2-17-1389/34 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud, hageja nõue ja kostja vastuväited Inga Koch esitas Tartu Maakohtusse 26.01.2017 hagi Sparks SS OÜ ja MTÜ Sauna- ja veeühistu Juss vastu hageja omandiõiguse tunnustamiseks 1/18 suuruses mõttelises osas endise aianduskooperatiivi „Juss“ erastamisel erastamata jäänud sauna osas asukohaga Lumimarja 1B Tartus. Hagiavalduse kohaselt oli hageja isa K. O. 19.10.1965 asutatud aianduskooperatiivi „Juss“ liige. Sauna ehitamiseks oli antud luba Tartu Linna TSN TK projektide läbivaatamise komisjoni 13.01.1969 otsusega. 11. juulil 1992 otsustasid aianduskooperatiivi „Juss“ liikmed kooperatiivi erastada, andes aiamajad eraomandisse. Aianduskooperatiivile kuuluvat sauna koos selle juurde kuuluva elektri- ja veevarustussüsteemiga otsustati liikmete eraomandisse mitte anda, vaid jätta liikmete kaasomandisse. 1.05.1996 asutati aianduskooperatiivi liikmete poolt sauna- ja veeühistu „Juss“, mille põhikirja kohaselt kuulub ühistule aianduskooperatiivi liikmete otsusega erastamata jäetud sauna- ja veesüsteem. Kuna saunahoone üleandmine ühistule jäi notariaalselt vormistamata, keeldus Tartu maavanem ühistule maa ostueesõigusega erastamisest, sest ühistu ei ole hoone omanik. Endise aianduskooperatiivi liikmeid oli erastamise ajal 9, seega sai igaüks endise aianduskooperatiivi „Juss“ varade erastamisel 1/9 suuruse kaasomandi saunahoonest. Hageja isa K. O. on surnud, tema abikaasa, hageja ema, samuti. Nende vara pärijad võrdsetes osades on hageja ja tema vend Illar Orav. Hageja palub tunnustada tema kaasomandiõigust Tartus Lumimarja 1B krundil paiknevale saunahoonele 1/18 suuruses mõttelises osas. Kohus peatas asjas menetluse kuni tsiviilasjas 2-16-17792 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Nimetatud tsiviilasjas vaidlesid Sparks SS OÜ ja MTÜ Sauna- ja veeühistu „Juss“ saunahoone omandiõiguse üle. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et kumbki kostja ei ole vaidlusalust hoonet kui vallasasja omandanud. Saunahoone asub reformimata riigimaal. Seetõttu esitas hageja kohtule avalduse kostjate asendamiseks Eesti Vabariigiga. Kohus asendas kostja ja küsis Eesti Vabariigilt seisukohta esitatud hagi osas. 15.03.2019 kirjaliku vastuse kohaselt kostja kinnitab, et juhul kui kohus tuvastab hagejal omandiõiguse olemasolu, puudub riigil avalik huvi vaidlustada Tartus Lumimarja 1B asuva saunahoone 1/18 mõttelise osa omandi üleminek hagejale. Samas juhib kostja kohtu tähelepanu sellele, et hageja ei ole tõendanud pärimisõigust oma isa varale. Kui on olemas dokument, millest nähtub selgelt, et hagejale on üle läinud vaidlusalune omand pärimise teel, puudub asjas vaidlus. Ehitis võib olla vallasasi kahes tähenduses: AÕSRS § 13 lg 2 kehtib nende ehitiste suhtes, mis ei ole tsiviilkäibes käsitletavad vallasasjana TsÜS § 50 järgi. Hageja on kohtule esitanud ekspert Kaarel Saha ekspertiisiakti, mille kohaselt on saunahoone maapinnaga püsivas ühenduses ning seda ei saa teisaldada. TsÜS § 50 lg 1 järgi on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk), mille olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, mh ehitised. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada.

Tegemist on tuvastushagiga, mis on sätestatud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lõikes 1: hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu tuvastamiseks, kui tal on selle tuvastamise vastu õiguslik huvi. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 6 lg 1 alusel kaitstakse omandit alates 1993. aasta 1. detsembrist asjaõigusseaduse sätete kohaselt, sõltumata rikkumise ajast. Hageja nõude õiguslik alus on Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1: Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus on seisukohal, et omandiõiguse rikkumine on AÕS § 89 mõttes igasugune sekkumine omandiõigusesse. Seega on omandiõiguse rikkumiseks ka omandiõiguse olemasolu kahtluse alla seadmine, mis nähtub kostja vastusest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejal puudub selline dokument, mille sõnastusest nähtub asjaolu, et hageja on vaidlusaluse saunahoone kaasomanik. Kohtule on esitatud Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna teatis XXX, XX.XX.XXXX, mille kohaselt on peatatud Tartus Lumimarja 1b asuva sauna (ehitisregistri kood 120768774) aluse maa osas riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetlus. Eelnevalt on Tartu Maavalitsus oma XX.XX.XXXX korraldusega nr XXX lõpetanud maa ostueesõigusega erastamise menetluse aadressil Lumimarja 1b Tartus asuva saunahoone juurde, sest maa ostueesõigusega erastamise avalduse on esitanud sauna- ja veeühistu „Juss“, kes ei ole tõendanud hoone omandiõigust. Maavanema korraldus on jõustunud edasikaebuseta. Kohtule on esitatud akt 10. juunist 1969, mille kohaselt on Tartu Linna TSN Täitevkomitee 26.01.1968 otsuse nr 36 alusel eraldatud Ihastes aianduskooperatiivile „JUSS“ vaba maa-ala pinnasuurusega 1,993 ha üheksa aiamaja ja ühiskasutuses oleva sauna püstitamiseks. Seega on vaidlusalune saunahoone püstitatud tol ajal kehtinud õiguslikul alusel riigi poolt kooperatiivile tähtajata kasutamiseks antud maatükile. Seadus aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta (edaspidi ASVEK) jõustus

Alates 1. juulist 1990 jõustus Eesti Vabariigi omandiseadus (kehtis kuni 01.12.1993, edaspidi omandiseadus). Omandiseaduse § 2 lg 2 kohaselt omand Eesti Vabariigis esineb eraomandina, juriidilise isiku omandina, munitsipaalomandina ja riigi omandina. Omandiseaduse § 6 lg 1 kohaselt omandiõigus tekib vara valmistamisega või omandamisega tehingu järgi, omandiõiguse taastamisega või muul viisil, mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadusega. Omandiseaduse § 16 lg 1 kohaselt eraomandiõigus tekib ettevõtlusest, palgatööga ja isiklikust majapidamisest saadud tulust, aktsiatest või muudest väärtpaberitest saadavatest dividendidest, tehingutest saadavast ja muust tulust, mille saamine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadusega. See tähendab, et omandiseadus kehtestas omandi tekkimisele laialdase lepinguvabaduse. Seadus ei sätestanud omandiõiguse ülemineku eeldusena ka valduse üleandmist. Omandiseaduse § 40 ja § 41 lg 1 kohaselt ühises omanduses võib olla igasugune vara, mille suhtes ühine omandiõigus ei ole Eesti Vabariigi seadusega keelatud. Ühine omandiõigus tekib ühise töö, tehingute, ühise vara alusel toimuva ettevõtluse ning muudel alustel, mis ei ole seadusega vastuolus. Lepingu sisu tuleb tõlgendada vastavalt poolte tahtele. Kohus on seisukohal, et aianduskooperatiivi „Juss“ liikmete üldkoosoleku protokollist 11. juulist 1992 nähtuv aianduskooperatiivi liikmete kokkulepe selle kohta, et ühises kasutuses olev vara jääb eraomandisse andmata (vaidlust ei ole selle üle, et ükski kooperatiivi liige ei ole esitanud avaldust nõudega erastada talle vastav osa kaasomandisse jäetud varast) vastas tollel ajal kehtinud seadusele aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta ja omandiseadusele. Kõik üheksa aianduskooperatiivi liiget otsustasid, et saunahoone jääb ühisvaraks. Asjaolu, et ühisomanikud ei määranud kindlaks igale omanikule kuuluva osa (kaasomandi osa) suurust, ei tähenda, et aianduskooperatiivi liikmed kaotasid omandiõiguse ühisesse omandisse jäänud vara suhtes. Maatükk, millel asub saunahoone, on reformimata riigimaa, mille üle vaidlust ei ole. Vastavalt AÕSRS § 13 lõikele 1 on saunahoone puhul seega tegu vallasasjaga. AÕSRS § 13 lg 5 kohaselt võib ehitise omanik, kellel ei ole õigust saada maa omanikuks, nõuda ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist. Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 06.02.2017 teatisest nähtuvalt on Tartus Lumimarja 1b asuva sauna aluse maa osas hoonestusõiguse seadmise menetlus peatatud kuni kohtuvaidluse lõpuni. Seega on hageja õiguslik huvi omandiõiguse tuvastamiseks põhjendatud ka eesmärgiga seada hoonestusõigus temale kaasomandi osana kuuluva sauna alusele riigimaale. Inga Koch on esitanud kohtule kaks pärimistunnistust: 1) XX.XX.XXXX surnud K. O. a kohta, kelle vara pärijateks olid abikaasa M. O. ja lapsed Inga Koch ning Illar Orav ja 2) XX.XX.XXXX surnud M. O. kohta, kelle pärijateks olid võrdsetes mõttelistes osades lapsed Inga Koch ja Illar Orav. Hagiavalduses märgitu kohaselt võttis hageja koos oma vennaga pärandi vastu. Pärandvara jagamise kokkulepet ei ole kohtule esitatud. Pärimisseaduse (PärS) § 147 lg 1 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega saab Inga Koch nõuda omandiõiguse tunnustamist aianduskooperatiivi „Juss“ endiste liikmete ühisomandisse jäetud sauna ühisomaniku K. O. a pärijana 1/9 mõttelise osa ulatuses (koos kaaspärija Illar Oravaga).