2-18-11556 Ain Keluse hagi DEB Control OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2015/1025
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ain Kelus (isikukood XXX ); Hageja esindajad advokaat Triin Väljaots ja vandeadvokaat Armand Reinmaa (e-post [email protected]) Kostja DEB Control OÜ (registrikood 14289010); Kostja esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets (e-post [email protected])
Viimane kohtuistung
2. september 2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ain Keluse hagi DEB Control OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2015/1025
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 052/2015/1025 lubamatuks.
3.Tühistada Harju Maakohtu 2. augusti 2018. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
4.Jätta menetluskulud DEB Control OÜ kanda.
5.Mõista DEB Control OÜ-lt Ain Keluse kasuks välja menetluskulu 4195 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Ain Kelus (hageja) esitas 1. augustil 2018 Harju Maakohtule Tehnotaip OÜ vastu hagi, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas 052/2015/1025 lubamatuks. Hagi kohaselt on hageja suhtes täitemenetlust alustatud XX.XX.XXXX. a notariaalselt tõestatud võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel. Hageja leiab, et sundtäitmine tuleks tunnistada lubamatuks, kuna võlatunnistus on fiktiivne ja hageja ei ole võlatunnistuses märgitud laenulepingut sõlminud ega laenu summas 50 000 eurot saanud. Võlatunnistus anti tulevikus tekkiva kohustuse katteks, mis aga ei realiseerunud. Hageja on saanud Cinzia Siigilt XX.XX.XXXX. a laenulepingu alusel 500 000 krooni, mille hageja on võlausaldajale tagastanud. Täiendavat laenu hageja ei ole saanud.
2.Harju Maakohus andis asja kohtualluvuse alusel üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.
3.Tehnotaip OÜ vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja sai Cinzia Siigilt XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu alusel laenu 500 000 krooni (31 955,81 eurot), mille pidi tagastama ühe kuu möödudes ja tasuma selle eest intressi 10% kuus. Lisaks on kostja andnud hagejale 2010. a sügisel täiendavalt sularahas laenu 150 000 krooni (9586,75 eurot). Arvestades intressimäära 10% kuus, oli hageja võlg 15. veebruari 2012 seisuga kokku 117 917 eurot.
4.DEB Control OÜ (kostja) esitas 12. veebruaril 2019. a kohtule taotluse astuda kostjana tsiviilasja menetlusse Tehnotaip OÜ asemel, kuna Tehnotaip OÜ on pärast hagi menetlusse võtmist loovutanud oma nõude hageja vastu DEB Control OÜ-le
5.Kohus asendas kostja 6. märtsi 2019. a määrusega.
6.Kostja asus 6. mai 2019. a kohtuistungil seisukohale, et tal ei ole hageja vastu viivisenõuet aja eest enne XX.XX.XXXX . Kostja nõustus hagejaga, et XX.XX.XXXX. a laenulepingu järgne põhivõlg, intress ja alates 2. jaanuarist 2013 arvestatud viivis, on hageja esitatud graafiku järgi (tl 179) tagasi makstud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Hageja on esitanud kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg-te 1 ja 11 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
8.Täitedokumendiks on praeguses asjas hageja ja Cinzia Siigi sõlmitud notariaalne võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tl 6 jj). Võlatunnistuse kohaselt on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millega hageja tunnistas enda varasemat võlga. Deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks
2/4
tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14911, p 21). Deklaratiivse võlatunnistuse materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (vt ka Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24; vastuväidetest loobumise kohta vt täpsemalt otsuse p 23).
9.Eelnevast tulenevalt ei pea kostja tõendama käesolevas menetluses enda nõude olemasolu, vaid piisab üksnes sellest, kui ta toob välja nõude aluseks olevad asjaolud. Võla puudumise tõendamiskoormis on hagejal.
10.Kostja on tuginenud sellele, et nõue hageja vastu, mida deklaratiivse võlatunnistusega tunnustati, tuleneb hageja ja Cinzia Siigi vahel sõlmitud laenulepingutest, millega Cinzia Siig laenas hagejale XX.XX.XXXX 500 000 krooni ning 2010. a sügisel täiendavalt 150 000 krooni.
11.Kostja on samas omaks võtnud asjaolu, et XX.XX.XXXX. a saadud laenu on hageja koos intressi ja viivisega tagasi maksnud. Seega on selles osas hageja kohustus võlaõigusseaduse § 186 p 1 alusel lõppenud.
12.Hageja on esitanud väidetavalt 2010. a sügisel saadud 150 000 krooni suuruse laenu kohta vastuväite, et hageja ei ole seda laenu saanud. Hageja on selle väite tõendamiseks palunud ennast vande all üle kuulata. Hageja kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtub, et hageja sai Cinzia Siigilt laenuna üksnes XX.XX.XXXX. a laenulepingu alusel 500 000 krooni. Mingit täiendavat laenu hageja ei Cinzia Siigilt ega Tehnotaip OÜ-lt ei ole saanud. Hageja andis võlatunnistuse tulevikus sõlmitavast laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks, kuid seda laenulepingut ei sõlmitud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole esitanud omapoolselt ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber hageja vande all antud ütlused ja tõendaksid, et hageja sai 2010. a sügisel täiendavalt laenu 150 000 krooni, siis on hageja vande all antud ütlustega tõendatud, et hageja seda laenu ei saanud.
13.Kuivõrd eelnevaga on tuvastatud, et hageja on oma XX.XX.XXXX. a laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud ning mingeid täiendavaid kohustusi tal Cinzia Siigi ees ei olnud, mis oleksid XX.XX.XXXX. a võlatunnistuse aluseks, siis leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kuivõrd täitedokumendist nähtuvat kohustust ei ole olemas.
14.Kuna käesoleva otsuse alusel, tuleb täitemenetlus lõpetada, langeb ära hagi tagamise vajadus, mistõttu tuleb asjas kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistada.
15.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 166 kohaselt poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise või nõude loovutamise korral kannavad asendatud ja asendav pool solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks. Kohus määrab kulude jaotuse teisiti, kui see oleks eelnimetatud viisil ilmselt ebaõiglane. Kohus leiab, et praegusel juhul oleks ebaõiglane jätta menetluskulud solidaarselt ka kostja õiguseelneja Tehnotaip OÜ kanda. Nimelt kostja on pärast menetlusse astumist loobunud tunnistajate ülekuulamise taotlusest, millega Tehnotaip OÜ tahtis tõendada hagejale 150 000 krooni laenamist, loobunud viivisenõuetest, mis
3/4
muutusid sissenõutavaks enne võlatunnistuse andmist, andnud TsMS § 268 mõttes nõusoleku hageja vande all ülekuulamiseks ning on omaks võtnud hageja väited 500 000 kroonise laenu tasumise kohta. Seega on kohtu hinnangul asja lahendus suuresti tingitud praeguse kostja menetluslikust käitumisest ning ei ole välistatud, et asja lahendus oleks Tehnotaip OÜ menetluses jätkamisel olnud teistsugune.
16.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 350 eurot ning esindajakulu 4614 eurot. Esindaja tunnitasu on 150 eurot koos käibemaksuga ning ajakulu 30 tundi 36 minutit. Lisaks on esindajakuluks esindaja bussipiletite kulu sõiduks Tallinnast Tartusse istungile. Hageja on kasutanud asjas kahte lepingulist esindajat. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus märgib, et asja õiguslik külg ei olnud arvestades vaidluse sisu ja poolte seisukohti eriti keeruline. Keskmisest keerulisem oli hageja positsioonilt asja tõenduslik külg, arvestades seda, et tõendamiskoormis võla puudumise osas lasus hagejal. Tegemist ei ole siiski nii keerulise ja mahuka tõendite kogumiga, mida üks esindaja ei oleks mõistliku aja jooksul suutnud läbi töötada. Kohus leiab sellest tulenevalt, et TsMS § 175 lg 3 järgi põhjendatuks ei saa pidada mitme esindaja kulude hüvitamist. Kuivõrd hageja menetluskulu nimekirjast ei ole selgelt aru saada, millised kulud on täiendavalt tekkinud seoses kahe esindaja kasutamisega, peab kohus põhjendatuks vähendada kostjalt väljamõistetavaid kulusid 20% võrra, st 3845 euroni. Arvestades vaidluse olemust, esitatud menetlusdokumente ning toimunud istungeid, peab kohus selles ulatuses esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatuks. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulu 4195 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.