 10.92 euro ulatuses teehoolde kulude ja maamaksu eest ning 100 euro ulatuses ainukasutusõiguse kaotuse ja kasutuseeliste eest. Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud teekatendi kulude katteks avaldajatelt tasu välja mõista, kuna puudutatud isik I on avaldanud, et tema ei soovi teed parendama hakata.

Määruskaebus ja sellele esitatud seisukohad

Avaldajad ega puudutatud isik II määruskaebusega ei nõustunud, paludes jätta maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

4(6)

TsMS 651 lg 1 järgi koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebe korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna määruskaebusega on vaidlustatud maakohtu määrus ainult osas, millega määrati Hargi tänava kaudu juurdepääsuõigus sõiduautodega, on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt ülejäänud osas, millega määrati juurdepääsutee kasutamise eest tasu, kohustati puudutatud isikut I andma asjakohane tahteavaldus ning jäeti avaldus juurdepääsuõiguse saamiseks veoautodega rahuldamata, jõustunud.

Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjale avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt RKTKo 21.05.2008, 3-2-1-41-08, p 20). Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendatakse poolte huvide kaalumise teel (vt nt RKTKo 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 22; RKTKo 26.10.2006, 3-2-1-14-06, p 28; RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-170-12, p 9). Kohtu kaalutlusõigusesse saab kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 26.10.2006, 3-2-1-14-06, p 28; RKTKo 27.09.2005, 3-2185-05, p 22). Antud juhul on maakohus menetlusosaliste huvide kaalumisel ja kaalutlusõiguse teostamisel diskretsiooni piire järginud. Kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas avalduse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Nähtuvalt maakohtu põhjendustest, on juurdepääsu asukoha määramisel arvestatud nii koormatava kinnisasja omaniku kui ka avaldajate huvidega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega neid kordamata (TsMS § 564 lg 6). Kolleegium vastab alljärgnevalt määruskaebuse väidetele.

Asjaolu, et maakohus on vaidlustatud määrusesse märkinud ekslikult, et puudutatud isik I on paigaldanud Hargi teele veoautode liiklemise keelumärgi (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011 määrusega nr 12 vastu võetud “Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 4 – märk 313a “Veoauto sõidu keeld“), ei anna kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määruse tühistamiseks, sest ka sõidukite edasisõidu keelu (märk nr 331 “Sissesõidu keeld“) liiklusmärgi paigaldamine ei välista kinnisasjale sõiduautoga juurdepääsuõiguse määramist nagu ka teel kasutusloa puudumine. AÕS § 156 kohaldamise tingimuseks on eelkõige juurdepääsu puudumine kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt, mis on käesolevas asjas tuvastatud. Riigikohus on selgitanud, et elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema reeglina tagatud (vt RKTKo 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 22). Eriteadmistega isiku TT arvamusest saab järeldada, et Hargi tänav on sõiduautoga liiklemiseks sobilik. Arvamusest selgub, et autoliikluse tagajärjel võib liigniiskuses Hargi tänava kandevõimet väheneda ja katendi konstruktsioon laguneda. Asjatundja on soovitanud niisketes tingimustes autoliiklust Hargi tänaval vähendada miinimumini või see vajadusel ära keelata. Asjatundja on avaldanud, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon lagunenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa

5(6)

teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata (tl 74-76). Samas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis kinnitaks, et Hargi tänav on tee omaniku poolt liiklemiseks suletud seetõttu, et tänav laguneks ja/või teel liiklemine on ohtlik. Puudutatud isik I on avaldanud, et on sulgenud tee liiklusmärgiga nr 331 liiklemiseks alates 2016. aasta juunikuust. Tee seisundi kohta on esitatud samast ajast ka tõend (tl 77), lisaks aastast 2017 (tl 180). Kolleegiumi hinnangul ei saa esitatud tõenditest teha järeldust, et Hargi tänava teekate laguneks ja on seetõttu ka liiklemiseks ohtlik – puuduvad silmnähtavad augud, rööpad, vajumised vms, mida saaks lugeda omaseks asfaltkattega tee lagunemisele. Muid asjaolusid, millistel muudel kaalutlustel peale tee projektijärgse mittevastavuse, on tee omanik pidanud vajalikuks sulgeda tee kogu autoliiklusele, esitatud ei ole. Arvestades eelnevat ja seda, et tuvastatud on avaldajate kinnisasjale juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt, on kolleegiumi hinnangul maakohus õigustatult leidnud, et avaldajatele tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui ka sõiduautoga. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Kuna avaldajad ja puudutatud isik II on kinnitanud, et neil määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud ei ole, puuduvad menetluskulud, mida puudutatud isik I peaks neile hüvitama.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.