Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22. juuni 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), elukoht XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 22. juuni 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
4.XX-l hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ei ole vaja neid kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427 teine lause).
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 7382 eurot 21 senti, viivise 4992 eurot 39 senti, lepingutasu 30 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja märkis hagiavalduses kostja elukohaks PPP, Saarde vald.
2-20-2709
Pärnu Maakohus võttis 27. veebruari 2020. a määrusega hagi menetlusse.
3.Alates 10. veebruarist 2020 on kostja rahvastikuregistris märgitud elukohaks Soome, XXX. Sellel aadressil püüdis maakohus menetlusdokumente tähitud kirjaga kostjale kätte toimetada, kuid saadetis tagastati. Pärnu Maakohus püüdis menetlusdokumente kostjale kätte toimetada Soome Vabariiki ka aadressil MMM, kuna tsiviilasjas nr 2-19-107703 oli telefoni teel kostja teatanud, et see on tema elukoht. Kuid see ei õnnestunud. Maakohus saatis 26. märtsil 2020 kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressil [email protected] ja aadressil [email protected], kuid ei saanud neilt aadressidelt kinnitust dokumentide kättesaamise kohta. 29. mail 2020 tegi maakohus kostja elukoha väljaselgitamiseks päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ning sai 8. juunil 2020 vastuse, et politseil ei ole andmeid kostja eluvõi asukoha kohta.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Pärnu Maakohus jättis 22. juuni 2020. a määrusega hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid menetluskulude puudumise tõttu jättis need kindlaks määramata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu. Maakohus kontrollis TsMS § 75 lg 1 alusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt võib hageja esitada avalduse Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus ning sama sätte lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus) art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Maakohus tuvastas, et kostja elukoht on rahvastikuregistri kohaselt alates 10. veebruarist 2020 Soome, XXX. Samuti on kostja varasemates menetlustes kinnitanud, et tema elukohaks on Soome. Isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 40 lg 1 järgi isiku enda elukohateate alusel. Seega asjaolust, et kostja elukoha aadress on rahvastikuregistris muudetud Soomes asuvaks aadressiks, saab järeldada tema tahet viia oma elukoht Soome (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 3). Lähtudes eeltoodust ei ole kostjal Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 1 järgi Eestis alalist elukohta. Maakohtus leidis, et kuna kostja elukoht on Soome Vabariigis, siis allub asi Soome kohtule. Seega on kohus võtnud hagi ekslikult menetlusse ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohus selgitas täiendavalt, et asi alluks Eesti kohtule juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle. Üldjuhul on vaja küsida ka kostja seisukohta ning asja on võimalik menetleda, kui kostja annab selleks oma selgesõnalise või vaikiva nõustumise. Seega saab kohus hagi menetlemisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kanda ning selgitas, et hageja võib taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole praeguses menetluses tekkinud.
2-20-2709
MÄÄRUSKAEBUS
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Pärnu Maakohtu 22. juuni 2020. a määruse tühistada ning tsiviilasja menetlust maakohtus jätkata. Hageja hinnangul ei ole maakohus teinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 14 alusel kindlaks, kas kostja elas kohtumenetluse alustamise ajal alaliselt või peamiselt Eestis. Alaline elamine tähendab seda kohta, kus isik alaliselt viibib ja millega ta on isiklikult kõige enam seotud. Elukohaks ei ole koht, kus isik viibib ajutiselt mingi aja jooksul. Maakohus tugines kostja elukoha tuvastamisel lisaks rahvastikuregistri andmetele ka kostja poolt avaldatud andmetele. Olukorras, kus maakohus jõudis järeldusele, et kostja alaline elukoht ei ole Eestis, tuli kohaldada Brüsseli I bis määruse artikli 62 lg 2 alusel Soome õigust, et selgitada välja, kas kostja alaline elukoht on Soomes. Praegusel juhul ei ole maakohus seda teinud. Tulenevalt TsÜS § 14 lg-st 2 ja RRS § 40 lg-st 4 ei ole välistatud, et isikul on lisaks rahvastikuregistrisse kantud elukohale ka teine elukoht. Hageja esitatud äriregistri väljavõttest nähtub, et kostjal on jätkuvalt seos ka Eestiga. Kostja on Osaühingu Q juhatuse liige, mis on registreeritud aadressile WWW.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Pärnu Maakohus püüdis hagi läbi vaatamata jätmise määrust, määruskaebust ja seisukohanõuet määruskaebusele kostjale kätte toimetada Soome aadressil MMM. Maakohus helistas ka kohtule avaldatud kostja telefonile ning sai kostja telefoni teel kätte. Kostja teatas telefoni teel oma e-posti aadressi [email protected], kuhu menetlusdokumendid saata. Kostja lubas saata kinnituse dokumentide kättesaamise kohta. Maakohus saatis viidatud aadressil kostjale menetlusdokumendid 14. augusti 2020. a kirjaga ning 27. augusti 2020. a kirjaga, kuid kostja ei kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist. 27. augusti 2020. a kirjas selgitas maakohus kostjale TsMS § 3141 lg-tes 1–3 sätestatut ning luges sama sätte lg 2 kohaselt menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.
7.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Tallinna Ringkonnakohus palus maakohtul selgitada, millisele andmetele tuginedes maakohus tegi kindlaks, et kostja ei ela Eestis. Maakohus selgitas, et tegi järelpärimised Maksu- ja Tolliametile, töötajate registrisse ja PPA-le ning sai vastused, et kostjal puudub Eestis töökoht ning PPA-l ei ole kostja elukoha andmeid.
9.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 4. novembri 2020. a kirjaga määruskaebuse maakohtule, kuna maakohtu menetlusest ei nähtunud, et kostjale oleks selgitatud menetlusdokumentide e-postile saatmisega kättetoimetamise tagajärgi ehk seda, kas kostja avaldatud aadressil saatmise korral loetakse dokumendid kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest.
10.Maakohus tegi 12. novembril 2020 Soome rahvastikuregistrile päringu ning sai vastuse, et kostja elab 2020. aasta veebruarist Soomes. Maakohus saatis menetlusdokumendid
7.jaanuaril 2021 püüdis maakohus saata menetlusdokumente uuesti ka kostja varem avaldatud e-posti aadressile. 21. jaanuaril 2021 edastas maakohus menetlusdokumendid uuesti e-postiga.
2-20-2709 Maakohus selgitas e-kirjas, et 7. jaanuaril 2021 helistati kostjale kostja avaldatud telefoninumbril ja paluti saata kinnitus dokumentide kättesaamise kohta. Maakohus selgitas e-kirjas, et kui kostja ei kinnita dokumentide saamist enda poolt kohtule avaldatud aadressil, võib kohus saata dokumendid TsMS § 3141 lg-te 1–3 alusel ning sel juhul loetakse dokumendid kolme tööpäeva jooksul kättetoimetatuks.
11.Kostja maakohtule dokumentide kättesaamist ei kinnitanud ning määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud. Maakohus luges dokumendid kostjale TsMS § 3141 alusel kättetoimetatuks.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 22. juuni 2020. aasta määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata, kuid muuta ja täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
14.Maakohus on praeguses asjas õigesti tuginenud Brüsseli I bis määruse sätetele, viidates muu hulgas määruse artikli 62 lõikele 1. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et kui maakohus tuvastas, et kostja elukoht ei ole Eestis, oleks määruse artikli 62 lg 2 kohaselt tulnud kohaldada Soome õigust, et selgitada välja, kas kostja alaline elukoht on Soomes. Kuid tegemist ei ole menetlusõiguse normi nii olulise rikkumisega, et see tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohus saab maakohtu määrust puuduva osaga täiendada.
15.Kostja on varasemates menetlustes kohtule vastanud, et elab Soomes. Maakohus tuvastas, et Eesti rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoht alates 10. veebruarist 2020 Soome, XXX. Seega oli kostja elukoht hagi esitamise ajal Soomes. Selle kohta sai maakohus kinnituse ka Soome rahvastikuregistrist (tl 74).
16.Soome koduvallaseadus (kotikuntalaki) § 4 p-st 3 tuleneb, et koduvallaseaduse alusel määratakse nende Euroopa Liidu kodanike elukoht, kes on registreerinud oma Soomes elamise õiguse vastavalt Soome välismaalaste seadusele ja kes elavad Soomes. Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Soome rahvastikuregistrikeskuse vahel sõlmitud rahvastikuregistri üleandmise lepingu § 4 ja 5 järgi annab Soome rahvastikuregister Eesti Vabariigi kodanike alalise elukoha aadressiandmed üle Eesti rahvastikuregistrile kujul, milles need on kantud Soome rahvastikuregistrisse. Eesti rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoht alates 10. veebruarist 2020 XXX, Soome. Praegusel ajal on kostja elukoht samuti Soomes aadressil LLL. Kuna Eesti rahvastikuregistrist nähtuvad kostja Soome elukoha andmed, on kostjal Soome rahvastikuregistri andmetel Soomes registreeritud elukoht. Kuna kostjal on Soomes registreeritud elukoht, tuleb kostja Soome elukoht koduvallaseaduse § 4 p 3 järgi määrata kindlaks koduvallaseaduse alusel. Koduvallaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on isiku elukoht see vald, kus isik elab. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Soomes Espoos. Seega on kostjal Soome õiguse kohaselt Soomes elukoht (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-4347, p 11 viies lõik).
2-20-2709
17.Määruskaebuse esitaja on TsÜS § 14 lg-le 2 tuginedes leidnud, et maakohus oleks pidanud kontrollima, kas kostjal on lisaks registrijärgsele elukohale elukoht ka Eestis. Hageja lisas määruskaebusele äriregistri väljavõtte, mille kohaselt kostja on Osaühingu Q (registrikood XXXXXXX) juhatuse liige. Nimetatud äriühing on registreeritud aadressil WWW.
17.1.TsÜS § 14 lg 2 järgi võib isiku elukoht (TsÜS § 14 lg 1 kohaselt koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab) olla üheaegselt mitmes kohas. Igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal. Isik võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-05, p 24). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Osaühingu Q juhatuse liikmeks olemisest järeldada, et kostjal on selline isiklik ja majanduslik side Eestiga, et TsÜS § 14 lg 1 mõttes oleks Eestis tema elukoht. Kuigi juhatuse liikmel on kohustus korraldada äriühingu posti vastuvõtmine äriühingu Eestis asuval aadressil, ei tähenda see, et juhatuse liige peaks isiklikult pidevalt või tihti Eestis viibima või elama. Posti vastuvõtmise ja ühingu asjade ajamise saab korraldada ilma isiklikult Eestis viibimata. Eesti äriühingu juhatuse liikmeks võib olla ka välismaal elav isik (vt seletuskiri äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu juurde, lk
17.2.Elukoha paiknemist Soomes kinnitab eelkõige see, et kostja on oma elukoha Soomes registreerinud ja seda menetluse kestel kohtule kinnitanud ning talle on menetluse kestel Soome aadressil menetluspost kätte toimetatud. Kostja Soome elama asumist viisil, millest võib järeldada tema tahet elukoht Soome viia, kinnitab ka kostja vastu esitatud avaldus tsiviilasjas nr 2-21-3839, milles Eestis elav avaldaja soovib kindlaks määrata oma lapse ja kostja (lapse isa) vahelist suhtluskorda ning viitab muu hulgas sellele, et asjaomase korra kindlaksmääramine on vajalik, kuna kostja ja tema laps elavad erinevates riikides. Seega kinnitab ka see menetlus maakohtu tuvastatud asjaolusid kostja Soomes elamise kohta.
18.Toimiku materjalidest nähtuvalt on määruskaebus kostjale kätte toimetatud tema viimasel Soome elukoha aadressil XXX, Soome (tl 80) 4. detsembril 2020. Kuna kostja on määruskaebuse kätte saanud, kuid ei ole sellele ega hagile oma seisukohta esitanud, siis järeldab kolleegium, et kostja nõustub maakohtu järeldustega hagi läbi vaatamata jätmise kohta ning ei soovi asja menetlemist Eesti kohtus. Brüsseli I bis määruse art 18 lg 2 järgi võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht, v.a juhul, kui kostja ilmub kohtusse vastavuses Brüsseli I bis määruse art 26 lg-ga 1. Et kostja ei ole kohtule vastanud, ei ole ta kohtusse ilmunud Brüsseli I bis määruse art 26 lg 1 mõttes ning maakohus keeldus õigesti hagi menetlemisest Brüsseli I bis määruse art 18 lg 2 järgi. Menetluskulud
19.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.