Inga Kochi hagi Sparks SS OÜ ja MTÜ Sauna- ja Veeühistu Juss vastu omandiõiguse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. veebruari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sparks SS OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Sparks SS OÜ (registrikood 12579494), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): Inga Koch (isikukood XXX) Kostja II: MTÜ Sauna- ja veeühistu Juss (likvideerimisel; registrikood 80084123), seaduslik esindaja likvideerija Harri Paabo
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. veebruari 2019 määrus Sparks SS OÜ-d puudutava menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Sparks SS OÜ menetluskulud Inga Kochi kanda. Määrata, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 20. veebruari 2019 määrus muutmata.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 20. veebruari 2019 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada Inga Kochi taotlus Sparks SS OÜ ja MTÜ Sauna- ja Veeühistu Juss asendamiseks.
3.2.Jätta läbi vaatamata Inga Kochi hagi Sparks SS OÜ ja MTÜ Sauna- ja Veeühistu Juss vastu omandiõiguse tunnustamiseks.
3.3.Jätta Sparks SS OÜ menetluskulud Inga Kochi kanda.
3.4.Määrata, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
3.5.Jätta MTÜ Sauna- ja Veeühistu Juss menetluskulud tema enda kanda.
3.6.Kaasata Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) tsiviilasja nr 2-17-1389 menetlusse kostjana.
3.7.Kohustada Inga Kochi esitama Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) jaoks terviklik hagiavaldus hageja nõudega, selle põhjendustega ja hagiavalduse lisadega. Hagi terviktekst tuleb esitada 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.“
4.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Inga Koch (hageja) esitas 26. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule hagi Sparks SS OÜ (kostja I) ja MTÜ Sauna- ja veeühistu Juss (likvideerimisel; kostja II) vastu, milles tunnustada tema kaasomandiõigust Tartus XX krundil paiknevale saunahoonele 1/18 suuruses mõttelises osas. Maakohus keeldus 13. veebruari 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldas 3. aprilli 2017 määrusega hageja määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse ja saatis hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
2.Maakohus võttis 6. aprilli 2017 määrusega hagi menetlusse, jättis rahuldamata kostja II taotluse praeguse tsiviilasja liitmiseks tsiviilasja nr 2-16-17792 juurde ning peatas menetluse praeguses tsiviilasjas kuni tsiviilasjas nr 2-16-17792 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Maakohus jättis 12. detsembri 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17792 hagi rahuldamata (otsus jõustus 15. jaanuaril 2019).
Maakohus uuendas 16. jaanuari 2019 määrusega käesolevas tsiviilasjas menetluse. Hageja esitas 28. jaanuaril 2019 maakohtule taotluse asendada kostjad kostjaga Eesti Vabariik.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus tegi 20. veebruari 2019 määruse, millega rahuldas hageja taotluse kostjate asendamiseks, jättis läbi vaatamata hageja hagi kostjate vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, määrates, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohus kaasas Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) menetlusse kostjana ning kohustas hagejat esitama Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) jaoks tervikliku hagiavalduse. Maakohtu viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg-le 1. Hagi tagasivõtmine on TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi hagi läbi vaatamata jätmise aluseks. Eelneva tõttu jättis maakohus kostjate vastu esitatud hagi läbi vaatamata. Hageja taotlusel asendas maakohus senised kostjad kostjaga Eesti Vabariik. TsMS § 162 lg 4 alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu hinnangul on menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane, kuna kostjate asendamise vajaduse tingis teises menetluses tehtud kohtulahend, milles hageja ei olnud menetlusosaline ning mille tulemust hageja ei saanud mõjutada. Hagi jäeti läbi vaatamata seoses asjaolude muutumisega menetluse kestel, mitte seetõttu, et hageja poolt algselt esitatud nõue oleks olnud perspektiivitu või seetõttu, et kostjad on nõude täitnud. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulude jätmine hageja kanda on äärmiselt ebaõiglane.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja I palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja I menetluskulud hageja kanda, määrates ühtlasi kindlaks menetluskulude suuruse vastavalt menetluskulude nimekirjale. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kostja I suhtes on menetlus lõpetatud hageja enda taotluse alusel. Kostjale I jääb arusaamatuks, miks olukorras, kus tema suhtes on ekslikult esitatud hagi ja tekitatud sellega õigusabikulu, peaks ta need kulud kandma. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane kostja I suhtes. Miski ei takistanud hagejal esitada hagi kohe Eesti Vabariigi vastu. Mingid asjaolud ei ole menetluse jooksul muutunud. Teises menetluses tehtud kohtulahendis ei tuvastatud, et saunahoone omanik on Eesti Vabariik, vaid selles käsitleti küsimust, kas saunahoone on teisaldatav või maaga ühendatav ja, kas kostja I võiks olla selle omanik. Hageja on hagiavalduses viidanud tsiviilasjale nr 2-16-17792. Seega oli hageja sellest vaidlusest teadlik ja oleks saanud hagi esitamisega oodata nii kaua, kuni lahend on tehtud. Niikuinii antud asjas peatas kohus menetluse. Alternatiivselt oleks hageja saanud taotleda enda kaasamist kolmanda isikuna tsiviilasja nr 2-16-17792 menetlusse.
6.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada kostjat I puudutavas menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja I menetluskulud hageja kanda ning määrata, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Määruskaebus rahuldatakse.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I on vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaid vaidlustatud osas.
9.Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kandes, leides, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks ebaõiglane, kuna kostjate asendamise vajaduse tingis teises menetluses tehtud kohtulahend, milles hageja ei olnud menetlusosaline ning mille tulemust hageja ei saanud mõjutada. Kui hageja võtab hagi tagasi, tuleks menetluskulud üldjuhul jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Erandjuhul võimaldab TsMS § 162 lg 4 jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi. Lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu 25. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Viidatud sätet saab kohaldada ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt nt Riigikohtu
28.septembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14) või jätab hagi läbi vaatamata hagi tagasivõtmise tõttu.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Vaidlustatud määruses toodud põhjendused ei vasta ringkonnakohtu hinnangul seadusandja kehtestatud kõrgendatud standardile. Hagi esitamine ebaõigete kostjate vastu on hageja enda risk. Lisaks nähtub hagiavaldusest, et hageja oli tsiviilasjast nr 2-16-17782 ja selle sisust (kostjate vaidlusest saunahoone omandiõiguse üle) teadlik.
11.Eelneva tõttu on maakohus põhjendamatult jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Arvestades seda, et määruskaebuse on esitanud üksnes kostja I, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse kostjat I puudutavas menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab kostja I menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata (sh kostja II menetluskulud jäävad tema enda kanda).
12.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub praegusel juhul TsMS § 178 lg 4 ning määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.