Harju Maakohtu 23.04.2019 määrus tsiviilasja läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (registrikood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.04.2019 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.XX määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud määrab kindlaks ja jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu põhivõla 15 000 eurot ja viivise 1913,42 eurot väljamõistmiseks. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 21.03.2019. Hagi asjaolude kohaselt pidi hageja ostma Baltic Ship Recycling Ltd-le kuulunud ja Soomes asunud vana praami, mille eest pidi hageja tasuma Baltic Ship Recycling Ltd-le ettemaksu 15 000 eurot. Kostja, kui hageja ja praami müüja seadusliku esindaja tuttav, sai hagejalt 15.08.2017. a 15 000 eurot, mille kostja pidi hageja nimel üle andma Baltic Ship Recycling Ltd esindajale eelnimetatud tehingu ettemaksuna. Hageja viitab kostja kinnituskirjale 15 000 euro saamise kohta. Hageja ja kostja vahelise suulise kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejalt saadud 15 000 eurot Baltic Ship Recycling Ltd esindajale samal päeval, s.o 15.08.2017, allkirja vastu üle andma. Pärast hagejalt 15 000 euro saamist jättis kostja raha Baltic Ship Recycling Ltd esindajale üle andmata ning lõpetas hagejaga suhtlemise. Raha üle andmata jätmise tõttu jäi hagejal tehing Baltic Ship Recycling Ltd-ga teostamata. Kostja ei vasta hageja kõnedele ja kirjadele. Hageja on seisukohal, et poolte vahel on suuline kokkulepe, käsundusleping. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt lepinguvälist kahju hüvitamist VÕS §-i 1043 ja §-i 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel.
2.Harju Maakohus võttis 01.04.2019 määrusega hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks.
3.Kostja esitas 11.04.2019 maakohtule muuhulgas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja tõi välja, et tema elukoht on Soomes. Kostja esitas väljavõtte elanike registrist, millest nähtuvalt on kostja elukoha aadressiks alates 10.01.2019 XXX Klamila. Kostja on seisukohal, et tal ei ole hageja ees kohustusi, hageja ei ole lepingulise suhte olemasolu tõendanud. Kostja nõustub, et ta allkirjastas kinnituskirja, kuid hageja andis kostjale üle väiksema summa.
4.Harju Maakohus jättis 23.04.2019 määrusega hagi läbi vaatamata. Maakohus märkis, et Eesti õigusaktide kohaselt on üldine kohtualluvus kostja elukohajärgne (TsMS) § 79 lg 1. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates 10.01.2019 Soome, XXX. Sellest elukohast teavitas kohut ka kostja, avaldades soovi, et kohus jätaks hagi läbi vaatamata. Rahvastikuregistri seaduse § 66 lõike 1 kohaselt, kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Lõikest 2 tulenevalt on rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik tähendus rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevast arvates. Kuna kohtualluvus on kostja elukohajärgne ning tõendatud on, et kostja elukoht on Soomes, siis puudub kohtul antud juhul pädevus asja lahendada. Maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Hageja määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Hageja on seisukohal, et hagi allub Eesti kohtule. Hageja viitab TsMS §-le 69 lg 2, §-le 86 lg 1 ja 2, §-le 89 lg 1, REÕS §-le 57 lg 1, §-le 33 lg 1 ja 2.
Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22.08.2019 kirjas pooltele, et Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahel kehtib kohtualluvuse kohaldamisel Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus). Ringkonnakohus palus hagejal välja tuua järgmised asjaolud: kus hageja kostjale raha üle andis; kas hageja andis kostjale sularaha; kus ja kuidas pidi kostja raha Baltic Ship Recycling Ltd esindajale üle andma.
7.Hageja teatas ringkonnakohtule 26.08.2019, et hageja andis kostjale sularaha üle Tallinnas. Hagejal puudub teave, kus ja kuidas pidi kostja raha Baltic Ship Recycling Ltd esindajale üle andma.
8.Kostja teatas ringkonnakohtule 26.08.2019, et kostja pidi raha üle andma Soomes. Seega pidi lepingu täitmine toimuma Soomes.
9.Hageja teatas ringkonnakohtule 03.09.2019, et hageja tugineb alternatiivselt õigusvastaselt tekitatud kahju sätetele. Kui kohus leiab, et lepingust tulenev nõue ei allu Eesti kohtule, siis palub hageja menetlusse võtta õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
11.Maakohus on kohtualluvuse küsimuse lahendanud vääralt tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Vastavalt TsMS § 70 lg-le 1 määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahel kehtib kohtualluvuse kohaldamisel Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus). Nimetatud määruse artikkel 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, reeglina selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes sama määruse II ptk 2.-7. jaos sätestatud korras. Tuvastamaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis (määruse nr 1215/2012 art 62 lg 2). Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kostja teatas kohtule, et tema elukoht on Soomes. Kostja esitas väljavõtte Soome elanike registrist, millest nähtuvalt on kostja elukoha aadressiks alates 10.01.2019 XXX, Soome. Ka rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukoht alates 10.01.2019 Soomes. Seega oli kostja elukoht hagi esitamise ajal Soomes. Hageja esitatud asjaolud, et kostja märkis kinnituskirjas oma elukohaks Tallinna ja talle kuulub ühisvarana kinnisasi Eestis, ei lükka ümber
kostja väiteid. Kinnituskiri anti välja 15.08.2017 ja vara omamine ilma täiendavate asjaoludeta ei anna alust väita, et kostja elukoht on Eestis. Soome koduvallaseadus (kotikuntalaki) § 4 p 3 näeb ette, et koduvallaseaduse alusel määratakse nende Euroopa Liidu kodanike elukoht, kes on registreerinud oma Soomes elamise õiguse vastavalt Soome välismaalaste seadusele ja kes elavad Soomes. Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Soome Rahvastikuregistrikeskuse vahel sõlmitud rahvastikuregistri üleandmise lepingu § 4 ja 5 järgi annab Soome rahvastikuregister Eesti Vabariigi kodanike alalise elukoha aadressiandmed üle Eesti rahvastikuregistrile kujul, milles need on kantud Soome rahvastikuregistrisse. Eesti rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates
10.jaanuarist 2019 XXX, Soome. Kuna Eesti rahvastikuregistrist nähtuvad kostja Soome elukoha andmed, on kostjal Soome rahvastikuregistri andmetel Soomes registreeritud elukoht. Kuna kostjal on Soomes registreeritud elukoht, tuleb kostja Soome elukoht koduvallaseaduse § 4 p 3 järgi määrata kindlaks koduvallaseaduse alusel. Koduvallaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on isiku elukoht see vald, kus isik elab. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Soomes. Kostjal on Soome õiguse kohaselt seega Soomes elukoht.
12.Esmalt on hageja tuginenud sellele, et poolte vahel on suuline kokkulepe, käsundusleping. Hageja viitab VÕS §-le 626. Brüsseli I bis määruse artikkel 7 p 1 (a) kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Hageja teatas ringkonnakohtule, et hagejal puudub teave, kus ja kuidas pidi kostja raha Baltic Ship Recycling Ltd esindajale üle andma. Kostja teatas ringkonnakohtule et kostja pidi raha üle andma Soomes. Seega pidi lepingu täitmine toimuma Soomes. Kuna hageja ei ole ringkonnakohtule avaldanud, kus tuli täita lepinguline raha üleandmise kohustus ja kostja on avaldanud, et ta pidi raha üle andma Soomes, siis Brüsseli I bis määruse artikkel 7 lg 1 (a) kohaselt ei allu hageja lepinguline nõue Eesti kohtule. Alljärgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas asi võib Eesti kohtule alluda Brüsseli I bis määruse artikkel 7 p 2 kohaselt.
13.Hagi kohaselt tugineb hageja alternatiivselt õigusvastaselt tekitatud kahju sätetele. Hageja viitab VÕS §-le 1043 ja §-le 1045 lg 1 p 7 ja 8 ja on toonud hagi asjaoluna esile, et raha ilma õigusliku aluseta enda kasuks pööramine ilma seadusliku aluseta on seadusega keelatud ja heade kommete vastane tegu kostja poolt. Brüsseli I bis määruse art 7 p 2 kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on mõnes teises liikmesriigis, pöörduda lepinguvälise kahju puhul ka selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Väljendis „paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda“ on peetud silmas nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise kohta, millest tulenevalt võib kostjat hageja valikul kaevata kas ühe või teise asjaomase paiga kohtusse (Euroopa Kohtu 30. novembri 1976. a otsus kohtuasjas nr C21/76, p-d 24, 25; 16. juuli 2009. a otsus kohtuasjas nr C-189/08, p 23; 19. aprilli 2012. a otsus kohtuasjas nr C-523/10, p 19). Seejuures on kahjusaaja otsustada, kumb kohtualluvus vastab paremini tema huvidele (vt ringkonnakohtu põhjenduste osas ka Riigikohtu 19. aprilli 2017 määrust asjas nr 3-2-1-7-17, p 24).
Hageja on ringkonnakohtule avaldanud, et hageja andis kostjale sularaha üle Tallinnas XXX juures. Seega sai hageja õiguste väidetav rikkumine alguse Tallinnas, kus kostja sularaha vastu võttis. Tallinn asub Harju Maakohtu tööpiirkonnas. Eesti kohtul piisab kohtualluvuse jaatamiseks sellest, et hageja põhistab hagiavalduses endale kahju tekkimist või selle ohtu vastava kohtu tööpiirkonnas. Maakohtul tuleb järgnevalt hinnata, kas hagis toodud asjaolud saavad olla aluseks kahju hüvitamise õigussuhtest (deliktist) tuleneva kahju hüvitise nõude esitamiseks ja Brüssel I bis määruse artikkel 7 p 2 kohaldamiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt ei esine TsMS § 423 lg 1 p-s 13 sätestatud alust hagi läbi vaatamata jätmiseks, maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata avaldus maakohtule menetluse jätkamise otsustamiseks. Kui maakohus otsustab hagi edasi menetleda, tuleb lahendada ka kostja taotlus menetluskulude tagatise andmiseks.
15.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist kindlaks asjas lahendi teinud maakohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.