Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus tunnistada lõppenuks Metalock Engineering Germany GmbH ainuõigus kaubamärgi „METALOCK“ registreeringu nr 0721941 suhtes Eestis alates 02.03.2006. Kostja on 03.05.2019 esitanud vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kohtu selgitused. TsMS § 444 lg 3 järgi võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub tunnistada lõppenuks Metalock Engineering Germany GmbH ainuõigus kaubamärgi „METALOCK“ registreeringu nr 0721941 suhtes Eestis alates 02.03.2006. Kostja on 03.05.2019 esitanud vastuse, milles võtab hagi õigeks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud on TsMS § 440 lg 1 ja TsMS § 440 lg 3 alusel õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine ilma kohtuistungit pidamata. Menetluskulud TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja on 03.05.2019 esitanud vastuse, milles võtab hagi õigeks ja leiab, et kui hageja oleks temaga alguses kohtuväliselt ühendust võtnud, siis oleks saanud vältida hagi esitamist ja poolte menetluskulusid, sest kostja ei ole huvitatud vaidlusaluse kaubamärgiregistreeringu säilitamisest. Kostja on esitanud 03.05.2019 WIPO-le avalduse antud registreeringu tühistamiseks Eesti osas. 28.05.2019 seisukoha kohaselt hageja ei nõustu kostja taotlusega jätta menetluskulud tema kanda. Hageja ei nõustu sellega, et ta ei ole kostjaga ühendust võtnud enne hagi esitamist. Nimelt on kohtule teadaolevalt poolte vahel ka teine vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-6757. Kostja on läbivalt antud menetluse jooksul väitnud, et FinMetalock OÜ kasutab ära Metalock Engineering Germany GmBH pikaajalist kaubamärgi kasutust ning eristusvõimet. Hageja arvates ei ole veenev väide, et kostja ei ole huvitatud kaubamärgi Eestis kaitse omamisest. Kostja on mh. käesoleva tsiviilasja esemeks oleva kaubamärgi registreeringu nr. 721941 alusel esitanud Hageja vastu vaidlustusavaldusi ja ka hagisid (2-14-59045) just kaubamärgi kasutamise kontekstis. Seega on kostja korduvalt käesoleva tsiviilasja esemeks oleva märgi alusel esitanud nõudeid hageja vastu ning sellega veenvalt kinnitanud oma huvitatust rahvusvahelise registreeringu nr 721941 õiguste säilitamisest ja teostamisest Eestis. Teine oluline aspekt antud juhul on see, et hageja ei ole kostja kaubamärgi registreerimist vaidlustanud eristusvõime puudumise alusel, vaid esitas hagi ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude mitte-kasutamise alusel. Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise hagi esitamine oli ainuvõimalik viis saavutada kostja märgi tühistamine, s.o hageja ei saanud esitada ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi, vaid üksnes ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude. Hagi esitamise ajal kehtinud kaubamärgiseaduse § 52 lg 1

kohaselt võis asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. Seega saanuks hageja esitada ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi üksnes pärast kostja poolt kaubamärgi kasutamisest teada saamist. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole alates 02.03.2001.a. Eestis kaubamärki METALOCK (reg. nr. 721941) kasutanud. Mistõttu ei olnud hagejal muud võimalust kui ainult mittekasutamise alusel ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõue esitada. Kohus leiab, et kulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-18-6757 esitas FinMetalock OÜ hagi Metalock Engineering Germany GmbH vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise tuvastamise nõudes, mis mh kätkes endas vaidlust ka kaubamärgiregistreeringu nr 0721941, so käesoleva hagiesemeks oleva kaubamärgi sarnasuse või selle puudumise hageja kaubamärgitaotluses oleva kaubamärgiga nr 003412988, siis on kohtu arvates usutav, et hageja võis eeldada, et kostja vaidleb talle ka käesolevas menetluses vastu ega võta hagi õigeks. Nimetatud tsiviilasjas on maakohus jätnud hagi rahuldamata, kuid menetlus on hetkel ringkonnakohtus pooleli. Tsiviilasjas nr 2-14-59045 on poolte vahel olnud ka kolmas vaidlus. Siiski leiab kohus, et enne hagi esitamist on tavaks saanud, et professionaalsed esindajad saadavad kostjale nõudekirja. Seda hageja teinud ei ole. Käesoleval juhul on kostja ka esitanud 03.05.2019 WIPO-le avalduse antud kaubamärgi registreeringu nr 0721941 tühistamiseks Eesti osas. Juhul kui hageja oleks esitanud kostjale nõudekirja enne kohtusse hagi esitamist, siis oleks kohtusse hagi esitamine võinud olla mittevajalik. Arvestades eelpool toodud asjaolusid on kohtu arvates õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.